Indoneeslaste lõks!

Selgitan kiirelt. Üleval hoopis indoneeslased elavad. Meil vannitoas on miskid aknad (pildil) otse koridori ja üldiselt maja kostab hästi läbi. Siis chaom1 oli vannitoas ja ülevalt tüdrukud tulid koju. Chaom1 ronis akna peale ja ütles: “Hello!” Tüdruk ei saanud aru, et kust hääl tuleb ning pani kõrva vastu meie välisust.  Selle peale chaom1 ütles: “Hey, I am here.” ja tüdruk ehmatas kui chaom1-t nägi. Ainus asi, mis ta suutis öelda:  “U just waked?”. Irv, kes magab vannitoas…

Siis peale seda kogu aeg kui nad mööda lähevad ütleme “Hello” ja alati kuuleme, et suur kädistamine käib aga maagilise sõna lausudes tuleb väike vaikusemoment.

Paar päeva tagasi kuuleme, et nad tulevad ja chaom1 ronis jälle vannituppa ning hüüdis: “HELP! HELP!”   Tüdruk küsis: “Are you okay?” Chaom1-ga itsitasime segaseks. Chaom1 lendas siis ukse peale, ise vägisis naeru kinni pidades ja silmad vees ütles: “Yes I am OK.” Siis küsis: “Are you indonesian?” Vastus: jah. Selle peale chaom1: “Terima kasih” (mis nende keeles aitäh) ja pani ukse kinni.

Ma siiani ei tea, mis need tüdrukud meist arvavad. Et miski vend elab vist vannitoas, kogu aeg karjuvad hello-hello ja help-help. Ise nende arvates arvaks, et alla kolisid vist totaalsed retardid või miskid nohkarid, kes ei julge rääkima tulla.Nalja on rubla eest 🙂

Täna siis tegime lepituseks sildi, millel seisab kiri: “HELP! Kami bosan. Mari kita minum anggur?” (tõlkes: We are bored. Let’s drink wine?)  ja all veinipudel. See on viimseks piisaks karikaks meie jaoks ning kui nad tulevad siis räägime asja ära… Kui ei siis peab ise üles minema 🙂