Avaldatud: 31. jaanuar 2015
Kategooria: Ranka Blogi / Uudised

Minu rutiinist, jaanuari tulemused ja halvast kaardijooksust

Juba eile hakkasid näpud sügelema. Tahtsin üle pika aja midagi kirjutada, aga ei hakanud laserikiirusel tuiskama. Selline ma kord olen – vahest viitsin teha 24/7 tööd. Sängi sättides ei jõua ära oodata hommikut, kui saaks uuesti tööle hakata ning nii nädalaid jutti meeldib istuda oma «koopas». Ei vasta telefonile, veel vähem soovin kedagi näha ja elan nii oma munga elu, kus kogu mu ärkveloleku aja kohvitass aurab kõrval ning unes näed ka algoritme, Googlet ja muud juura.

Sellele tavaliselt järgneb hoopis vastupidine polariseeritud periood. Ainuüski arvutiekraani, interneti või mõne tööülesande nägemisel tulevad tulevad tammetõru-maitseliselt mõrkjalt vahvad maomahlad kurku. Libistan päeva õhtusse lobisedes suvaliste inimestega ja otsides tegevust. Tunned, et kahe seina vahel olles on mu pea nagu maisiterake, mis pistetud kuuma keevasse õlisse ja kohe-kohe plahvatamas popkorniks. See on hetk, kus viskad kõik oma tööriistad nurka, unustad tänase, homse ja ülehomse ning lähed otsima inimesi.

Kui alguses väliskeskkond tundus vaenulik, igav ja üksluine nagu Marsi pinnas, siis avastad, et ei olegi nii hull. See periood avad oma telefoni. Vaatad, nende viimaste nädalate jooksul, kes on saatnud sulle sõnumeid või neid vastamata kõnesid, mida ei ole vastanud ja hakkad tagasi helistama. Mingeid vabandusi ei olegi vaja leida, sest tõesti ei olnud toona huvi ning leiad need inimesed üles. See aeg hulgud ringi, teed sotsiaalstuffi ja hulgud mööda linna nagu äsja vanglast välja saanud kaabakas ning tõmbad esimeses ettejuhtuvas klubis end mällu. Hommikul, kui ärkad ja näed, et vangis ei ole, telefon on alles, luud-kondid terved ning pangakaardilt ei ole ülekäinud partisani-sõda, siis võid jälle end inimesena tunda. Periood kestab kuniks käib jälle klõps.

Väliskeskkond muutub taaskord halliks, inetuks ja igavaks. Kõik tahavad midagi. Kõik ootavad midagi. Iga nägu on sama, iga tuttav on sama – kõik on sama. Ainuke, mis on muutunud on mina ja minu elu. Postkast on punnis kui viimast kuud tiine emise kõht, Skype ajab üleääre antud lubadustest ning siis murdun ja tuleb hakata jälle tööle. Esimesed päevad on hull, midagi aru ei saa. Korraga on töös kümmekond brauseri-akent, rääkimata e-mailidest ja muust jurast. Üritad järje peale saada. Kolme päevaga reeglina saab, tavaliselt kiiremini. Sel hetkel ei ole mõttes möödunud tundigi, kui juba on saanud hommikust õhtu ning värskusest väsimus.

Siis hakkab uus periood. Kõik läheb inertsist. Motivatsioon on kõrge ja peas keerleb rohkem ideid kui ümber Maa orbiidi satelliite. Täidad ja teed neid kuniks saavad ideed otsa või ideede tulemused nõuavad aega. Töökoormus väheneb. Selleks ajaks on möödunud nädal-kaks-kolm. Siis juba passid niisama. Iga päev on jällegi ühesugune. On arvuti, on telekas. Telekas mängib. Kanal2 piniseb. Reporter on kell seitse. Siis kell kolm öösel ja hommikul kell seitse. Oled juba väsinud nägemast ööpäevas kolm päeva sama uudistesaate kordust ning järjekordselt viskavad need seinad ja need müürid täielikult kopa ette.  Uurid lennureise. Mõtled, kas minna või jääda. Lööd käega, kuna tead, et see on ajutine ja suured plaanid ees. Enne need vaja täita, alles siis.

Vot selline on siis mu igapäevarutiin – olen täielikult polaarne. On ainult kaks varianit – kas ma olen vihane no-lifer nohik kuskil internetis, trükin oma tekste, tähte ja koodijadasid, kräkin algoritme või niisama viskan paar pirni siia sinna või siis olen pohhuistlik tüüpiline ülejöönud eestlane linnapeal.

Pokkerisse nüüd

Kõik, kes pokkerit ei mängi vajutagu back nuppu, sest nüüd tulevad spetsiiflisemad terminid, mis võib tunduda Hiina keelena neile, kes pokkerit ei mängi.

Jaanuar oli siis just selline kuu, kus veetsin rohkem aega kodus. Kuu alguses sai küll ulakusi tehtud, aga lõpp läks sujuvalt kui hammastepesu ning mängisin suhteliselt palju. Loobusin kuskilt 30-40% vastasest s.h. ka suuri fishe, sest mängimine oleks seganud see hetk tööd ning ajanud järje sassi. Kätearvu poolest võib jaanuariga rahul olla, aga minu viimase aja pokkeritrend on sama kindel nagu rubla kursi kukkumine. Kui natuke rohkem pingutada, siis tulemused on kesised ning vastupidiselt, kui lõdva püksikummiga lollitada, samal ajal õlli libistada või telekat vahtida, teevad rahaveskid oma töö.

pokker

EV järgi viisakas kuu, aga EV-d ei saa ma kätte niipea. 300 000 käega on vahe juba 60BI ning pean end pigem üheks nitimaks HU mängijaks üldse. Enne lähevad kotid halliks, pea kiilaks ja selg küüru, kui suudan EV tagasi mängida. Just seepärast, et olen konservatiivne kui Nõuka aja inimene ning naljalt raha sisse ei aja ning kuidagi pean siis suutma kiiremas korras 70:30 olukorrad digimuuta 95:5 olukordades – seda kahjuks ei juhtu. Palju mängin ka käsi üle, aga ülemängitud käed ei kajastu EV-s, sest reeglina on need hero-callid riveril või 2nd nuts tüüpi käega liiga palju väärtuse nõudmine. Ahnepäits, mis muud.

Aga suva see kaardimäng – kel ei vea kaardimängus, veab armastuses. Juhuu viimaks võimalus keppi saada?! Igatahes kokkuvõttes võib öelda, et HU-s on raha küll. Kui oleksin täiskohaga ja mängiksin pea 100% ajast, siis 30 000 kätt kuus oleks tehtav – vaadake kasvõi Vanapeeru. Graafikul on ainult 50NL ja 100NL käed, 200NL-is oli ca. 300 kätt ainult. Kui suudan mina töö kõrvalt seda teha ja mu töö ei ole lihtne, siis suudaks igaüks seda teha ka full-time ja volüüm oleks mitu korda suurem. Mul ei ole winrate ka hea ning pean ennast HU-s kolme miinuse meheks, kes lohistab end kuidagi läbi. Enamustel parem ja seega veel rohkem klotsi on mängudes.

Pokkeris ole halb ja subjektiivne kohtunik

Rääkides jooksust. Jooksen pasalt! Vale vastus! Kohutavalt lihtne on süüdistada jooksu oma halbades tulemustes. Aga pokkeris ära proovi olla objektiivne kohtunik, vaid alati subjektiivne. Pokker ei ole jalgpall, kus tahad alati õiget ja õiglast otsust. Sa ei saa end objektiivselt hinnata, eelkõige pokkeris, kus on õnnefaktor. Kui inimesed oleksid kõik objektiivsed ja õiglased kohtunikud enda suhtes, siis pokkeris ei oleks raha. Fish ei tuleks raha annetama, sest ta teab, et on halb ning Armin Karu otsiks juba aastaid läbi CV-keskuse portaali Soome tööd, sest keegi ei mängiks kasiinos või heroiinisõltlane eksitseeriks ainult muinasjuturaamatus, sest objektiivse kohtunikuna ta ei oleks arvanud, et tema on just see, kes proovib ainult korra ja siis quitib heroiini. Kokkuvõttes me kõik oleme tegelt suured munnid, aga arvame endast paremini. Las hindavad teised.

Rääkides hindamisest, siis ma olen elus näinud ühel inimesel tõeliselt halba jooksu. Kadunud Fyte (puhka rahus sõber) rääkis, et tal kohutav jooks ja ei võida, siis ma ei uskunud teda. Tüüpiline pokkerimängija jutt – kuuleme päevast-päeva, et kuidas vastaste kaartidel on suurem suu ja kugistab meie ässapaare päevast päeva alla või kui me varitseme põõsas ässa armeega, toetuseks kõrval kuningas. Aga näed ikka äss-emandal on suurem abivägi käänaku taga asetseval jõel (riveril) ootamas ning meie äss-kunni armee purustatakse vastase poolt.

Rääkides asjast. Kuna Fytega elasime hotellis kõrvuti tubades, siis käisin aeg-ajalt viski kõrvale tema mängu vaatamas ja olin seal tunde ta kõrval. Siis sain aru, et see on tõesti halb jooks. EV-st ei olnud üldse mõtet rääkida. Maailma suurimatel kääridel ei olnud ka nii suurt vahet, kui tema graafikul. Sinna lisandus mõnusalt magusaid ja rasvaseid coolereid. Oleks olnud väike periood – ei see kestis kuid! Kui me oleks Fytega olnud naisterahvad, siis ma garanteerin, et me oleks seal sessi lõpus koos nutnud nagu armuvalus ja mensturatsioonitsüklis vaevlad neitsid.

Seega ärge tulge rääkima halvast jooksust. Skype’s võime me kõik vinguda hetke emotsioonide ajel, aga kui oled pokkerimängija ning sama jutt käib kuust-kuusse, aastast-aastasse, siis vaata peeglisse. Kaardid ei vaata sealt vastu, vaid Sina ise ja Sinu oskused ning maybe see valelik kohtunik? Viska vile põõsasse või ära karda jagada omale kollaseid ja punaseid kaarte!

Lõpetuseks

Lubatud kaaluteema ei ole ununenud. Fail on desktopil mustandiga olemas, aga ei ole jõudnud parandada.

b8d5a65f4f635eadccdbf731f84ae0d5

Lisa oma kommentaar »



€10 Pokkerisse

Kõik, kes avavad Unibet’i konto ja teevad esimese sissemakse, saavad koheselt €10 pokkerisse. Lisaks €200 boonust.

€10 saab kasutada €0.02/€0.04 rahamängudes ning pärast 750 flopi vaatamist on €10 ja selle tulemusena saadud võidud Sinu.


REEGLID JA TINGIMUSED
  • €10 lisatakse kontole rahalaua piletina.
  • €10 pilet lisatakse kontole koheselt pärast esimest sissemakset.
  • €10 piletit saab kasutada €0.02/€0.04 panustega NL Hold’em rahalaudades.
  • Kõik €10 pileti tulemusel saadud võidud lisatakse pileti summale juurde.
  • Piletil olev summa muutub sularahaks pärast 750 flopi vaatamist.
  • Kui piletil olev summa muutub sularahaks, siis see kuulub täielikult mängijale.

Seega avades Unibet’i konto nüüd, saad koheselt €10 täiesti tasuta mängimiseks. Kõik võidud liidetakse pileti summale juurde ja kui oled vaadanud ära 750 floppi, siis saad €10 kui ka selle tulemusena saadud võidud endale. Kui kaotad ei juhtu midagi.


Samal Teemal