majanduse offtopic
Collapse
X
-
Re: majanduse offtopic
Eh. Miks võlakirju vaja on? See on pehmelt üteldes maailmavaateline küsimus. Kui võlga instrumendina ei oleks olemas, siis oleks optimaalne lahendus see, et iga mees kogub eluaeg raha, istub selle otsas 30 aastat ja siis pensionile jäädes saab maja osta. Inimesed on veidrad, tahavad kohe majas elada kui tööl hakkavad käima. Go figure.
Õppelaenu oled kunagi võtnud? Krediitkaart on? Autoliising? Kodulaen? Sõbralt raha laenanud oled? Olemuselt samasugune võlgu elamine. Peaasi, et rohkem ei võta, kui ära maksta suudad. Läänemaailm on paraku väga lähedal sellele, et on rohkem võtnud.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
Võlgu andmisel ja võtmisel ei käi võistlus, kumb targem on. Kui üks on hädas ja teisel raha on, siis hädasolija võib targem küll olla, aga võlgu võtab ikka tema. Eestlased võisid 1992. aastal väga targad olla, aga see ei tähenda, et me oleks pidanud rootslastele laenu andma hakkama.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
Eesti haagib end 90% tõenäosusega ikkagi Saksamaa külge läbi valuutakomitee vms süsteemi. Iseseisev valuuta pole nii väikesele riigile mõistlik, iga suvaline hedge fund võib selle lõbupärast külili ajada.
Põhja-Euroopa ja Saksamaa jäävad ka riskistsenaariumi korral Eurotsooni. Tõenäoliselt jäävad sinna kõik peale Kreeka. Kui mitte, siis läheb Lõuna-Euroopa ja jääb Põhja-Euroopa. Hetkel on siiski tõenäolisem ECB intervention ja paari aasta lõikes fiskaalunioon, s.t. Brüsselis hakatakse riikide eelarveid kinnitama ja kõik riigid tagavad kõikide võlga, osaliselt või täiega.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
mul selline küsimus. et läksime selle aasta algusest Eurole üle..mis kasu on sellest saanud tavainimene? Mikrotasandil.
tundub endale, et kõik teenused/tooted hinnad on tõusnud(kiiremini ja inimesele "märkamatult" sendihindadega mängides).
Paljudele tekitanud "peavalu" või segadust uue kursiga harjumisega.
Kasu ei paista eriti. Ainult kuskil makro tasandil on see nagu kasulik. Lihtinimene pigem nagu kaotaks ja tekotab segadust. Võibolla ainult neil kes palju euroopas ringi reisivad ja raha ei pea vahetama.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
See mis sinule sobiks, oleks Kreeka variant. Inimese tasandil oli pikalt kõik väga hea, makromajanduslikult lükati rasked otsused aina edasi ja lasti minna. Tulemus on olemas.Algselt postitas marxiku Vaata postitustmul selline küsimus. et läksime selle aasta algusest Eurole üle..mis kasu on sellest saanud tavainimene? Mikrotasandil.
tundub endale, et kõik teenused/tooted hinnad on tõusnud(kiiremini ja inimesele "märkamatult" sendihindadega mängides).
Paljudele tekitanud "peavalu" või segadust uue kursiga harjumisega.
Kasu ei paista eriti. Ainult kuskil makro tasandil on see nagu kasulik. Lihtinimene pigem nagu kaotaks ja tekotab segadust. Võibolla ainult neil kes palju euroopas ringi reisivad ja raha ei pea vahetama.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
Soovid täpsustada mida nad ootavad?Algselt postitas Vandalar Vaata postitustKreeka on kõik vaba raha sõjaväe arendamisse ja tehnikasse toppinud, nüüd ainult ootavad.
Comment
-
Re: majanduse offtopic
+1Algselt postitas tolmuahv Vaata postitust(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)Eh. Miks võlakirju vaja on? See on pehmelt üteldes maailmavaateline küsimus. Kui võlga instrumendina ei oleks olemas, siis oleks optimaalne lahendus see, et iga mees kogub eluaeg raha, istub selle otsas 30 aastat ja siis pensionile jäädes saab maja osta. Inimesed on veidrad, tahavad kohe majas elada kui tööl hakkavad käima. Go figure.
Õppelaenu oled kunagi võtnud? Krediitkaart on? Autoliising? Kodulaen? Sõbralt raha laenanud oled? Olemuselt samasugune võlgu elamine. Peaasi, et rohkem ei võta, kui ära maksta suudad. Läänemaailm on paraku väga lähedal sellele, et on rohkem võtnud.
Iseenesest avaliku sektori võlg on täiesti normaalne nähtus kõrgelt arenenud majandusega riikides. Jaapanil on see 190% SKP-st, USA-l on väga kõrge. Itaalial on see 120%. Kui, aga vaadata Itaalia majapidamiste ja ettevõtete võlakoormust, siis see on üsna väike. Küsimus on, millises rahalises süsteemis need riigid eksisteerivad. Pigem on tegu mitte võlakriisiga vaid eurotsooni juhtimise kriisiga. Kui Itaalial või Kreekal oleks olnud oma Keskpank poleks nad sattunudki sellisesse olukorda kui praegu, nad poleks saanud lihtsalt nii palju laenu. Turud on käitunud mitu aastat nagu Kreeka oleks olnud Saksamaa. Mis viibki tootlikkuse ja ekspordi küsimuseni, lõunamaad ei suuda konkureerida Saksamaaga, Hollandi ja Skandinaaviaga, kus tootlikkus on palju efektiivsem ja tööstuse tehnoloogia ja innovatsiooni areng on kõrgem.
Euroopa Liit peab palju rohkem tsentarliseeruma, võtma vastutust riikidelt ära ja saama palju tugevamaks - liitriigiks. Teisalt ka Euroopa Keskpank on oma rolli vaid üheselt tituleerinud "hinnastabiilsuse tagamine", et ka nemad peaksid palju jõulisemalt ja selgemalt sekkuma.
Refereeritud osaliselt oma institutsiooni õppejõu R. Katteli sõnavõtust "Reporteritunnis" (soovitan kuulata, väga huvitava ülevaate saate kriisist http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1680441)Last edited by inward; 24.11.11, 12:53.
Comment
Comment