majanduse offtopic

[Maheaatom]

Re: majanduse offtopic

Muruntaule - viimane lõik on puhtteoreetline arvutus, mis illustreerib väidet: http://www.delfi.ee/news/paevauudise....d?id=59652440, pikaajaliste investeeringute ohtlikkust ega ole seotud kulla hinnaga.

1971. aastal oli 110 rubla Eestis umbes keskmine kuupalk. Kui Ansip oleks selle raha tollal näiteks riiuli peale kõrvale pannud, oleks ta saanud selle eest 1992. aastal 11 krooni ning 2011. aastal 70 eurosenti. Kui ta oleks selle investeerinud näiteks 10% aastatootlusega (mis on ometi ju vägagi ok number, kuigi ei olnud tollal võimalik), oleks tal täna väga laias laastust umbes 40 eurot (ometi on nominaalne tootlus ju üle 50 korra!), mis ei annaks aga hetkel kuidagi ühte kuupalka kokku. Seega kehv diil, või mis?

Nüüd sa väidad kindlasti, et ma võrdlen võrreldamatuid asju? Jah, kuid see on maailmavaate küsimus - kas me usume € või tänase rahandussüsteemi stabiilsusesse järgneva 40 aasta jooksul või mitte? Mina igatahes mitte. Nii tsaari-rubla kui ka NSVL rubla tundusid omal ajal samuti vankumatud, eriti esimene. Ja see on igaühe otsustada, kas ta seob end aastakümneteks mõne pensionifondi või näiteks kinnisvaraga. Oht (väga palju) kaotada on esimesel juhul kindlasti suurem.

[Maheaatom]

Re: majanduse offtopic

Ehk räägid lähemalt?
mis paneelikatel häda on? Uued fancy korterite ruutmeeter on ka 3x kallim

Seega, kui osta kinnisvara siis millist?
Osad on öelnud, just et osta kopli kalamaja puumajadesse. Renoveeritud korterid on sigakallid ja need, mis on renoveerimata on üldjuhul sellised, et katus kukub kohe sisse

Kolmas variant on ka uusarendusi vaadata ja otse suurehitajalt osta. Vb see on kõige mõislikum variant, aga seal vist 80keurist ei piisa

Paneelikad olid pigem lühiajaliseks spekuleerimiseks majandusbuumi ajal, kuid 20-30 aasta perspektiivis on nendesse investeerimine imo liiga riskantne. Esiteks kasvab oht nende rajooni "getostumisele" ning teiseks hakkab neist paljude eluiga (eriti Mustaka esimesed paneelikad) varsti läbi saama (kuigi paljud ehitusspetsalistid, sh. minu isa väidavad, et need majad seisavad veel väga kaua püsti). Aga kui ikka esimene paneel vajuma hakkab, siis läheb paanikaks ning korteri väärtus langeb hetkega nullilähedaseks.

Heaks investeeringuks peaks sobima äkki eeskätt kesk- ja vanalinn, eriti Eesti- ja Stalini aegsed majad. Tõenäoliselt ka mõned uusarendused korralikes piirkondades (Pirita, Nõmme, vast ka Kalamaja jne). 80K eest leiab nii mõndagi huvitavat. Kindlasti välistaks buumiaegsed rämpsarendused.

See kõik (ning üldse kõik minu kommentaarid siin teemas) on muidugi minu isiklik arvamus ning ei lähtu Exceli graafikutest, tööandja või mõne lemmikpoliitiku jutust, vaid põhineb (loodetavasti tervel) Eesti talupoja mõistusel :)

[Codecci]

Re: majanduse offtopic

Lähtudes max tootlusest, on sobivaim variant aktsiad, millesse tasub passiivsemal investoril raha paigutada eelkõige läbi indeksfondide (fondidest 80% ei biidi turgu, samuti on indeksite valitsemistasu minimaalne).

Mis on indeksfond? Kas nimi tuleb sellest, et ta on avalikult kaubeldav ja oma kindla sümboliga, nt QQQ (sama ka indeksaktsiate kohta)? Ja mismoodi need toimivad? Vaatasin just, et QQQ aktsia ise maksab $57 mis sisaldab endas 100-t aktsiat, nende hulgas nt Apple mis maksab $385 jms. Mismoodi see käib siis, nendest 100-st aktsiast igast saad mingi 1% reaalselt kui ühe QQQ ostad vms?

Ja 80% fondidest ei biidi turgu tähendab, et nad saavutavad turu keskmise või sellest halvema tulemuse?

[alaska]

Re: majanduse offtopic

Ma ei saa aru su põlgusest paneelikate vastu, maheaatom. Ehituslikust seisukorrast hävitab hoonet ilmastik ja temperatuuride kõikumine, kui katus on korralik ja fassaad vahetatud, ei juhtu nendega mitte midagi. Miks peaks? Vundament otsustab ära vajuda? Paneelide keevitused kuluvad ära? Sama lugu nende buumiaegsete "kipsmajadega". Loomulikult tehti buumiajal päris valusat praaki, aga praegu on energiaauditid ja muud värgid, loomulikult ei hakka keegi ostma maja, mille termopilt on punane ja küte elektriradikatega. Kinnisvaraga on läbi aegade äri tehtud ikka odavalt kätte saades ja kallimalt müües, kesklinna või vanalinna korter investeeringuna on kõige riskivabam tõesti, aga seega ka kõige väiksema kasumiga. Enne proovi kusagilt sundmüügist "kipskarbile" pihta saada, paranda aknaümbrused ära, kustkaudu sooja lekib, pane 10K maakütte peale, ja kuna vald otsustas lõpuks sinna lähedale lasteaia rajada, siis müü noorele perekonnale 30K kallimalt maha.

[Potsataja]

Re: majanduse offtopic

See jutt, mida räägivad need, kel on õnnestunud paari aastaga mõne kuldmündiga teenida mõnikümmend protsenti on pokkerivaldkonnas võrdne freerolleri jutuga, kes hea promo käigus keskpärase turnapaketi: cool story, brah! Aktsiad on pikas perspektiivis näidanud 11% kanti tootlust üle 100 aasta, teised varaklassid ei tule sellele lähedalegi!

Kas sa siinkohal ei tee mitte maha valdkonda millest sul endal eriti aimugi ei ole (minul ka mitte) ? Müntide jms. maailm on imeväike finantsmaailma kõrval aga see ei tähenda, et seal on oskusliku inveteerija jaoks pikas perspektiivis tegu väiksema tootlusega, kui aktsiate puhul.

1971. aastal oli 110 rubla Eestis umbes keskmine kuupalk. Kui Ansip oleks selle raha tollal näiteks riiuli peale kõrvale pannud, oleks ta saanud selle eest 1992. aastal 11 krooni ning 2011. aastal 70 eurosenti. Kui ta oleks selle investeerinud näiteks 10% aastatootlusega (mis on ometi ju vägagi ok number, kuigi ei olnud tollal võimalik), oleks tal täna väga laias laastust umbes 40 eurot (ometi on nominaalne tootlus ju üle 50 korra!), mis ei annaks aga hetkel kuidagi ühte kuupalka kokku. Seega kehv diil, või mis?

Kui keegi paneb raha lihtsalt riiulile seisma ja hiljem tuleb otsa veel hüperinflatsioon, siis ei saagi mingit tootlust eeldada. Küsimus on selles, et kui ta oleks 1971. ostnud midagi, mille ostmist võimud lubanud oleksid ja mida saaks inveteerimiseks nimetada, siis mis oleks selles "midagi" väärtus praegu ?

Platinum, kuidas on lood 70-ndate NSVL müntide, raha vms. ?

E: Ansipi jutt 8 ja 11 kroonisest palgast on muidugi pehmelt öeldes lapsik. 1992 said põhikooli lõpetajad meil vallalt 100 rubla, mis vähem, kui kuu hiljem muutus kümneks krooniks. Millegipärast ei maini ta, palju ta ÜE Estkompexim Tartu osakonna juhatajana teenis enne rahavahetust ja peale seda. Peale rahareformi oli keskmine pension 200 ja palk 549 krooni.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Arvestades, mis suunas ranka küsimuse vastused läinud on, siis mul on hea meel, et ma pole diskussiooni sekkunud. Kui ma vangi peaks minema 5 aastasks ja peaks oma 80k EURi kellegi kätte jätma selleks ajaks, siis oleks see muruntau.

Ranka, kui sul konkreetne huvi on, siis võta ise ühendust ja teeme lõuna vms mõnikord. Kirjutama ei viitsi hakata nii pikalt ja su soovidest ja eesmärkidest oleks vaja enne täpsemalt aru saada, kui midagi välja pakkuda.

[WeThePeople]

Re: majanduse offtopic

Mine jah Ranka, vaata mis tolmuahv sööb ja siis saada mulle pm selle infoga, sest ma tahan ka nii targaks saada nagu tolmuahv on. :)

[Rage]

Re: majanduse offtopic

[Tarmonator]

Re: majanduse offtopic

fu.king sick world. arvamusi mil sõjaks läheb? my bet: 10 aastat max.

[KristjanLaas]

Re: majanduse offtopic

Mis sa pead silmas sõja all? Hetkelgi osalevad eestlased vähemalt kahes sõjas.
2-3 lehel oli Hiina majandusedust juttu siin, siis panin ka selle ghost cities lingi.

[rahvavaenlane]

Re: majanduse offtopic

fu.king sick world. arvamusi mil sõjaks läheb? my bet: 10 aastat max.

mnjah, ei taha üldse midagi pakkuda, ega ennustada. aga "turvaline euroopa" hakkab vist vaikselt otsi andma.

[Platinum]

Re: majanduse offtopic

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/credit-suisse-kaes-on-euro-viimased-paevad.d?id=62036960

[Cash87]

Re: majanduse offtopic

Kuidas kujuneb üldse riikide võlakirjade tulusus %? Praegu on mingi hull teema, et rallivad ülesse 10a võlakirjad. Kas skeem näeb umbes välja nii, et riik soovib saada kindlat kogust raha ning laseb müüki võlakirju ning kui tahtjaid on vähe või puuduvad üldse siis hakkavad tulususe % tõstma ja kui huvi kasvab suureks siis nad vastavalt langetavad %?

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Praktikas on asi natuke counter-intuitive.

Müüki pannakse näiteks võlakiri, mille face value on EUR 100, kindel tähtaeg (nt 30 aastat) ja millel on aastane intress (coupon) 5%. See läheb oksjonile mingi hinnaga. Näiteks 100 EUR-ga. Kui nüüd keegi maksab selle eest EUR 110, siis kujuneb tegelik intress madalamaks kui 5% aastas, sest ta saab 5/110 aastas intressi ja 30 aasta pärast veel 100 EURi. Ehk tegelik intressimäär on umbes 4%. Kui sama asi müüakse 80 EUR-ga, siis on tegelik intress aastas 5/80 EUR (ca 7%) millele lisaks saab 30a pärast veel 100 EURi. Sellelt arvutatakse siis tegelik intress, mis kujuneb kusagil 7% ligi.

Olemasolevad sarnased võlakirjad müüdi mõni aasta tagasi nt EUR 120-ga ja nende hind on nüüd kukkunud 80-ni, sest investorid tahavad aastas kõrgemat tootlust saada. Uusi võlakirju saab sama face value ja couponiga müüa, aga nende eest saadakse vähem raha kui varem (80 vs 120 antud näites).

[alaska]

Re: majanduse offtopic

Ja milleks neid vaja on? Kuna võimule saavad alati need, kes kõige rohkem lubavad, siis nendega kaetakse lubadusi`?