Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

[hoss23]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Krdi head laused Vsiu :)
Ise käin 4nädalat üle 4nädala ka piiri taga tööl ja olen rahul :) (merel siis ja pötrade lipu all :)

[Codecci]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Üsna suhteline värk see "can money buy happiness" imo. Kui võrrelda Eestis tugeva keskklassi inimest nt, kel oma korter/maja (mitte laenatud), 5-10a vana auto, mitte liiga koormav töökoht millega ise rahul on ja piisavalt kõrvale pandud, et kui peaks töölt kinga saama siis järgmise 6-12 kuu jooksul korterit/maja maha müüma ei pea vs. Armin Karu - rahast saadav happiness võib olla nende 2 vahel üsna väike.

Aga kui võtta inimene kes peab hommikust õhtuni töötama nt Maximas, et ots otsaga kokku tulla (Ekspressi eksperiment Maximas töötamisest, siis ei saa küll kuidagi väita, et money can't buy happiness, kui tänu rahale inimene ei peaks tegema 12h-seid orja-tööpäevi.

Muidugi minu näide on suhteline, kuskil riigis oleks Maxima töö vb väga hea töö või kuskil riigis 5-10a vana autoga inimene alamklass, aga Eesti kohta peaks enam-vähem paika pidama :)

[ranka]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

ROFL@vandalar!!!! ROFL!!!!!!!!!!

[Potsataja]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Potsataja stiilis vinguda on obv lihtne, et kõik on tööandjate-röövkapitalistide süü, et õilis töölisklass nirut palka saab. Fcuk me, õppige tööd tegema. Kui pole haridust omandatud või on õpitud ala nagu semiootika, religioon või mõni teine, millel seos reaalsusega on nõrk või puudub täiesti, siis on ikka pea 100% inimese enda süü, et vähe palka saab. Kui õppida ikka ala, mida tööjõuturul nõutakse ja end ise kõrvalt täiendada tarvilike oskustega, on siin vabalt võimalik 25'ks eluaastaks +€1k teenida, ka way rohkemgi. Samas kui õppida "õilsaid" "seisusele kohaseid" ameteid ja tegeleda "silmaringi laiendamisega," siis küsimus "kas sellist Eestit me tahtsimegi" väga õigustatud just ei ole.

Nt mu vend õpib IT'd magistris 150% koormusega, täiendab end erialaselt pidevalt kõrvalt, töötab erialasel tööl teenides 60% koormusega +€1k ja on praeguseks kogunud ka täiesti arvestatavad säästud. Kõva töö õigete eesmärkide saavutamise nimel toob edu ka siinsamas, samas losers gonna lose ja haters gonna hate ka igal pool.

Huvitav, et ikka ja jälle nimetatakse enda arvamusest erinevat arvamust vingumiseks. Oma kümnest tööl käidud aastast seitse polnud ma "töölisklass" ja teenisin 800€-1100€ kuus + hüved ning ka enne seda teenisin üle keskmise. Samas pole minus olnud kunagi piisavalt arrogantsust silmaklapid peas edasi sööstmiseks ja kõrval toimuvast lihtsalt mööda vaatamiseks. Lihtsalt vastik oli vahel vaadata mõnes kohas lausa rämedat raiskamist ja teises kohas vingu teemal "meil lihtsalt ei ole raha". Nüüdseks on see ving asendunud uuega ehk "meil ei ole inimesi, kes tööd teeksid". Kus on põhjus ja kus on tagajärg ?

Juhul, kui inimesel on töö, siis järelikult on selle järgi ka tööturul nõudlus ning tal on õigus eeldada selle töö eest ka õiglast palka. Juhul, kui õiglast palka pole võimalik maksta, siis peaks tõesti ennast täiendama, tootlikust tõstma ja olemasoleva tööjõuga hakkama saama. Selle asemel teiste lootusetu olukorra ära kasutamine on ikka nii madal, kui madal.

1997 või 1998 pidas üks "tööandjate-röövkapitalist" meile kõne rasketest aegadest aegadest, kuna palk viibis. Need rasked ajad tähendasid tegelikult seda, et mõned päevad hiljem sai ta kätte oma maakonna kalleima MB, kusjuures oma kõnes mainis ta ka seda et sõidab koguni 6-7 aastat vana BMW´ga. Palga saime muidugi kätte ja elu läks edasi ning 2011 võib selle tööandja käive tulla nii 100M€ kanti. Üldiselt ajad on edasi läinud, kuid paljude suhtumine on samaks jäänud.

Lõpetuseks siis see, mille üle ma kõige rohkem "vingun"

Euroopa Nõukogu mõistes on õiglane palk
töötasu, mis moodustab 68% keskmisest palgast ning alla selle teenivate inimeste arv ei tohi
ületada 5% töötajate koguarvust riigis.

http://www.tarkjapalk.ee/palgastatistika/keskmine-ja-min-palk

http://stiimul.ee/est/uudised/11-2010/tooandjad-alampalk-voib-tousta-aasta-parast

Õiglane palk 2010= 0,68x12 397=8429, seega alla õiglase palga teenivad meil ligi 50% inimestest 5% asemel. Sellisel jamal saab imo olla ainult kaks põhjust: totaalne ahnus või ühtede ülemaksmine teiste arvel.

[taipupole]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

see teema on juba täiesti full retard

Tegime pastilaaga seejärel prop-beti 100 taala peale, et kas see teema saab veel retardimaks minna. Panime daatumiks nädal ja mina ütlesin, et jah.

Pastilaa shippis kaks päeva hiljem.

[Potsataja]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Tegime pastilaaga seejärel prop-beti 100 taala peale, et kas see teema saab veel retardimaks minna. Panime daatumiks nädal ja mina ütlesin, et jah.

Pastilaa shippis kaks päeva hiljem.

Õpetajad elavad meil vähemalt hästi, kui 100$ prop-bet on taskukohane.


Mind huvitaks sinu, kui õpetaja arvamus. Kas sinu arust on normaalne, et äsja kooli lõpetanud arsti ja õpetaja palgaerinevus on 50%+ ning kogemustega arsti ja õpetaja palgaerinevus on 100%+ ?

[leits]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Mul tunne et sa potsataja tahad mingi "maailmaparandaja" olla? Iga asi jääb sulle ette, küll palgad ja ma ei tea ..
Tra terve eesti on neid "vingujaid" täis ja millegagi inimesed rahul ei ole .. võtke midagi ette siis ise, mitte ärge lootke ainult teistele ja äkki järgmine aasta tulevad pudrumäed ja shokoladijõed..

[alaska]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Kunagi lugesin huvitavat artiklit. Seal arutleti selle üle, et miks on näiteks üks riik edukam kui naaberriik, kuigi pole erilisi majandusgeograafilisi? erinevusi. Siiani oli arvatud, et riigi edukus oleneb suuresti sinna tehtud investeeringutest, aga nii see ei ole. Vaata Kreekat... Vaid leiti, et riik on seda edukam, kui palju on HÄID keskastme juhte, ühesõnaga inimesi, kes otseselt panevad teisi tööle. Eesi vabanemisest alates on siinsete juhtide seas igapäevane jututeema, kuidas keegi ei viitsi tööd teha, kuidas terve eesti on vingujaid täis, kes loodavad ainult munedes pudrumägesid. Nüüdseks on aga selgunud, et kümned tuhanded need "vingujad" on leidnud endale korralikud töökohad väljaspool eestit ja olen päris kindel, et kui neil lasta võrrelda eestis olnud ülemust ja praegust ülemust, siis plusse antakse praegustele.
Ma saan aru, et igale ettevõtjale meeldiks alluv, kes tuleb ja teenib talle probleemideta raha. Kahjuks inimesed ei ole sellised, aga igalühel on neil mingi nupp, mida keerates saab nad tööle panna. Eestis, oma perekonna lähedal.

[taipupole]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Mind huvitaks sinu, kui õpetaja arvamus. Kas sinu arust on normaalne, et äsja kooli lõpetanud arsti ja õpetaja palgaerinevus on 50%+ ning kogemustega arsti ja õpetaja palgaerinevus on 100%+ ?

Mul on arstina tunne, et sa ei saa väga hästi sellest asjast aru.

Seletamiseks ja näideteks kuluks liiga palju aega, mida ma parem investeerin mujale, kuid lühidalt öeldes oled sa oma võrdlusega juba rappa jooksnud, sest arstidel ei ole vahet, kas kogemust on 1 või 50 aastat, sest neil on ametiühingu lepinguga määratud miinimumäär 18 000 krooni (eurod on uus asi, ma ei suuda arvutada).

Selle võib võtta tähiseks ja sellest tulenevad ülejäänud muutused, mis olenevad asutusest ja mõneti ka asukohast. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum on alammääraks ise määranud 20 000 krooni. Selle numbri juures on tõenäoliselt sisehaigused ja nakkushaigused. Lisatasude, valvete jms abil on kõrgemalt tasustatud kirurgid, günekoloogid ja ortopeedid.

Kui liigume mujale Eestisse, mis ei ole Tartu või Tallinn, võib võrdlemisi kindlalt öelda, et see palganumber on 18 000.

Samas PERHis, kus ma ise töötan, on igal töötajal personaalleping, mis tähendab, et saad selle numbri, mille oled välja kaubelnud. Ja oi, kus ma kauplesin.

Kuid veelkord: staaž ei anna arstile midagi.

Õpetajatel on samas natuke teisiti ja seal on staažil teatav koht, sest alustatakse noorempedagoogi (alam nati üle 600 eurtsi) kohalt ja liigutakse pedagoog-metoodiku astmele (ligi 900 eurtsi), kus olen muidugi minagi. Samas tulevad siingi mängu lisatingimused jms, mistõttu ei saa neid numbreid puhta tõena võtta.

Lihtne arvutus ütleb ka, et 18 000 ja 14 000 vahe pole teab kui meeletu ja kindlasti mitte 100+ protsenti.

Kas see kõik on aus, on mul arst-õpetajana raske öelda, sest mõlemad on auväärsed ametid. Oleks tore, kui mõlemad saaks 50 000 puhtalt kätte, kuid kahjuks nii asjad ei käi ja sellega peab lihtsalt arvestama.

[Godspeed_EJ]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

ajakirjanik, doktor, õpetaja - on alles mees

[leits]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

ajakirjanik, doktor, õpetaja - on alles mees

öösiti ka gigolo kui vaja

[Godspeed_EJ]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

öösiti ka gigolo kui vaja

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

[Pahvak]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Ärme unusta pokkeriprode esindaja rasket tööd.

[redddman10]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Mul on arstina tunne, et sa ei saa väga hästi sellest asjast aru.

Seletamiseks ja näideteks kuluks liiga palju aega, mida ma parem investeerin mujale, kuid lühidalt öeldes oled sa oma võrdlusega juba rappa jooksnud, sest arstidel ei ole vahet, kas kogemust on 1 või 50 aastat, sest neil on ametiühingu lepinguga määratud miinimumäär 18 000 krooni (eurod on uus asi, ma ei suuda arvutada).

Selle võib võtta tähiseks ja sellest tulenevad ülejäänud muutused, mis olenevad asutusest ja mõneti ka asukohast. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum on alammääraks ise määranud 20 000 krooni. Selle numbri juures on tõenäoliselt sisehaigused ja nakkushaigused. Lisatasude, valvete jms abil on kõrgemalt tasustatud kirurgid, günekoloogid ja ortopeedid.

Kui liigume mujale Eestisse, mis ei ole Tartu või Tallinn, võib võrdlemisi kindlalt öelda, et see palganumber on 18 000.

Samas PERHis, kus ma ise töötan, on igal töötajal personaalleping, mis tähendab, et saad selle numbri, mille oled välja kaubelnud. Ja oi, kus ma kauplesin.

Kuid veelkord: staaž ei anna arstile midagi.

Õpetajatel on samas natuke teisiti ja seal on staažil teatav koht, sest alustatakse noorempedagoogi (alam nati üle 600 eurtsi) kohalt ja liigutakse pedagoog-metoodiku astmele (ligi 900 eurtsi), kus olen muidugi minagi. Samas tulevad siingi mängu lisatingimused jms, mistõttu ei saa neid numbreid puhta tõena võtta.

Lihtne arvutus ütleb ka, et 18 000 ja 14 000 vahe pole teab kui meeletu ja kindlasti mitte 100+ protsenti.

Kas see kõik on aus, on mul arst-õpetajana raske öelda, sest mõlemad on auväärsed ametid. Oleks tore, kui mõlemad saaks 50 000 puhtalt kätte, kuid kahjuks nii asjad ei käi ja sellega peab lihtsalt arvestama.

heh.ma ise ka PERH-i palgal:)

[Potsataja]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Mul on arstina tunne, et sa ei saa väga hästi sellest asjast aru.

Seletamiseks ja näideteks kuluks liiga palju aega, mida ma parem investeerin mujale, kuid lühidalt öeldes oled sa oma võrdlusega juba rappa jooksnud, sest arstidel ei ole vahet, kas kogemust on 1 või 50 aastat, sest neil on ametiühingu lepinguga määratud miinimumäär 18 000 krooni (eurod on uus asi, ma ei suuda arvutada).

Selle võib võtta tähiseks ja sellest tulenevad ülejäänud muutused, mis olenevad asutusest ja mõneti ka asukohast. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum on alammääraks ise määranud 20 000 krooni. Selle numbri juures on tõenäoliselt sisehaigused ja nakkushaigused. Lisatasude, valvete jms abil on kõrgemalt tasustatud kirurgid, günekoloogid ja ortopeedid.

Kui liigume mujale Eestisse, mis ei ole Tartu või Tallinn, võib võrdlemisi kindlalt öelda, et see palganumber on 18 000.

Samas PERHis, kus ma ise töötan, on igal töötajal personaalleping, mis tähendab, et saad selle numbri, mille oled välja kaubelnud. Ja oi, kus ma kauplesin.

Kuid veelkord: staaž ei anna arstile midagi.

Õpetajatel on samas natuke teisiti ja seal on staažil teatav koht, sest alustatakse noorempedagoogi (alam nati üle 600 eurtsi) kohalt ja liigutakse pedagoog-metoodiku astmele (ligi 900 eurtsi), kus olen muidugi minagi. Samas tulevad siingi mängu lisatingimused jms, mistõttu ei saa neid numbreid puhta tõena võtta.

Lihtne arvutus ütleb ka, et 18 000 ja 14 000 vahe pole teab kui meeletu ja kindlasti mitte 100+ protsenti.

Kas see kõik on aus, on mul arst-õpetajana raske öelda, sest mõlemad on auväärsed ametid. Oleks tore, kui mõlemad saaks 50 000 puhtalt kätte, kuid kahjuks nii asjad ei käi ja sellega peab lihtsalt arvestama.

Mina lähtusin küsimuse puhul lihtsalt omale teadaolevatest viimastest andmetest. Arsti miinimumpalk 100 eek/h ja noorempedagoog 9500 eek/kuu. Arstide keskmine palk 2009 26 500 eek/kuu ja õpetajate keskmine palk oli 2010. aastal 12 063 krooni. Sealt tulebki see 50%+ ja 100%+. Otseselt ei anna arstidele staaž midagi, kuid ka õpetajad ei muutu ju noorempedagoogist pedagoog-metoodikuks lihtsalt staaži lisandudes ?

Ületunde ja 1,x+ kohaga tööd teevad mõlemad tõenäoliselt omajagu.

Lihtsalt see küsimus tekkis, kuna hetkel on õpetajate palgateema aktuaalne. Meie haridusminister väitis, et arstid tahaksid ka, kuid olukorras, kus arstid keskmiselt palju enam teenivad, võivad nad imo oodata.

E: 18 000 vs. 14 000 puhul oleks/on proportsioonid minu arust üsna paigas.