Njah, eks see küsimus taandubki mingil määral sellele, kas hindad mõnda sadat kuni tuhandet euri kõrgemalt kui sõpru-sugulasi, emakeelt, tuttavaid kohti, isamaad, siinseid mälestusi. Nadi elu on elatud, kui nii on.
Ma pole kunagi kusagile läinud eesmärgiga julma pappi kokku ajada. Ma lähen elama, kui jääb üle raha, siis on tore. (Siin riigis kipub jääma, alguses oli obv raske, osta autod, arvutid, korteritagatised ja kõik muu) Head sõbrad jäävad, kui satun Eesti, tõmbame peod käima ja tundub, nagu ma poleks ära olnudki. Või tulevad sõbrad külla. Õdede-vanemate jaoks on telefon ja skype, saab hakkama, nendel on siiralt hea meel kui ma oma eluga rahul olen. Emakeelt olen viimased 7 aastat välismaal olles kasutanud rohkem, kui kahel viimasel aastal Eestis töötades.
Jutu point suures osas ongi see imo. Loed delfi/postimehe...misiganes kommentaariumit. Küll ikka on eestis halb elada - ansip röövib kõik paljaks, savisaar on riigireetur ja kellestki teisest pole mõtet rääkida.
irww.. sellega tuli kohe meelde seik mis töökaaslane rääkis.. tal eramaja ja mingi päev oli tal keegi sissesõidutee kinni parkinud mingi suht edeva vanema mersuga.. no kuna värava peal silt, et ei tohi sinna parkida ja vaja välja sõita, tüüp kutsub mupo kohale, see veab mersu minema.. ja kohe nõks peale ära vedamist tulebki mingi venelane selline pooltressides ärimees.. laiutab käsi jms.. töökaaslane astubki juurde ütleb et kuule sa parkisid valesse kohta ja panid tee kinni.. MUPO viis su auto ära.. mille peale tüüp kohe sajatas: "Kjuradi Ansip..." ja mingi vene keelne mula järgi.. vot selline on meie maal meedia ja ajupesu ja propaganda kinnistamine..
Njah, eks see küsimus taandubki mingil määral sellele, kas hindad mõnda sadat kuni tuhandet euri kõrgemalt kui sõpru-sugulasi, emakeelt, tuttavaid kohti, isamaad, siinseid mälestusi. Nadi elu on elatud, kui nii on.
Rikka ja tööga inimese jutt. Mõlemad eesliited on muidugi sellised mööndustega ja vaieldavad, kuid ma usun, et suurem osa siit pole kunagi eriti nälga tundnud või pidanud kuu lõpus muretsema, et kas elekter jääb korterisse alles või võetakse see ka ära, sest küte on juba läinud.
Pisemaid probleeme on tõenäoliselt kõigil olnud, kasvõi tudengieas, kuid ma mõtlen seda teemat vähe laiemalt.
Võtaks näitena ennast. Lastakse täna lahti, et mis siis edasi. Olen 31-aastane. Olen viimased viis aastat töötanud geograafiaõpetajana.
Oletame, et ma ei saaks siin riigis erialast tööd (jah, ma tean, et õpetaja saaks, kuid mängime kaasa). Seega, mis on minu võimalused, kui mul on vaja maksta kommunaalid, autoliising, toita peret (näiteks ka üks laps), tasuda õppelaen (paljudel kindlasti ka kodulaen ja tarbijalaen vms) jms tavaline värk.
Väga lihtne on siin muidugi:
a) taguda rusikaga vastu tisse, et mina olen nii proff, et saan töö
b) võtan selle ameti, mida pakutakse - lähen kasvõi kassiiriks või turvameheks
Tegelikult on mõlemad variandid absurdsed.
A juba seetõttu, et pangaanalüütik või ajaloolane päris niisama ehitajaks või torulukksepaks või gigaloks siiski ei hakka ning erialasega on nagu on.
B seetõttu, et suurem osa sellises vanuses inimesi istuvad kodus töötuna, kui lähevad kuhugi turvameheks, kus sõbrad-sugulased-vihavaenlased neid näha võiks.
Ehk laiata ja lubadusi jagada võib, kuid reaalselt (eriti kui veel nt last pole) on tõenäolisem, et sa vaatadki vaarikate ja melonite poole, sest välismaal sa oma kursa- või klassiõega kokku ehk ei põrka, kuid raha saad tasku küll.
Või siis oled 24-aastane ja lõpetasid TÜs maastikuarhitektina. Mis edasi? Tööd kohe pole, kuid midagi teha tahaks. Siingi on loogilisem kiigata välismaa poole – olgu selleks Austraalia, Tai, Soome, UK või USA.
Elu välismaal ei pea olema täis päikesepaistet ning printing moneyzzzzzz, kuid juba onu Maslow on teinud ühe toreda joonise. Elu käib selle järgi ja kui selle esimese taseme jaoks on vaja välismaale minna, siis pole midagi teha või ette heita.
Ehk kui sul on kõht täis ja jääb isegi üle, et Eestisse tulles see ülejääk laiaks lüüa, siis ongi elu parem kui varem. Nii lihtne see ongi.
Täiesti eraldi teema on muidugi see, et kas suhtumise muutmise ja igavese kokkuhoiu asemel arenemisse panustamisega ei saaks paremaid tulemusi.
Või siis oled 24-aastane ja lõpetasid TÜs maastikuarhitektina. Mis edasi? Tööd kohe pole, kuid midagi teha tahaks. Siingi on loogilisem kiigata välismaa poole - olgu selleks Austraalia, Tai, Soome, UK või USA.
Keegi teab mõnda noort maastikuarhitekti, kes erialast tööd teeb?
Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal
Soovitaksin uurida selliseid kohti nagu Malaga, Aya Napa - Küprosel, Ibiza ja muud turisti regioonid ja kindlasti ka Austraalia. Suvel võib seal väga head palka teenida. Töötasin ise Ibizal ühe klubi jaoks ja müüsin pileteid. Päevas 100 EURi teenida ei olnud mingi probleem. Suvega säästsin päris suure hunniku raha ja elasin sellega Eestis peaaegu aasta aega. Nüüd töötan Eestis ühes krediidihaldusega tegelevas firmas ja teenin kuus ca. 700 EURi. Ei ütleks, et see mingi elu on. Samas olen ka kõrgharidusega aga minu erialal tööd leida on raske. Kindlasti soovitan käia aasta-kaks kuskil välismaal. Suurendab silmaringi ja annab hea kogemuse eluks. Soomes ja mujal on keskmine palk 2500 EURi ja hinnad on samad, mis Eestis. Meil on keksmine palk minig 600-700 EURi, proovi sellise rahaga maksta korter, kommunaalid jms. Ma arvan, et Eestis normaalselt ära elada peaks teenima mingi 1500 EURi kuus ja see ei tohiks ka pokkeris kuigi raske olla. ( NL 1000 20 buyin - 2000$) Endal ongi eesmärk aastaga jõuda nl200 ja seal hakata sellist raha teenima. Hetkel olen nl10 ja kuus tuleb ca. 200-300 dollarit ära.
CV-sse kirjuta seda mida kuulda tahetakse. Ole loominguline, kohane, bluffi. Aga soovitan semibluffi, et mingi backup alibi alati olemas oleks.
Olles ise intervjuusid teinud, siis absull ei meeldi sellised semibluffijad.
Unustage ära bluffimine keelte ja haridusega, üldjuhul jääte vahele.
Töökogemus - kui blufite, siis mõelge enne korralikult läbi mida räägite, eriti kui juurde kirjutad samast valdkonnast kuhu kandideerid - üldjuhul on teil vastas teist targem inimene, kes on oma tööd teinud juba mõnda aega. Tahes tahtmata tulevad mõned asjad välja intervjuu käigus ning kui üks asi on kahtlane, siis kaob usaldus ka teiste vastu.
Peab nõustuma. Kui sööd säästukst ostetud vorsti ja saia ning elad vagunelamus, siis on jah hinnad samad. Tavalises urka restoranis 1inimese arve 30+ euri garanteeritud.
0,4l coola maksis 7euri viimases restos kus käsisin ja tegu ei olnud kesklinnaga.
Comment