Re: majanduse offtopic
Tegelikult on asi natuke laiem kui Kreeka. Kuigi Kreeka pole tõesti eriti hästi käitunud, siis ega seda pole tegelikult ükski Lääne-Euroopa suurriik teinud. Keegi neist ei täida tingimusi, mis Eurotsooni kokku pannes kokku lepiti. Täna tundub ilmselge, et Kreeka ei saa üksi hakkama. Veel 3 aastat tagasi tundus ilmselge, et nad saavad suurepäraselt hakkama. Koos Itaalia, Hispaania, Portugali, Iirimaaga. How?
1) Kreeka võlg SKP-sse on täna ligi 150%. Kui sellelt tuleks maksta 2-3% intressi aastas, oleks see 3-4% SKP-st. Normaalne, no prob.
2) Ühel hetkel avastasid turud järsku, et "OMG, they're so fucked". Ja enam ei anta neile laenu isegi 20%-ga. See teeb tänase võlakoormuse juures 30% SKP-st puhtalt intresside teenindamiseks. See on tavalises riigis võrdne kogu riigi eelarvega, mis maksudena kokku korjatakse. Ilmselgelt ei saa seda lubada. Teeks, et enam ei laenagi juurde? Ei aita, vanad laenud aeguvad ja kogu süsteem on ehitatud sellele, et neid õnnestub "ümber rullida" uuteks. Kui ühel päeval aegub 50 miljardit EURi laenu, siis pole seda kusagilt cashis kohe võtta, et tagasi maksta. Mis on ka normaalne.
Mis siis vahepeal juhtus? Ei midagi väga dramaatilist. Investorid, kes varem tahtsid võlakirjadelt vaid väikest intressi, on nüüd meelt muutnud. Usaldus on ära kadunud selles suhtes, et nad oma raha kindlasti tagasi saavad. Ja sellepärast on ka Kreekast saanud "kiirlaenukontori klient", kellelt turg küsib väga kõrget intressi.
Kui Kreeka nüüd Eurotsoonist välja visata ja investoritel jääb osa raha saamata, siis vaadatakse kohe üle ka teised Lõuna-Euroopa riigid. Itaalia kogu riigivõlg on 1.2 triljonit EUR-i. Täna maksavad nad turul ca. 5.5% intressi. See on ka umbes piir, mida nad maksta suudavad ja ECB täna ostab ise Itaalia võlakirju kokku, et asi käest ei läheks.
Kui lasta turul ise tasakaalu otsida ja mitte sekkuda, siis on väga varsti pankrotis peaaegu kõik Euroopa riigid, v.a. ilmselt Saksamaa, kelle osas on investoritel mingil põhjusel täiesti pime usaldus, kuigi ka nende võlakoorem on üle 80% SKP-st. Seda paska pole kellelegi vaja, sealhulgas mitte minule ega Maalile Kapa-Kohilast. Kogu mäng käib selle ümber, kuidas investorite usaldus tagasi võita, kulutades selleks võimalikult vähe raha. Mida pikemalt kraaklemine käib, seda kallimaks läheb lahendus.
Algselt postitas rahvavaenlane
Vaata postitust
1) Kreeka võlg SKP-sse on täna ligi 150%. Kui sellelt tuleks maksta 2-3% intressi aastas, oleks see 3-4% SKP-st. Normaalne, no prob.
2) Ühel hetkel avastasid turud järsku, et "OMG, they're so fucked". Ja enam ei anta neile laenu isegi 20%-ga. See teeb tänase võlakoormuse juures 30% SKP-st puhtalt intresside teenindamiseks. See on tavalises riigis võrdne kogu riigi eelarvega, mis maksudena kokku korjatakse. Ilmselgelt ei saa seda lubada. Teeks, et enam ei laenagi juurde? Ei aita, vanad laenud aeguvad ja kogu süsteem on ehitatud sellele, et neid õnnestub "ümber rullida" uuteks. Kui ühel päeval aegub 50 miljardit EURi laenu, siis pole seda kusagilt cashis kohe võtta, et tagasi maksta. Mis on ka normaalne.
Mis siis vahepeal juhtus? Ei midagi väga dramaatilist. Investorid, kes varem tahtsid võlakirjadelt vaid väikest intressi, on nüüd meelt muutnud. Usaldus on ära kadunud selles suhtes, et nad oma raha kindlasti tagasi saavad. Ja sellepärast on ka Kreekast saanud "kiirlaenukontori klient", kellelt turg küsib väga kõrget intressi.
Kui Kreeka nüüd Eurotsoonist välja visata ja investoritel jääb osa raha saamata, siis vaadatakse kohe üle ka teised Lõuna-Euroopa riigid. Itaalia kogu riigivõlg on 1.2 triljonit EUR-i. Täna maksavad nad turul ca. 5.5% intressi. See on ka umbes piir, mida nad maksta suudavad ja ECB täna ostab ise Itaalia võlakirju kokku, et asi käest ei läheks.
Kui lasta turul ise tasakaalu otsida ja mitte sekkuda, siis on väga varsti pankrotis peaaegu kõik Euroopa riigid, v.a. ilmselt Saksamaa, kelle osas on investoritel mingil põhjusel täiesti pime usaldus, kuigi ka nende võlakoorem on üle 80% SKP-st. Seda paska pole kellelegi vaja, sealhulgas mitte minule ega Maalile Kapa-Kohilast. Kogu mäng käib selle ümber, kuidas investorite usaldus tagasi võita, kulutades selleks võimalikult vähe raha. Mida pikemalt kraaklemine käib, seda kallimaks läheb lahendus.
Comment