Ei geti kah, pole võtnud, ei taha võtta, ei kavatsegi võtta ja soovitan ka teistel suure kaarega ringi minna. Kerge hitt sativat ja bye bye depression. :)
Nonii käsi vaikselt püsti kes võtab või on võtnud kunagi oma elus antideprekaid?
Olen võtnud suht karme vanakooli antidepressante aga mitte depressiooni vaid kroonilise närvivalu vastu. Ei võtnud väga kaua tho, paar nädalat. Ise ei saanud midagi aru, et oleks mingit mõju avaldanud aga elukaaslane rääkis teist juttu.
Olen võtnud ja mingi aeg tõenäoliselt üritan uuesti. Üks muutis olukorra paremaks, aga teine hirmutas täiega ära. Kusjuures igapäevaselt võtan ma niikuinii seitset erinevat ravimit, seega "kokteil" oli siis päris võimas.
Olen võtnud ja mingi aeg tõenäoliselt üritan uuesti. Üks muutis olukorra paremaks, aga teine hirmutas täiega ära. Kusjuures igapäevaselt võtan ma niikuinii seitset erinevat ravimit, seega "kokteil" oli siis päris võimas.
Kaka tabletid hirmutavadki imo (looool)
Ma ise mõtlen kas küsin perearstilt uuesti rahusteid et paremini magada saaks või ei , kumb tervist rohkem nussib,uneprobleemid või tablad?
Kui on vaid need 2 valikut, siis võtaks pigem uneprobleemid. Samas ei usu, et tablad kaugele maha jäävad. Õige magamisrežiim, peale pela pea tunnike pausi enne magamaminekut(mitte suitsetada jne, ühesõnaga kõik mis tõstab vererõhku is a no no no) ja füüsiline koormus päevasel ajal = excellent sleep imo.
Kui on vaid need 2 valikut, siis võtaks pigem uneprobleemid. Samas ei usu, et tablad kaugele maha jäävad. Õige magamisrežiim, peale pela pea tunnike pausi enne magamaminekut(mitte suitsetada jne, ühesõnaga kõik mis tõstab vererõhku is a no no no) ja füüsiline koormus päevasel ajal = excellent sleep imo.
Ma olen vähemalt kolme erinevat antidepressanti võtnud ja kõiki ravi eesmärgil ja pikema perioodi jooksul. Ja tunne nende mõju all on tõesti üsna ebameeldiv olnud ja seda eriti alguses, kui võtma hakkad. Enamus neist, mida võtnud olen tegid ka üsna nõrgaks- ikka nii nõrgaks kohe, et igasugune raskem füüsiline tegevus käis justkui läbi une. Hambad hakkasid lagunema kiiremini, suu läks kuivaks, silmad olid valgustundlikud ja kuigi arstid pidevalt rõhutasid, et meheaule see ei mõju, siis IMO mõjus ikka väga karmilt.
ma olen 2 erinevat võtnud. esimese nimi oli elontril, mida algul võtsin 1 päevas ja hiljem 2, mitte midagi ei tundnud. Hiljem kirjutati Alventa, esimesed 2 nädalat on konkreetne amfetamiinilaks non-stop va. see et uni on ka koguaeg ja üleüldiselt sitt olla-võtsin mingi 5 kg alla, sest isu ei olnud ja koguaeg iiveldas. Ei mäleta, kas hiljem midagi paremaks läks.
ma olen 2 erinevat võtnud. esimese nimi oli elontril, mida algul võtsin 1 päevas ja hiljem 2, mitte midagi ei tundnud. Hiljem kirjutati Alventa, esimesed 2 nädalat on konkreetne amfetamiinilaks non-stop va. see et uni on ka koguaeg ja üleüldiselt sitt olla-võtsin mingi 5 kg alla, sest isu ei olnud ja koguaeg iiveldas. Ei mäleta, kas hiljem midagi paremaks läks.
Huh. Need viimased read kirjeldaksid justkui täpselt seda, mida ma viimased kuu aega olen tundnud. Küll aga olen antibiotse võtnud mitte AD-sid 5 veebruarist saadik, kuskil poole veebruari pealt algas see energiatulv, samas olen üliväsinud. Magan tunduvalt vähem kui varem. Vahet pole, mis kell magama minna, sest hommiku kell 7-8 on luugid lahti ja enam ei uinu. Hommikuti iiveldab päris korralikult ja peale suitsetamist on tunne, et nüüd tuleb kõik välja. Hammaste pesemine on hommikuti täiesti välistatud, sest tõmbab insta maomahlad üles. Suu tundub iga päev nagu oleks viimased nädal aega mõne droogi all lõugu lõksutanud, kange ja lõualuud kisuksid justkui krampi, samas on pidevalt pinge oimukohtades. Viieks sekundiks suudan ehk selle pinge maha võtta ja siis tunnen, kuidas jälle tuleb tagasi. Söögiisu on übersitt, söön korra päevas, sest rohkem lihtsalt ei taha. Iseenesest on tore selline energia, mis mul totaalselt puudus terve talve, aga tunnen, et keha on väsinud ja süda puperdab pidevalt sees.
Antibiotsidest justkui loobuda ei sooviks, sest akne on tunduvalt vähenenud ja pm. moll näeb välja nagu parimatel aegadel. Mis mind aga on mõtlema pannud, on fakt, et retseptilehel soovitati loobuda piimatoodetest, millest ma olengi loobunud 90% ulatuses. Et kas aitavad mind nüüd tablad või hoopis see, et olen loobunud piimatoodetest :D
Jeah, oleks keegi 5 aastat tagasi seda maininud :D Päris palju pappi aastatega selle jama alla matnud ja tulemus 0. Esialgu nahaarstile läksin siis tõmmati kõige hardcoremad tablad peale, isotretoiin vms aka Roaccutan. Näost koorus nahka ja mindset läks kolinal mäest alla. Paistab,et ravimitööstuse ainuke eesmärk on pappi kasseerida ja indiviidi tervisest on pohhui. Eks see ole juba vana tõde, aga vahepeal tuletavad meelde :P
Comment