Microob Nozzu päevaraamat [NL10 FR]

[udikaz]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

kui pikaks ajaks plaan liikuda? või teadmatu aeg? kui palju raha selliseks retkeks kaasa võtad? nagu üks-kaks elumeest on kunagi - Elu on seiklus, kui ei seikle siis ei ela gl sulle, sest seda läheb sul sellisel teekonnal kindlasti vaja. siin ei ole enam tegu protsentidega

[Nozzu]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Veel läinud nädalal mõtlesin, et kaabin minema tõesti teadmata ajaks, kas siis kaheks kuuks, aastaks või kahekümneks aastaks. Tööl jäi kah jutt, et tulen, siis kui tulen. Kui üldse tulen. Ent nüüd, mil meel mõnevõrra rahunenud, plaanin nii umbes kuu ajalist trippi. Ehkki jah, määramata ajaks oleks palju marudam minna. Aga küll jõuab - kui elu vastavad kaardid kätte mängib.

Raha mul eriti kaasa võtta pole. Ei tule vist paarisadat eurotki. Aga ega sellest ei peagi tulema mingi mugavusreis. Nii kolme kuni viie euro eest päevas peaks ju saama endal hinge sees hoitud küll.
Ja tõepoolest, head õnne läheb teel olles rohkem vaja, kui raha. Isegi siis kui teekond ei vii Mordorisse vaid tsiviliseeritud Euroopa südamesse (ja võib-olla ka natuke kaugemale - Hispaania lõunarannik pidi kena olema).

[ranka]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

WOW. Lahe trip Nozzu. Oleks mul julgust ja rohkem pealehakkamist teeks ma samasuguse. Täiega kadestan Sind!

[antnx]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Mind küll huvitaks need probleemid/naisteteema aga ma ei hakka ju ometi küsima täpsemalt mis juhtus.

[ok2aa]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

ma küll küsin. mis juhtus?

[Potsataja]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Alustage siis blogist ehk juhtmete katkilõikamisest ja liikuge edasi läbi päevikuteema.

Bds paneb obv liiga otse aga ta on ka lihtne "mis meelel, see keelel" tüüp ja nagu ajalugu näitab, siis keskmist pokkeriprod häirib see kohe kõvasti.

Samas minu jaoks on vähemalt teoreetiliselt selgem see, mis Nozzul juhtus kui see, kuidas bds oma "asjad" korda sai ja koos edasi minna otsustas.

[eddi]

Re: I had to get the fuck out of this town

See puutub küll nüüd täiega teemasse muidugi aga aus vastus oleks EI. No ma imetlen sind kui sul ei võtaks korraks seest jahedaks kui keset tööd muudab telekas kanalit ja läheb volume põhja või ntx väljalülitatud läppar hakkab laulma. St. Ma pole käskinud kellegil uskuda mu jutte ega panna kedagi uskuma vaime or somt. Kirjutasin oma story ja jah päev-2 oli üsna veider oma kodus liigelda peale selliseid sündmusi.
--

Mulle on alati Nozzu meeldinud kuid võimutseva naise eest, kodust minema joosta laiamaailma pisar silmis tundub siiski natuke kahtlane kuigi sa täisealine. Ma ei ütle sulle mida teha vaid lihtsalt milleks põgeneda probleemide eest?? Lõpeta suhe ära kui omavahel läbi ei saa ja tõmba joon peale. Siis mine laiamaailma rändama.



+1 :)

On probleeme, mida lahendab kõige efektiivsemalt aeg ja miks mitte samal ajal enda mõtteid refreshida??

[pikk28]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

jep kõik oleks ilus ja tore, kuid arvestama peab seda, et nozzu ikkagi isa ja laps pisike......
andsin siis oma arvamuse kui ISA :)

[vsiu100]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

ma pole seda blogi lugenud va paar viimast lehte.
keegi cliffse viitsib visata, milles probleem jne?

[Pumper]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Naine käib pidudel, pokkerit eriti ei tolereeri, Nozzu palk pole naise arvates perele piisav, nozzu suitsetab. Rohkem ei meenu, täiendage.

[pikk28]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

notsu tubli isana pani lapse õhtul magama ja alles siis pokkerit

[Cypher0]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Notsu läks tekikoti peale nii tilti, et tõmbas püksid jalast ära ja rebis need säärtest kinni hoides keskelt pooleks.

[privador]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Naine käib pidudel, pokkerit eriti ei tolereeri, Nozzu palk pole naise arvates perele piisav, nozzu suitsetab. Rohkem ei meenu, täiendage.

suht standard case ju nii ju enamik peredes v mis?

[ranka]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Notsu läks tekikoti peale nii tilti, et tõmbas püksid jalast ära ja rebis need säärtest kinni hoides keskelt pooleks.

Selle peale siis sai naine kurjaks ja karjus: Sa ei rebi minu pükse puruks, tead ju küll, kelle jalas siin majas püksid on!

Ok must huumor, nozzule edu ja loodan, et saab naljadest aru :)

[Nozzu]

Re: Microob Nozzu päevaraamat

Hei,
Nozzu ketsid tallavad taas kodumaa mulda.

Saabusin kolmapäeva hilisel pärastlõunal. Ehk siis täpselt kaks nädalt pärast seda, kui Pärnust teele asusin. Esialgne miinimumprogramm sai sajaprotsendiliselt täidetud.
Lõuna Prantsusmaale, Lyoni lähistele, Taize kloostrisse jõudmine võttis viis päeva. Seejärel veetsin nädala kloostris ning hääletasin neli päeva tagasi Eestisse.

Sain unustamatu kogemuse. Ent siiski, igaks juhuks, katsun mälestused hullumelsest kihutamisest läbi baltikumi ja poola, saksamaa kiirteedel eluga mängimisest, kokkupuudetest polizaiga, tunde kestnud seismisest lausvihmas, prantsuskeeleõpingutest, veini smugeldamisest kloostri territooriumile ja muudest seiklustest, sekeldustest ja suurepärastest inimestest, näiteks Pariisi getost pärit tüübiga, kellega ma paar ööd telki jagasin, ka kirjasõnasse talletada.

Esimene jupike siis selline:

No ei alanud just hästi see trip. Selveris, kuhu läksin veel enne teeäärde minekut halvaad ja vihmakeepe ostma, andis turvavärav häiresignaali. Koheselt oli platsis ka turvamees, kes palus mul endaga kaasa, turvaruumi suunduda. Friikisin ära ja kobisesin midagi, et mul võttis koti pakkimine mitu tundi ja ma ei kavatsegi seda laiali puistata.

Turva jäi rahulikuks aga kindalmeelseks. No mis mul üle jäi, läksin temaga kaasa. Midagi varastanud ei olnud aga ikka oli miskipärast kuidagi sant ja süüdlase tunne. Turvaruumis selgus, et häiret andis kaasapakitud raamatu turvaelement. Turvamees oli mõistlik mees ja kaksas turvaelemendi, mida eemaldada ei anna, ühe nurga tangidega läbi. Sellega oli probleem lahendatud. Tema vabandas ja mina tänasin.
Nii, et ses mõttes läks hästi. Kusagil Saksamaa bentslas oleks olnud hoopis piinlikum ja tüütum olnud hakata tõestama, et ma ei ole pätt Ida-Euroopast.

Seejärel juba liinibussiga linnaserva. Veel viimane hamburger linnapiiris asuvast kioskist ja teeäärde. Ega asjad palju paremaks ei läinud. Iklasse, Läti piirile, jõudmiseks, ehk siis vist umbes 50 kilomeetri läbimiseks, kulus mul neli tundi ja viis autot. Neli tundi ja viis autot! Ja minna oli mul veel 2500 kilomeetrit. Ning samapalju tulla. Tõotas tulla üks väääga pikk ja vaevaline seiklus.

Kell oli juba õhtul kaheksa läbi, kui ma suurte ja punaste tähtedega „PL“ joonistusbloki lehele maalisin ja piiripunktist Läti pool rekkasid püüdma asusin. Väikeautosid ma ei üritanudki peatada kuna tahtsin ühe hooga Poola ära saada. Ja nagu mu just saadud kogemus näitas, siis tavamasinatega võib see aega võtta nädalaid.
Hakkas juba hämarduma kui üks Poola numbriga kaubik peatus. Roolis istus noor, tätoveeritud poola kuli. Meie mõlema õnnetuseks oskas ta ingile keeles öelda ainut „English – problem“. Samasugune problem oli tema jaoks ka vene keel.

Kuidagi jõudsin siiski mõistmisele, et tüüp ei põruta mitte ainult poola vaid Saksa välja ning tema pärast võin ma kaasa sõita. Yeah, loteriivõit! Ja ehkki me üksteisega suhelda ei saanud, ei hakanud mul kordagi igav. Selles kaubikus igavuse tundmiseks oli mul lihtsalt liialt habras närvisüsteem. Nimelt andis karmidel poola teedel karastunud sohver oma sõidukile korralikult piitsa. Ja sõidustiil oli tal poolakatele väga omane: imes end eessõitva auto tuules vaat, et vastu tolle stanget ja siis hüppas tuulest välja ning süstis mööda. Vastutulevad masinad teda eriti ei morjendanud – see oli rohkem nende mure, kuidas kokkupõrget vältida. Esiti ma lugesin ohtlike situatsioone, kuid umbes tunni möödudes loobusin – oli selge, et kogu see sõit on üks ohtlik situatsioon.

Noh vähemalt saime käppelt edasi. Isegi liiga käppelt. Vähemalt nende ametimeeste arvates, kelle tööks on teedel korda hoida. Me ei saanud Lätist läbigi, kui juba oli esimene trahvikviitung käes. Tüüp kupatas läbi väikeasula umbes sajaga. Et tal juba eelnev rikkumine all oli, siis ei olnud see trahv ilmselt väike nagu ka tüübi näoilmest välja võis lugeda. Ent tema jalga ei muutnud see mitte grammi võrragi kergemaks.
Öösel, vist kuskil kahe paiku parkis tüüp meid kuhugi Leedu bensukasse ja tegi selgeks, et tema läheb nüüd magama ja mina pean masinast väljuma. OK, polnud hullu, püstitasin telgi sinnasamasse parklasse, kaubiku varju. Leppisime kokku, et ärasõit on kell viis hommikul.
Kella viieks oli mul telk jälle kokkupakitud ja seisin minekuvalmilt auto ukse kõrval. Õigemini tammusin jalalt jalale, sest külm oli. Ja niimoodi tammusin ma järgmised kaks tundi. Tüüp suvatses oma mõnusalt soojast pesast alles kell seitse välja ronida.

Omavahel sõnagi vahetamata kobisin kõrvalistmele ning jätkus kihutamine poola poole. Hirmuga mõtlesin mis saab siis, kui me poola, tema mängumaale jõuame. Ja nagu selgus, oli hirm põhjendatud. Juba piiril peeti meid politsei poolt kinni sest tüüp uhas läbi piiritsooni oma sada kiltsi tunnis, aeglasemalt kulgevate autode vahel laveerides.

Poola jõudes kukkus tüüp ka mobiiltelefoniga oma sõpru ja pruute läbi helistama. Nii, et vahepeal, tegelikult üsna tihti, oli tal ühes käes mobla, teises lällari mikker ja tublisti üle saja kilomeetri tunnis kihutava sõiduki juhtimiseks kasutas ta vaid põlvi. Ette ta eriti vaadata ei viitsinud. Korra, kui me ühte külla madallennul sisenesime, päästis ühe üle vöötraja tatasanud vanatädi elu vaid see, et ma valjult karjatasin ja järjekordsesse vestlusse süvenenud juhi tähelepanu teel olevale subjektile pöörasin. Saime pidama täpselt vanatädiga kohakuti. Nii et mine tea, äkki, kui me ei oleks pidurdanud, oleks õnnestunud ka tädi nina alt läbi lipsata.

Olgu öeldud, et kui kogu see sõit poleks nii hullumeelne olnud, oleks ma poola autojuhtide omavahelist vestlust kuulates tõenäoliselt naerukrambid saanud. Nimelt on neil igas täislauses vähemalt neli „kurva“. Vähemalt. Nii, et minu kõrva jaoks kostusid need vestlused umbes nõnda:

A: Skrogmosh kurva shmogs kurvastrobosh kurva bslobng kurva sbloghs.
B: Kurva bollsdhm kurva kurvagfsblom, jenbd kurva zbneeb skrgv kurva.
A: Eeeshbg kurva zgmnbg kurvaghbnnns. Naa, Kurva.
Jne. Jne.

Ja kui siis kohalikust raadiost tuli laul, mille iga teine sõna oli kurva, ei suutnud ma vastu panna ja turtsatasin naera. Tõesti, räigelt üleekspluateeritud sõna, nagu neil muid roppväljendeid polekski, peale selle ühe.

Selle hullunud autojuhi sõidustiili näiteks võib tuua veel olukorra, kus me kusagil Poola linnas jäime ummikusse. Tüüp kannatas oodata paar minti. Siis katkestas närvilise vaikuse tuttav, läbi hammaste pressitud, „Kurva“ ning me kihutasime juba ainult ühistranspordile mõeldud sõidurajal. Uhkelt, tublisiti üle lubatud sõidukiiruse.

Aga Saksamaale ma tolle wannabe Kubicaga ei jõudnudki. Piiri lähedal, nii umbes Dresdeniga ühel joonel, parklas, kus me õhtul toidu manustamiseks peatuse tegime, sai ta juhuslikult kokku oma kaasmaalastest kolleegidega. Jutuajamisest sai üsna pea jooming ja mulle anti mõista, et täna enam edasi ei sõideta. Ja pole teada ka see, millal homme sõit jätkub. Või kas üldse.
Et ma enam teist hommikut kaubiku kõrval auvalves olla ei soovinud, jätkasin omal käel Saksamaa poole pürgimist.