Re: ´huvitavad´ kohtumised ja kohtamised
S.itt lugu
Sõbral oli kunagi Annelinnas 2 toaline korter, kena nõukaaegse sisustusega, aasta vist oli 2002 vms. Käisin ülikoolis ja jagasime seda eluaset 4 sõbraga, kes samuti õppisd siin-seal.
Tavaliselt olid koolinädalad sellised, et esmaspäeval tõmmati lauaviinal kork maha ja reedeni läks joostes ja mängides, kuidagi pohmas peaga sai vahel loengutes ka käidud, aga rohkem rõhku pandi ikka klubidele, baaridele ja lohakate tagaajamisele. Nagu ikka oli kolmapäev Atlantises kalapäev ja seda püha üritust ei saanud maha magada, tuli hakata lakkuma. Võtsime alati enne klubisse minekut põhjad alla korteris, seekord oli meiega liitumas veel 1 sõber, koos mingi vembuga, kes olid just sõjaväest saabunud. Võtukas toimus reeglina elutoas- taburet pandi keset tuba, sinna peale Laua viin ja Tartu limonaad. Kuna meil oli kitsas korter ja magamiskohtade arv oli piiratud, siis külalised paigutasime tavaliselt elutuppa kuppeltelki, muidugi telk tuli eelnevalt viina lahendamise käigus püsti panna(tihti juhtus et ei saanudki hakkama ja jorsid magasid telgi peal niisama)
Seekord sujus kõik ladusalt, telk saadi püsti, linad ja tekid visati sisse ja pummelung võttis tuure üles, tõmmati kreeni ja siis takso ning klubisse. Peol tehti veel kõvasti jooke ja ega meist keegi tavaliselt lõppu ega korterisse tagasi jõudmist ei mäletanud.
Nii juhtus ka seekord, kummalised sündmused hakkasid arenema alles hommikul. Korteriomanikust sõber oli mingi imekauni "Larissa" peolt kaasa toonud ja magasid kenasti püha viinaund. Neiu pidi hommikul kooli minema ja ärkas varem üles, et ennast vannitoas meikida ja krohvida. Põrkas aga vannitoa ukse pealt tagasi, tuli sõbra voodi juurde ja koputas talle õlale ning lausus, et ta ei saa vannituppa minna, seal pidavat mingi jama olema...Ajas siis pohmas ja tahmas sõber ennast üles, et vaatama minna mis krdi jama seal vannitoas siis juhtunud on, et neiu siseneda ei suuda. Läbi koridori vannitoa poole tuigerdades ilmselt tundis mingit ränka haisu, sest hakkas kõva häälega kiruma ja vanduma, mille peale ärkasid ka kõik teised pohmas pidulised. Vannitoa ukse pealt avanes vaatepilt: Suur s.itahunnik keset vaipa. Kuna WC ja vannituba asuvad kõrvuti siis ilmselt oli öösel keegi need kohad segi ajanud. korteriomanikust sõber oli igal juhul ülimalt pahur ja soovis viivitamatult leida süüdlast, et too saaks karistatud. :D ülejäänud seltskond oli suht kõveras kõik naerust, sest sellist olukorda ja vaatepilti ei kujutanud keegi ette. See krdi s.itahunnik oli nagu Egiptuse püramiid kaunistamas selle vaiba mustrit, igaljuhul oli see meisterlikult lastud.
Järgnes juurdlus: oli vaja leida süüdlane(kuna keegi tegu omaks ei võtnud ja mälus peaga tehtut ei tunnistanud), et kogu see jama saaks koristatud. Kuna selle hunniku kõrvalt WC paberit ei leitud siis oli teema lihtne - "kurjategija" oli jätnud tagumiku pühkimata. Siirduti magamistubadesse, et alustada valgete linade pealt kakatriibu jälgede otsinguid. Müstilisel kombel mitte midagi kahtlast ei leitud, kõik linad olid puhtad ja isegi telgist ei tulnud halba lõhna. Olime suht nõutud, et mis edasi....tahaks ju pesema minna jne, imekaunis Larissa oli ka selle aja peale juba jalga lasknud. Viskasime siis näppe, et kes koristama hakkab. Peagi olid kõik kaasosalised jälle kõveras, sest loosi tahtel pidi koristama hakkama korteriomanik ise :D:D Tüüp oli ikka siga pahur, seda naljakam kogu jama tundus. Igaljuhul keeras ta selle vaiba rulli koos roojaga ja lidus kolmandalt korruselt jooksuga läbi trepikoja, et visata kogu see jama maja ette prügikasti. Trepikojas oli mingi tuttav talle veel vastu jalutanud ja küsinud, et kus too selle vaibaga kiirustab nii hommikul vara. Kujutan ette mis paha hais tal kannul käis.
Kogu loo moraal on selles, et vigurs.ittujat ei tuvastatudki ja vannituba haises ka veel mitu nädalat tagantjärele, kuna osa pabulaid oli vanni alla veerenud ja keegi neid krt sealt üles ei leidnud.
KUI JOOD, ÄRA S.ITU.
S.itt lugu
Sõbral oli kunagi Annelinnas 2 toaline korter, kena nõukaaegse sisustusega, aasta vist oli 2002 vms. Käisin ülikoolis ja jagasime seda eluaset 4 sõbraga, kes samuti õppisd siin-seal.
Tavaliselt olid koolinädalad sellised, et esmaspäeval tõmmati lauaviinal kork maha ja reedeni läks joostes ja mängides, kuidagi pohmas peaga sai vahel loengutes ka käidud, aga rohkem rõhku pandi ikka klubidele, baaridele ja lohakate tagaajamisele. Nagu ikka oli kolmapäev Atlantises kalapäev ja seda püha üritust ei saanud maha magada, tuli hakata lakkuma. Võtsime alati enne klubisse minekut põhjad alla korteris, seekord oli meiega liitumas veel 1 sõber, koos mingi vembuga, kes olid just sõjaväest saabunud. Võtukas toimus reeglina elutoas- taburet pandi keset tuba, sinna peale Laua viin ja Tartu limonaad. Kuna meil oli kitsas korter ja magamiskohtade arv oli piiratud, siis külalised paigutasime tavaliselt elutuppa kuppeltelki, muidugi telk tuli eelnevalt viina lahendamise käigus püsti panna(tihti juhtus et ei saanudki hakkama ja jorsid magasid telgi peal niisama)
Seekord sujus kõik ladusalt, telk saadi püsti, linad ja tekid visati sisse ja pummelung võttis tuure üles, tõmmati kreeni ja siis takso ning klubisse. Peol tehti veel kõvasti jooke ja ega meist keegi tavaliselt lõppu ega korterisse tagasi jõudmist ei mäletanud.
Nii juhtus ka seekord, kummalised sündmused hakkasid arenema alles hommikul. Korteriomanikust sõber oli mingi imekauni "Larissa" peolt kaasa toonud ja magasid kenasti püha viinaund. Neiu pidi hommikul kooli minema ja ärkas varem üles, et ennast vannitoas meikida ja krohvida. Põrkas aga vannitoa ukse pealt tagasi, tuli sõbra voodi juurde ja koputas talle õlale ning lausus, et ta ei saa vannituppa minna, seal pidavat mingi jama olema...Ajas siis pohmas ja tahmas sõber ennast üles, et vaatama minna mis krdi jama seal vannitoas siis juhtunud on, et neiu siseneda ei suuda. Läbi koridori vannitoa poole tuigerdades ilmselt tundis mingit ränka haisu, sest hakkas kõva häälega kiruma ja vanduma, mille peale ärkasid ka kõik teised pohmas pidulised. Vannitoa ukse pealt avanes vaatepilt: Suur s.itahunnik keset vaipa. Kuna WC ja vannituba asuvad kõrvuti siis ilmselt oli öösel keegi need kohad segi ajanud. korteriomanikust sõber oli igal juhul ülimalt pahur ja soovis viivitamatult leida süüdlast, et too saaks karistatud. :D ülejäänud seltskond oli suht kõveras kõik naerust, sest sellist olukorda ja vaatepilti ei kujutanud keegi ette. See krdi s.itahunnik oli nagu Egiptuse püramiid kaunistamas selle vaiba mustrit, igaljuhul oli see meisterlikult lastud.
Järgnes juurdlus: oli vaja leida süüdlane(kuna keegi tegu omaks ei võtnud ja mälus peaga tehtut ei tunnistanud), et kogu see jama saaks koristatud. Kuna selle hunniku kõrvalt WC paberit ei leitud siis oli teema lihtne - "kurjategija" oli jätnud tagumiku pühkimata. Siirduti magamistubadesse, et alustada valgete linade pealt kakatriibu jälgede otsinguid. Müstilisel kombel mitte midagi kahtlast ei leitud, kõik linad olid puhtad ja isegi telgist ei tulnud halba lõhna. Olime suht nõutud, et mis edasi....tahaks ju pesema minna jne, imekaunis Larissa oli ka selle aja peale juba jalga lasknud. Viskasime siis näppe, et kes koristama hakkab. Peagi olid kõik kaasosalised jälle kõveras, sest loosi tahtel pidi koristama hakkama korteriomanik ise :D:D Tüüp oli ikka siga pahur, seda naljakam kogu jama tundus. Igaljuhul keeras ta selle vaiba rulli koos roojaga ja lidus kolmandalt korruselt jooksuga läbi trepikoja, et visata kogu see jama maja ette prügikasti. Trepikojas oli mingi tuttav talle veel vastu jalutanud ja küsinud, et kus too selle vaibaga kiirustab nii hommikul vara. Kujutan ette mis paha hais tal kannul käis.
Kogu loo moraal on selles, et vigurs.ittujat ei tuvastatudki ja vannituba haises ka veel mitu nädalat tagantjärele, kuna osa pabulaid oli vanni alla veerenud ja keegi neid krt sealt üles ei leidnud.
KUI JOOD, ÄRA S.ITU.

Comment