majanduse offtopic

[nikitheone]

Re: majanduse offtopic

Mis sa tahad öelda, et kommunistlik plaanimajandus on parem kui tänapäeva kapitalistlik majandus?

Kogu riigis on tarbida 25 erinevat toodet, rohkem keegi kätte ei saa, aga vähemalt on kõik võrdsed? Üks selline riik on tänapäeval ka olemas mida sa kiidad - Põhja Korea

Ja noh arvata et NSV ajal ressursse efektiivselt kasutati...

ma arvan, et ta tahtis öelda seda, et eestil poleks olnud nii palju raha, et arendada teatud asju, sh infrastruktuuri põhiliselt. ei räägi kergetööstusest ega olmemajandusest

[inward]

Re: majanduse offtopic

Küprosega siis päris huvitav pretsedent. Abipakett(id) lähevad teele, aga hoiustajad, kellel pangas vähemalt 100k+ maksustatakse. Karm käsk Brüsselist. Iseenesest omalaadne lahendus, et Küprose kriisi eest ei pea täiel määral, sealne maksumaksja vastutama, vaid reaalsed võlausaldajad. Iirimaal oli samalaadne case, ent seal tagus kõik kinni Iiri maksumaksja.

Tolmuahv, kuidas kommenteerid - milliseid pingeid see võib lõuna-euroopa pankadele tekitada, nö oht pangajooksudeks on olemas ?

Kellele pakub lähemalt huvi Küprose olukord, siis eilses Reporteritunnis oli päris hea kuulamine.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

tolmuahv

Selle EA valguses ei tunduks ju selline asigi vale, et riik hoiaks Eestis kunstlikult elektri hinda väga madalal ( ei küsi põlevkivi eest raha ja maksab peale nagu EA le jne). Siiani on valitsus rääkinud, et odavad tööjõu maksud mõjuvad majandusele kui Red Bull (Ansipi sõnad). Samas on igal suuremal tööstusettevõttel, kes midagi toodab elektri arve samas suurusjärgus tööjõu kuludega. Kas mitte ei tooks see odav elekter riiki rohkem välisraha ja töökohti ja majandusele oleks palju suurem mõju?

Kui Eesti 2004 aastal EL-i astus, siis võeti endale kohustus avada elektriturg. Seda on nüüd tehtud. Kui nüüd EE, Elering ja Elektrilevi üritaks ühiselt dumpingut teha ja elektri hinda all hoida, siis sisuliselt tähendaks see, et riigiettevõte toetab tarbijaid oma rahakotist. Aga tarbijad ei oleks mitte Eesti ettevõtted ja eraisikud, vaid kogu Baltikumi & Soome ettevõtted-eraisikud. Nimelt on hind täna kõigile ühine ja osapooled saavad osta elektrit sealt, kus seda kõige odavamalt pakutakse.

Ehk täna elektri hinna "alla surumine" tähendaks sisuliselt seda, et Eesti riik ja maksumaksjad toetaksid rahaliselt Soome, Läti, Leedu ettevõtjaid ja eratarbijaid. Minu arust see ei oleks mõistlik.

Üleüldse on raske nõustuda praktiliselt ükskõik millise valitsuse poolt loodud turumoonutusega. See tähendaks, et riigis hakatakse tarbima rohkem kui vaja, tootma asju, mida siin tootma ei peaks jne. Selle tulemusena võib saada ajutise efekti, aga pikaajaliselt tähendab see, et riiki tekkinud tööstus parasiteerib valitsuse toetusel ja sisuliselt ei loo lisandväärtust ja ei too riiki ekspordiraha, mida tööstus peaks tooma. Pigem pooldaks teistsuguseid valitsuse toetusmeetmeid - looks juurde riigieelarvelisi ja tasulisi IT-erialade õppekohti ülikoolidesse, üritaks globaalsete IT-ettevõtete arendusmeeskondi Eestisse kolida, teeks aktiivset selgitustööd Skandi ettevõtetele, miks nad peaksid oma äri Eestisse kolima (madalam kulubaas, parem ligipääs Vene turule, madalamad maksud, jne).

[muruntau]

Re: majanduse offtopic

ma arvan, et ta tahtis öelda seda, et eestil poleks olnud nii palju raha, et arendada teatud asju, sh infrastruktuuri põhiliselt. ei räägi kergetööstusest ega olmemajandusest

Nõukogude Eesti majandusel võib-olla polekski olnud, aga vaba kapitalistliku eesti majandus oleks ikka oluliselt kiiremini arenenud ja infra samuti. Eesti oli enne II MS Soomega sarnasel tasemel ja Soome on täitsa suutnud enda infrat arendada iseseisvalt.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Küprosega siis päris huvitav pretsedent. Abipakett(id) lähevad teele, aga hoiustajad, kellel pangas vähemalt 100k+ maksustatakse. Karm käsk Brüsselist. Iseenesest omalaadne lahendus, et Küprose kriisi eest ei pea täiel määral, sealne maksumaksja vastutama, vaid reaalsed võlausaldajad. Iirimaal oli samalaadne case, ent seal tagus kõik kinni Iiri maksumaksja.

Tolmuahv, kuidas kommenteerid - milliseid pingeid see võib lõuna-euroopa pankadele tekitada, nö oht pangajooksudeks on olemas ?

Kellele pakub lähemalt huvi Küprose olukord, siis eilses Reporteritunnis oli päris hea kuulamine.

Inward,
Küprosel tõmmati mütsi sisuliselt maksupõgenikele, kellest valdav osa on Vene ettevõtjad, kes ei saa ka valjuhäälselt protestida. Küpros oli unikaalne seetõttu, et:

1) pangandussektor on väga väga suur võrreldes kogu majandusega (bank assets ca. 700% SKP-st, normaalne on 100% kandis).
2) Suur osa pangaklientidest on anonüümsed maksupõgenikud, kes kohapeal räuskama ei lähe. Neilt on kõige mugavam raha ära võtta.
3) Riik on liiga väike, et Eurotsooni üldpilti mõjutada. Saab teha mustaks lambaks, ilma et mõni suur Lääne-Euroopa pank selle tõttu külili vajuks.

Kõige suurem risk on see, et suuruselt teine pank (Laiki/Popular Bank) lasti kotti koos senior võlaga. See on signaal, et kui asjad halvaks lähevad, ei säästeta pankade senior võlakirju. See omakorda tähendab, et väga tugevalt üles võimendatud Lõuna-Euroopa pankade self-funding võib minna kallimaks ja nende kasumlikkus kukkuda. Samamoodi võivad suvalisel hetkel mõned suured clearing house'd ütelda, et nad ei aktsepteeri enam senior debti tagatisena. Sellel oleks juba päris ettenägematud tagajärjed.

Järgmise paari nädala jooksul on kriitiline, kuidas suudetakse teha lahti Küprose pangad. Suur osa seal olevast rahast üritab nüüd riigist lahkuda ja pankadel pole ilmselgelt likviidsust selleks. Kapitalikontrollid jäävad peale ja seniks on Küpros de facto Eurotsoonist väljas (1 EUR Saksamaal on rohkem väärt kui 1 EUR Küprosel). Kui see suudetakse ECB abiga normaalselt lahendada lähinädalatel, siis ei tohiks suurt jama tulla. Kui mõni lollakas poliitik ei tee jälle mõnd avaldust, stiilis Eurogrupi juht esmaspäeval. Kui Küprose pankasid normaalselt avada ei saa, jääb Lõuna-Euroopa pankade bank run risk alles. Kui see realiseeruma kipub, siis tuleb Draghi & ECB ja teeb tõepoolest "whatever it takes", sest alternatiiv oleks liiga katastroofiline.

Vabandan kui jutt liiga detailseks läks ja võõrsõnad sisse jäid kohati.

[kallekusta]

Re: majanduse offtopic

Vot selle IT ala häda ongi see, et see ei tooda reaalset väärtust ja riigile on see igatpidi koormav. Pikas perspektiivis on ikka väga suur vahe kas kulutame sama summa mingile tehasele, mis annab aastateks ntx 100 töökohta või progevad 5 it inimest iga 3 aasta tagant riigile ulme raha eest mingi prorammijupi (elektroonile ark, e eksamid, e koolid, e valimised,e haigekassa + 100 muud programmi) + Nende hooldus + serverid . Sama tehas on ka 10 aasta pärast mingile vallale väga olulise tähtsusega, aga 10 aastat vana programmijupp ja server on täiesti kasutu. Ma saan täiesti aru, et Eestile on IT vajad jne jne, aga meie riik ei jõua seda lihtsalt üleval pidada. Kui tehakse mingi programm 1 miljoni elaniku jaoks ja see maksab ntx 10 milj siis 10 miljoni elaniku jaoks tehtud programm ei maksa 100 miljonit. Lihtsa näitena toimis EE vana it lahendus kordades paremini kui see uus mis osteti ja pidevalt tõrgub. ( seda nii klientide kui ka töötajate jaoks). EE andmebaasi programm maksis 150 miljont krooni.

[kallekusta]

Re: majanduse offtopic

Nõukogude Eesti majandusel võib-olla polekski olnud, aga vaba kapitalistliku eesti majandus oleks ikka oluliselt kiiremini arenenud ja infra samuti. Eesti oli enne II MS Soomega sarnasel tasemel ja Soome on täitsa suutnud enda infrat arendada iseseisvalt.

Sa unustad ära Soome maavarad, mis on seda infra ehitust väga jõuliselt arendanud. Samas on hetkel Eestis elektrifitseeritud majapidamiste ja suvilate % kordades suurem kui Soomes.

[muruntau]

Re: majanduse offtopic

Vot selle IT ala häda ongi see, et see ei tooda reaalset väärtust ja riigile on see igatpidi koormav...

Palun, ära võta sõna teemadel, millest sa midagi ei jaga. Skype on koormaks Eesti rahvale ja Playtech viib meid jälle orjusele lähemale? Mida kuradit sa ajad? Ühe IT lahenduse mõningad tõrked on argumendiks kogu sektori tõsiseltvõetavuse vastu? Endal pole häbi sellist juttu ajada?

[muruntau]

Re: majanduse offtopic

Sa unustad ära Soome maavarad, mis on seda infra ehitust väga jõuliselt arendanud. Samas on hetkel Eestis elektrifitseeritud majapidamiste ja suvilate % kordades suurem kui Soomes.

Soome on maavarade suhtes tõenäoliselt suuremgi per capita importija kui Eesti, mingit konkurentsieelist see neile kindlasti andnud ei ole.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

kallekusta, sinuga on raske vaielda. Sa cherry-pickid mingit sitta ja üldistad seda siis kogu populatsioonile. Ilmselgelt on ebaõnnestumisi, aga see pole üldine pilt.

Ekspordiks tehtud IT-lahendus on riigi majanduse seisukohalt praktiliselt kõige parem asi üldse. Siseturule tehtud ebaõnnestunud IT-lahendus ei oma väga suurt mõju ei positiivses ega negatiivses suunas, kuna raha jääb riiki alles ja selle suunavad progejad suures osas tarbimisse tagasi. Väga negatiivne mõju riigi bilansile on ebaõnnestunud IT-lahenduse sisse ostmine. Kui arvad, et kõik riigi tellimusel tehtud lahendused on halvad, siis: http://www.ap3.ee/article/2013/1/23/...miljardi-votab

[Maxi]

Re: majanduse offtopic

Kui saaks need vägevad IT lahendused ka eesti omakapitalil põhinevate ettevõtete kätte siis oleks asjal jumet. Hetkel aga oleme enamus arendusfirmadele obv odav tööjõud ja vajadusel saab võrdlemisi kergelt odavamasse riiki kolida.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

See kapitali aadress ei ole IT-ettevõtete puhul väga oluline. Sama kergelt kolivad Eesti kapitalil kasvanud ettevõtted. Näiteks kui USA-st on vaja raha kaasata, siis sealsed investorid ei anna Eestis registreeritud ettevõttele raha. Selleks registreeritakse end USA-s ümber.

IT-sektori lisandväärtus on eelkõige selles, et makstakse töötajatele kõrget palka ja see raha tuleb suuresti otse ekspordist. Kui juuksur saab €500 palka, siis see raha tuleb 95%+ ulatuses kohalikelt. S.t. toimub majanduses raha ümber jagamine (põllumees ja taksojuht annavad juuksurile), aga riiki kokkuvõttes raha juurde ei tule. Eksportiva IT-ettevõtte töötaja palk võib tulla täies osas välismaalt ja olla sealjuures 10x kõrgem kui juuksuril või taksojuhil. Ehk makropilti vaadates võib eksportiva IT-ettevõtte progeja tuua majandusse uut raha rohkem kui 100 juuksurit. Kui sealt nüüd veel korralik amps jääb välismaalasest firmaomanikule, siis see ei ole väga suur probleem.

[ranka]

Re: majanduse offtopic

kohatu võrdlus.
1. ta on vaba juba ca 50a.
2. ta geograafiline asukoht on üks maailma parimaid.
3. ta asukoht on maailma kiireimini tõusev ja arenev regioon viimastel aastakümnetel.

Lisaks tegu on Hiiumaast natukse väiksema alaga, kus elab 5 miljonit inimest ehk kogu infrastruktuur ja riigi haldamine on odavam. Täpselt sama point, millele tolmuahv juhtis tähelepanu mõned nädalad tagasi - näitel: maa inimesed rohkem linna.

[nikitheone]

Re: majanduse offtopic

Nõukogude Eesti majandusel võib-olla polekski olnud, aga vaba kapitalistliku eesti majandus oleks ikka oluliselt kiiremini arenenud ja infra samuti. Eesti oli enne II MS Soomega sarnasel tasemel ja Soome on täitsa suutnud enda infrat arendada iseseisvalt.

seda küll, aga see tekitab ajaloolaste/majandusteadlaste hulgas siiamaani vaidlusi, kas Eesti oleks järele jõudnud või ei.

[inward]

Re: majanduse offtopic

Kalle, mis jutt. IT muudab ju ettevõttete ja nende samade tehaste ning institutsioonide tööd palju efektiivsemaks jne. Imelik arusaam. Üldiselt ei saa päris väita, et riik ei panustaks IT sektori arengusse või, et sellel poleks positiivset efekti. IT akadeemia, NATO küberkaitsekeskus Eestis jne. Rääkimata IT ekspordi potentsiaalist. Lihtne näide, kuidas Välismin. ja Eesti ettevõte, suutsid omavahelise koostöö tulemusel maha müüa Aserbaidžaani valitsusasutustele, meie nö x-portaalisüsteemi. Seni suurim eksporditehing. Nupp ise.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Inward,
Küprosel tõmmati mütsi sisuliselt maksupõgenikele, kellest valdav osa on Vene ettevõtjad, kes ei saa ka valjuhäälselt protestida. Küpros oli unikaalne seetõttu, et:

1) pangandussektor on väga väga suur võrreldes kogu majandusega (bank assets ca. 700% SKP-st, normaalne on 100% kandis).
2) Suur osa pangaklientidest on anonüümsed maksupõgenikud, kes kohapeal räuskama ei lähe. Neilt on kõige mugavam raha ära võtta.
3) Riik on liiga väike, et Eurotsooni üldpilti mõjutada. Saab teha mustaks lambaks, ilma et mõni suur Lääne-Euroopa pank selle tõttu külili vajuks.

Kõige suurem risk on see, et suuruselt teine pank (Laiki/Popular Bank) lasti kotti koos senior võlaga. See on signaal, et kui asjad halvaks lähevad, ei säästeta pankade senior võlakirju. See omakorda tähendab, et väga tugevalt üles võimendatud Lõuna-Euroopa pankade self-funding võib minna kallimaks ja nende kasumlikkus kukkuda. Samamoodi võivad suvalisel hetkel mõned suured clearing house'd ütelda, et nad ei aktsepteeri enam senior debti tagatisena. Sellel oleks juba päris ettenägematud tagajärjed.

Järgmise paari nädala jooksul on kriitiline, kuidas suudetakse teha lahti Küprose pangad. Suur osa seal olevast rahast üritab nüüd riigist lahkuda ja pankadel pole ilmselgelt likviidsust selleks. Kapitalikontrollid jäävad peale ja seniks on Küpros de facto Eurotsoonist väljas (1 EUR Saksamaal on rohkem väärt kui 1 EUR Küprosel). Kui see suudetakse ECB abiga normaalselt lahendada lähinädalatel, siis ei tohiks suurt jama tulla. Kui mõni lollakas poliitik ei tee jälle mõnd avaldust, stiilis Eurogrupi juht esmaspäeval. Kui Küprose pankasid normaalselt avada ei saa, jääb Lõuna-Euroopa pankade bank run risk alles. Kui see realiseeruma kipub, siis tuleb Draghi & ECB ja teeb tõepoolest "whatever it takes", sest alternatiiv oleks liiga katastroofiline.

Vabandan kui jutt liiga detailseks läks ja võõrsõnad sisse jäid kohati.

Täiesti arusaadav, tänud vastuse eest. Seal saates käsitleti ka sarnaseid punkte. Küprose olukord on üsna otsene tulem Kreeka kriisist. Huvitav aspekt, et ühtlasi sellega sulgeti ka üks Vene raha aken Euroopasse, järgnevaks sihtkohaks võib saada Läti.