majanduse offtopic

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Tänud. Väga hästi seletatud.

Iseasi, kes taolise poliitilise enesetapu teeb. Pigem venitatakse süsteemi, kuni kannatab + samas raisatakse avalikus sektoris mõnuga edasi.

Põhimõtteliselt Lääne-Euroopa praegune võlakriis ongi sellest alguse saanud: Igasugused sotsiaaltoetused, pensionid jms on nii kõrgeks aetud, et nende maksmiseks pidid riigid pidevalt juurde laenama. Täna ollakse murdepunktis - mõnedele riikidele ei anna enam keegi laenu ja praktiliselt kõik Vana-Euroopa riigid on sellele piirile väga lähedal. Poliitikud ei suutnud seda otsust õigel ajal teha, nüüd teevad turud selle nende eest. Ei saa kulutada rohkem kui teenime kui sääste pole ja kusagilt juurde laenata ei ole võimalik.

[Jäämees]

Re: majanduse offtopic

Mida sa selle kohta täpsemalt teada tahad?

Nt, mis institutsioon seda ''skandaali'' uurib? Ja mida see mõjutamine üleüldiselt tähendas majanduse mõistes tavainimestele, äriomanikele, laenudele jne... Ja kas üleüldiselt suuremas äris kaasneb sellega mingeid pikemaid tagajärgi ka arvestades kui suured pangad osalesid selles.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Nt, mis institutsioon seda ''skandaali'' uurib? Ja mida see mõjutamine üleüldiselt tähendas majanduse mõistes tavainimestele, äriomanikele, laenudele jne... Ja kas üleüldiselt suuremas äris kaasneb sellega mingeid pikemaid tagajärgi ka arvestades kui suured pangad osalesid selles.

Q: Mis on LIBOR?
A: "London Inter-bank offered rate". Sisuliselt on see intressimäär, millega pangad saavad üksteiselt rahaturul laenata. Igale ajaperioodile (3k, 6k, 12k) ja valuutale (USD, EUR, JPY jne) on oma LIBOR-rate ehk intressimäär. Tuttavam number eestlasele on EURIBOR, mis on sarnane asi, ainult "European Inter-bank offered rate", ehk Euroopa suurimad pangad, mitte Londoni omad määravad selle.

Q: Kuidas LIBOR määratakse?
A: LIBOR-i määrab igapäevaselt 18 suurpanka, kes esitavad estimate selle kohta, mis intressiga saaks nende pank homsel päeval konkreetset valuutat konkreetseks perioodiks laenata. Näiteks: JP Morgan hindab, et homme saaksid nad 6 kuuks USD-i laentada rahaturult intressiga 0.874%. Kõik 18 panka esitavad oma numbri, 4 kõrgemat ja 4 madalamat jäetakse välja ja ülejäänud 10 aritmeetiline keskmine ongi 6k EUR-i LIBOR rate tänaseks päevaks. Oluline on, et iga pank esitab *hinnangulise* numbri, üritades olla võimalikult aus. Reaalselt seda numbrit kontrollida ei saa ja ei kontrollita.

Q: Miks see number oluline on?
A: Sellega on seotud üüratu maht igasuguseid tehinguid, mis on tehtud LIBOR+X baasil. Kasvõi 90% Eestis välja antud kodulaene on nt. EURIBOR-based. Kokku on LIBOR-based instrumente hinnanguliselt $800 triljonit, mis on enam kui USA 100 aasta eelarve. Paljud neist on võimendusega tuletisinstrumendid ja väga tundlikud ka väikesele liikumisele. Kui LIBOR oleks kasvõi 0.01% vale, siis selle aastane mõju on $80 miljardit. Reaalselt oli LIBOR-rate tegelikkusest madalam 0.3-0.5% finantskriisi ajal. 0.5% mõju aastas oleks umbes 4 triljonit dollarit. Keegi võidab ja keegi kaotab, sõltuvalt positsioonist.

Q: Miks pangad seda võltsisid?
A: Neil oli endal piisavalt positsioone väljas, et võita kas suuremast või väiksemast numbrist väga suuri summasid (kümneid miljoneid *päevas*). Adds up over the years.

Q: Kes seda uurib?
A: UK Financial Supervisory Authority peamiselt. Kaasavad teiste riikide järelvalvet jms.

Q: Mis on mõju pankadele?
A: 'Too big to fail' panku ei saa lõputult karistada (sest nende pankrotistumisel läheb kogu süsteem külili), aga paarkümmend miljardit võidakse sealt kokku välja nõuda küll. Seda siis koos trahvide ja kahjunõuetega. Kahjunõuded tuleb koguda ja neid hagisid esindab ilmselt vastav riigipoolne esindaja, sest ühelgi indiviidil pole eraldiseisvalt võimalik tõendada, kuidas ühe panga poolt välja antud number erines tegelikust 'õigest hinnangust' ja kui palju see reaalselt LIBORit mõjutas ja temale kahju põhjustas.

Bottom line: Pankadele äärmiselt piinlik ja keskmiselt kulukas seiklus. Tõenäoliselt kokkuvõttes siiski kasumlik, sest LIBOR oli väidetavalt rigged juba vähemalt 15 aastat ja selle aja jooksul saadud kasumid on suuremad kui täna makstavad kahjutasud ja trahvid.

[vennike]

Re: majanduse offtopic

majandusteadlased tolmuahv ja muruntau, üks küsimus.

Vaesel eesti pensionäril on 20k Euri sääste, millega ta mitte kui midagi teha ei oska (hetkel on LHV-s tähtajalise hoiuse peal 1,25% PA vms, naljanumber ühesõnaga). Austraalias saaks 5,5%. On mõtet? Siinsel majandusel läheb päris hästi, hetkel vähemalt. Või oleks inimesele midagi paremat välja oleks pakkuda? Riski absoluutselt ei talu, aga inflatsiooni tahaks ikka hirmsasti biitida.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Vennike,

Austraalia kõige suurem risk on Hiina. Kui seal tõsine jahtumine tuleb (nagu viimasel ajal üha enam kardetakse), siis Austraalia on üks suuremaid kaotajaid sellest. Kui see juhtub, siis saab pihta ka AUD, ehk su investeeringu tootlus võib EUR-s olla vabalt negatiivne.

Üldiselt interest-rate-spread on alati suures osas põhjendatav riikide keskpankade intressimääradega. AUD on teada-tuntud kui üsna volatiilne valuuta. Nt. okt 2011 kuni tänaseni tugevnenud EUR-i suhtes 17%, seega su 5.5% AUd depo oleks tegelikult tähendanud euros tootlust 22.5%. Aga kui liikumine vastupidi läheb, siis võib see ka -22% olla. Oluline on, mis valuutas sa oma kulusid planeerid tulevikus - üldjoontes tuleb valuutariski maandamiseks sääste ka samas valuutas hoida.

Kui sa otsid lollikindlat varianti inflatsiooni beatida ja riski vältida, siis võid rahus loobuda. Täna on kogu maailmas reaalintressid negatiivsed ja kõik riskivabalt inflatisoonist kõrgemat tootlust lubavad tegelased valetavad või ei räägi sulle tegelikest riskidest.

[vennike]

Re: majanduse offtopic

selge, tänud.

[eddi]

Re: majanduse offtopic

Tolmuahv, räägi natuke endast - haridusteest ja mis tööga elatist teenid? (muidugi juhul, kui oled ise nõus)

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Tolmuahv, räägi natuke endast - haridusteest ja mis tööga elatist teenid? (muidugi juhul, kui oled ise nõus)

Koolis olen vähe käinud, tööd teha eriti ei oska. Valetamine on tugev külg. Küsi Cashmerilt lisainfot :)

[muruntau]

Re: majanduse offtopic

Mis sa valgekraest ikka tahad, midagi reaalset nad niikuinii ei tee ju. Pokkeri biitimise kohta ka valetab...

Siberisse imo

[privador]

Re: majanduse offtopic

Vaatasin just Batmani filmi. Valgekraedel see lõpp polnud sugugi kena. Inimesed olid kadedad valgekraede peale, sest nad on hea elu peal hihii

[ranka]

Re: majanduse offtopic

Koolis olen vähe käinud, tööd teha eriti ei oska. Valetamine on tugev külg. Küsi Cashmerilt lisainfot :)

Confirmed. Töötu, keskeealine meesterahvas, kellel põhiharidus. Enamus aega veedab Postimees ja Delfi uudiste kommentaariumis.

[vsiu100]

Re: majanduse offtopic

olen näinud tihti teda pargis õlut joomas ja pelmeene söömas. kuu alguse poole(kui abirahad laekuvad).

[akristjan]

Re: majanduse offtopic

eelmine ndlvahetus oli pärnus kodutu ma kuulsin

[WeThePeople]

Re: majanduse offtopic

olen näinud tihti teda pargis õlut joomas ja pelmeene söömas. kuu alguse poole(kui abirahad laekuvad).

ei see on leits

[rasmer]

Re: majanduse offtopic

Oota muruntau ja tolmuahv polegi sama inimene ?