majanduse offtopic

[Potsataja]

Re: majanduse offtopic

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/kristjan-lepik-arge-alahinnake-rahva-viha-pankade-vastu.d?id=60563175

Kui me võtame pankade päästmise riikide poolt, Kreeka päästeoperatsioonid, globaalse rahatrüki – kõik need meetmed on mõeldud kohandumise edasi lükkamiseks. Kergem on pea liiva alla peita kui tunnistada, et maailm on muutunud ja peaksime kohanema. Kuid ajalugu vaadates – kohanemisest reeglina ei ole siiski pääsu ning ravi edasilükkamine tulevikku teeb enamasti kogu raviprotsessi valusamaks ja kulukamaks.

[adam_q]

Re: majanduse offtopic

Sealhulgas Eesti ilmselt (meil on kulda küll, aga selle tootmine hetkel on ebapraktiline).

meil pole mingit kulda vaja, sest viljakandvat mulda on tohhuijaa igalpool

[muruntau]

Re: majanduse offtopic

meil pole mingit kulda vaja, sest viljakandvat mulda on tohhuijaa igalpool

Ainult vanemuine saab midagi sellist öelda.

[inward]

Re: majanduse offtopic

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Miks on Soomes palgad kõrgemad?
Andres Arrak
majandusteadlane

Palgaküsimus, eriti võrreldes rikaste lähinaabritega on Eestis tõusnud põletavaks päevaprobleemiks. Lisaks majanduslikule on üha enam tegemist justkui õigluse probleemiga. Meie päästetöötajad, õpetajad ja medõed ei saa aru, miks Skandinaavia riikides teenivad sama eriala esindajad kordades rohkem palka. Kas Soome või Rootsi õpetaja teeb mitu korda intensiivsemalt tööd? Kas Skandinaavia medõde naeratab tihedamini? Tunduvad olevat õigustatud küsimused.
Tegelikult peitub vastus töö intensiivsuses ja lõpp-produktina valmiva toote väärtuses. Esimest – töö intensiivsust – on ehk õpetaja ja medõe puhul raske mõõta. Teadjad inimesed toovad siinkohal näiteks metsatöö ehk segametsas puude langetamise. On ju paljud Eesti metsamehed näiteks Norras tööl. Siin ei saa töö intensiivsust kuidagi mõõta tööpäeva lõpuks langetatud puude tihumeetritega. Kõik sõltub sellest, millise metsaga on tegemist. Võsastunud padrikus võib päev rassimist päädida nadi lõpptulemusega.
Metsatöödel on töö intensiivsuse heaks mõõdikuks – mitu saepaagi täit bensiini mees metsas päeva jooksul ära kulutas. Väidetavalt Eesti neli-viis paagitäit ja Norras kolm-neli. Ilmselgelt tehakse Eestis tunni jooksul metsas rohkem tööd kui Norras. Miks siis Eesti mees Norras puid langetab, miks talle seal kordades rohkem makstakse?
Kõik sõltub sellest, mis saab metsas langetatud puust. Eesti puhul kipub see ikka veel ümarpuiduna üle piiri ekspordiks liikuma. Norra puhul mõõdetakse seda kilogrammidega ja temast saab „antiikmööbel”. Ehk lihtsustatult – kõik sõltub sellest, kuivõrd pikk on väärtusahel ja kui kallis toode/teenus lõppkokkuvõttes üle piiri veereb.
Kui mõõta sisemajanduse kogutoodangut töötunni kohta, siis Norras on see 3,2 korda kõrgem kui Eestis, Rootsi-Taanis-Soomes ligi kaks korda kõrgem. Nii lihtne see ongi. Tegelik raha tekib ikkagi tootmisest ja sõltub lõpp-produkti väärtusest. Enamik Eestis toodetust asub endiselt väärtusahela alguses, ahel ise on lühike.
Kuna Skandinaavias on turule ilmuv ja eksporditav kaup/teenus kallim, siis jätkub ka palgaraha õpetajale ja medõele.

Refereeritud EPL täisartiklist http://www.epl.ee/news/eesti/eestlan....d?id=60751439

Need kõikvõimalikud toetused Soomes, mis intervjueeritav välja toob on ikka müstilised küll.

[privador]

Re: majanduse offtopic

Kas keegi oskab öelda nn eluasemelaenude kohta?
Kas võtta max aeg 30 aastaks või proovida nn väiksemaks ajaperioodiks võtta nt 10 aastat, et "kaelast kiiretsi ära saaks"
Mis matemaatikud arvavad? Eelkdades, et tegu "odava rahaga" siis ehk tasuks max aeg võtta?

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Hästi ja lihtsalt seletatud jah.

Võrdluseks veel, oma parematel päevadel genereeris Nokia üksinda rohkem maksutulu valitsusele kui kogu Eesti valitsuse maksutulu. Nokia aastane müük ületas riigieelarvet.

Kurb on see, et Eesti haridustöötajatel, arstidel, tuletõrjujatel jms ei ole tegelikult erilist aimu, kust raha tuleb. Päeva lõpuks tuleb see ikkagi ainult erasektorist ja ettevõtjatelt. Kõik ülejäänud on ressursside tarbijad (ametnikud, riigitöötajad, õpilased, pensionärid, töötud). Selleks, et kõik rikkamaks saaks, ei piisa vaid erasektori suuremast pigistamisest. Eraettevõtete kogu kasum 2010. aastal oli 2 miljardit eurot, võrreldes 2007. aastaga on see endiselt 40% madalam. Ehk erasektoril ei lähe just liiga hästi. Võrdluseks, 2012 eelarve on 6.6 miljardit eurot. Kui erasektorilt kogu kasum ära võtta, siis saaks tõesti õpetajatele rohkem palka maksta ja muid ilusaid asju teha. Aga ettevõtjad lähevad ja teevad oma äri kusagil mujal, kui neil siin ei lasta raha teenida. S.t. maksumaksjate hulk väheneb, maksude laekumine koos sellega ja lõpptulemusena on laekumine eelarvesse sama, v.a. et nüüd on majanduskeskkond perse keeratud ja keegi ei taha Eestisse uusi ettevõtteid teha või siinset tegevust laiendada.

Inimesed unustavad tihti, et 19 aastaga on riigieelarve maht tõusnud üle 50 korra (1992: 130m EURi). S.t. keskmiselt on igal aastal tõusnud eraettevõtete poolt riigieelarvesse makstav summa 23%. See ei tule tühja koha pealt, selleks peavad ettevõtted pidevalt pingutama, inimesed ületunde tegema, arenema jne. Kui paljud õpetajad võivad ütelda, et viimase 20 aasta jooksul on nende töötulemused igal aastal 23% paranenud? Või kui nad ka oleksid, siis mida nad peaks arvama, kui nende õpilased tuleks tänavale protestima ja nõuaks paremaid õpetajaid? Sisuliselt nõuab ju "ülalpeetavate" sektor paremaid maksumaksjaid.

[Potsataja]

Re: majanduse offtopic

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Miks on Soomes palgad kõrgemad?
Andres Arrak
majandusteadlane

Palgaküsimus, eriti võrreldes rikaste lähinaabritega on Eestis tõusnud põletavaks päevaprobleemiks. Lisaks majanduslikule on üha enam tegemist justkui õigluse probleemiga. Meie päästetöötajad, õpetajad ja medõed ei saa aru, miks Skandinaavia riikides teenivad sama eriala esindajad kordades rohkem palka. Kas Soome või Rootsi õpetaja teeb mitu korda intensiivsemalt tööd? Kas Skandinaavia medõde naeratab tihedamini? Tunduvad olevat õigustatud küsimused.
Tegelikult peitub vastus töö intensiivsuses ja lõpp-produktina valmiva toote väärtuses. Esimest – töö intensiivsust – on ehk õpetaja ja medõe puhul raske mõõta. Teadjad inimesed toovad siinkohal näiteks metsatöö ehk segametsas puude langetamise. On ju paljud Eesti metsamehed näiteks Norras tööl. Siin ei saa töö intensiivsust kuidagi mõõta tööpäeva lõpuks langetatud puude tihumeetritega. Kõik sõltub sellest, millise metsaga on tegemist. Võsastunud padrikus võib päev rassimist päädida nadi lõpptulemusega.
Metsatöödel on töö intensiivsuse heaks mõõdikuks – mitu saepaagi täit bensiini mees metsas päeva jooksul ära kulutas. Väidetavalt Eesti neli-viis paagitäit ja Norras kolm-neli. Ilmselgelt tehakse Eestis tunni jooksul metsas rohkem tööd kui Norras. Miks siis Eesti mees Norras puid langetab, miks talle seal kordades rohkem makstakse?
Kõik sõltub sellest, mis saab metsas langetatud puust. Eesti puhul kipub see ikka veel ümarpuiduna üle piiri ekspordiks liikuma. Norra puhul mõõdetakse seda kilogrammidega ja temast saab „antiikmööbel”. Ehk lihtsustatult – kõik sõltub sellest, kuivõrd pikk on väärtusahel ja kui kallis toode/teenus lõppkokkuvõttes üle piiri veereb.
Kui mõõta sisemajanduse kogutoodangut töötunni kohta, siis Norras on see 3,2 korda kõrgem kui Eestis, Rootsi-Taanis-Soomes ligi kaks korda kõrgem. Nii lihtne see ongi. Tegelik raha tekib ikkagi tootmisest ja sõltub lõpp-produkti väärtusest. Enamik Eestis toodetust asub endiselt väärtusahela alguses, ahel ise on lühike.
Kuna Skandinaavias on turule ilmuv ja eksporditav kaup/teenus kallim, siis jätkub ka palgaraha õpetajale ja medõele.

Refereeritud EPL täisartiklist http://www.epl.ee/news/eesti/eestlan....d?id=60751439

Need kõikvõimalikud toetused Soomes, mis intervjueeritav välja toob on ikka müstilised küll.

Kas see on nüüd juhuslikult nii või on Arrakul "kuulmisega" raskusi, mis on omane pigem Ansipile ja Savisaarele. Temalt küstitakse Soome kohta aga tema hakkab hoopis Norrast jahuma. Muidu on iseenesest positiivne, kuidas Arrak, Teder ja Oviir on RE viimasel ajal närviliselt siblima pannud.

[Maheaatom]

Re: majanduse offtopic

Ma ei ole küll mingi haridusökonoomika- või poliitika spetsialist, kuid kipun üldiselt toetama väidet, et õpetajate hädised palgad ei tulene mitte haridussektori puudulikust rahastamisest, vaid sellest, et sektor ise ei jaga sellele eraldatud raha just kuigi hästi. Liiga palju koole, liiga suured halduskulud, liiga palju tarbetuid investeeringuid, liiga väike tähelepanu inimestele, võibolla ka liiga palju õpetajaid jne.

Ma usun, et enamik õpetajaid ei ole kindlasti niivõrd rumalad, et ei mõistaks avaliku sektori majandust, riigi eelarvepoliitikat ega seda, millest neile raha makstakse. Aga kui sa oled magistrikraadiga ja teenid 500-600 eurot kuus, siis see on ikka nadi number küll. Katsu siis veel saavutada mingit respekti põmmpeadest õpilaste seas, kes käivad suvel labidaga sitta viskamas ja topivad taskusse kaks korda rohkem. EW ajal oli õpetajate palk kuskil 150-200 krooni kuus (tänast ostujõudu arvestades üle 1200 euro) ning õpetajad olid reeglina mehed, kelle naised tööl ei käinud. Muidugi oli ka näiteks gümnaasiume tollal kordades vähem ning enamus inimesi pigem madala haridusega.

Teisalt on muidugi palkadega alati see teema, et niikaua kui jätkub inimesi, kes väikese raha eest töö ära teevad, ei hakkagi keegi rohkem maksma. Üks korralik Kreeka-stiilis üldstreik ja möll ning muutuks paljugi. Õnneks või kahjuks ei ole see aga eestlaste loomuses.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Ma ise olen väga tugevalt seda meelt, et pooled koolid tuleks kinni panna ja ülejäänutes kvaliteeti tõsta. Aaviksoo on täiesti õigel teel selles osas. Riigis on üüratult palju ebaefektiivsust, mida eraettevõtted endale kunagi ei lubaks, sellepärast on ka õhem riik efektiivsem. Sama kehtib väga mitmete valdkondade kohta. Paar näidet:

1) Mu enda ema on sotsiaaltöötaja ja ma hoian peast kinni, kui kuulen, kuidas seal rahaga ümber käiakse. Kui varem anti invaliididele füsioteraapia toetust ja käidi ise end pidevalt välismaal "täiendamas", siis masuga kärbiti niipalju, et enam toetust ei anta. Välismaal käiakse sama aktiivselt edasi.

2) Kunagi käisin mingeid Eesti Energia objekte vaatamas. Ühes kohas ehitasid kilomeetreid uut liini mingi hurtsikuni. 5m EEKi maksis. Hurtsik tarbis aastas ca. 100 krooni eest ja kuut maksis kõige täiega vast 200k. Aga EE-l on kohustus tagada elektrivarustus ja kinnisvara ostmine/lammutamine pole regulatsiooniga lubatud.

[Potsataja]

Re: majanduse offtopic

Kas nüüd just pooled koolid tuleks kinni panna aga omajagu võiks neid sulgeda küll. Peale taasiseseisvumist hakati millegipärast avama minikoole (<10 õpilast). Nüüdseks on neid omajagu kinni pandud ja jätkatakse samas vaimus. Teine tegur on lähiaastatel toimunud massiline linda liikumine. Minu vanem poeg käib põhikooli liitklassis, mis veel 90-ndate alguses oli gümnaasium. Nüüd ongi küsimus, kas sellisel koolil on enam mõtet ? Samas, kool on kodust nii 300m ja lähim "tõeline kool" on 20km kaugusel. Üldiselt veendunud olen ma aga selles, et gümnaasiumil ei ole mõtet, kui gümaasiumiosas on klassides pidevalt <20 õpilast.


Tolmuahv sinu teises näites väidetust ei saanud ma hästi aru. Ma ei olnud kindel, seega kontrollisin järele ja "Kui liitumispunkt on kaugemal kui 400 meetrit 6-20 kV liinist, siis arvutatakse liitumistasu ja peakaitsme suurendamise tasu võrgu väljaehitamisega seotud kulutuste alusel."

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Potsataja: See kehtis uutele objektidele. Need, millel vanast ajast oli mingi ebarahuldav ja kõikuv vool olemas, tuli üle parandada. Ja sinna maeti sadu miljoneid kroone raha lihtsalt mõne metsaonni elektrikvaliteedi parandamiseks.

As for "20 km kaugusel kool": See on normaalne. Vanasti käidi hobusega sama maad 3 tundi ja keegi ei nurisenud. Nüüd saab autoga 10-15 minutiga. Vajadusel võib igal koolil olla koolibuss, mis viib ja toob - ikka tuleb odavam kui mitut maja koos personaliga ülal pidada.

[alaska]

Re: majanduse offtopic

Seal ju igasugused sotsiaalsed ja muud tegurid, mitte ainult rahalised, miks ei saa koole ära kaotada.

[inward]

Re: majanduse offtopic

Absoluutselt nõus tolmuahvi ja maheaatomiga koolireformi osas. Praegu on gümnaasiume enamvähem sama palju kui valdasid suurusjärgus u 220. Teatava vastuolu küll tekitas Aaviksoo poolt välja öeldud arvu 54 väär tõlgendus ajakirjanduse poolt. See oli puht arvestuslik ja minimaalne arv, kindlasti mitte mingi ideaal või eraldi eesmärk. Just neid sotsiaalseid ja "muid" tegureid arvesse võttes umbkaudu saja kanti neid olla võiks.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Seal ju igasugused sotsiaalsed ja muud tegurid, mitte ainult rahalised, miks ei saa koole ära kaotada.

Osaliselt kindlasti. Aga veel rohkem on seal poliitikute vahtu ja isiklikke huvisid. Kui koolid oleks erasektoris, siis mõeldaks umbes nii:
1. Jah, see pole väga hea, et keegi peab 20 km kooli käima kui tema oma külakool kinni läheb.
2. Ei, see pole katastroof. Eestis on juba X+1 sellest suuremat asumit, kus kooli ei ole ja inimesed käivad 20 km+ iga päev lähima koolini. Kuivõrd nemad saavad hakkama, siis peavad esimesed ka saama. Lets get this shit done.

Üks asi, millest tihti aru ei taheta saada on see, et ääremaadel mõne hurtsikus elava inimese elustiili toetamine on arutult kallis. Ei ole vaja neil oma vallavalitsust, postimaja, kooli, lasteaeda, kauplust jne kui see tuleb maksumaksja kulul. Selle raha eest saaks need inimesed ümber kolida Tallinna kesklinna ja anda kõigile oma korter. Kui seda viimast teha, siis on ühiskonnas nutt ja hala, sest kellelegi anti käegakatsutavat vara. Aga kui riik lihtsalt sama raha nende peale ära raiskab, siis on justkui kõik okei. Meil ongi vähe inimesi ja ma ei näe, miks peaks linnastumist kohutavalt kartma. Jäägu need ääremaad siis tühjaks kui selle tulemusel on kõigil parem elada, pensionid suuremad ja õpetajad rikkamad.

[KristjanLaas]

Re: majanduse offtopic

Vabandan ette allika pärast, aga kas keegi oskab seletada, mida eeldatav referendumi tulemus meie jaoks tähendaks?

http://www.ohtuleht.ee/450129