Re: ALKOHOL :D
Ma nüüd ei tea kas Vsiu pidas mind silmas,sest mingi veinipro ma küll ei ole(lihtsalt joodik ;D), kuid erinevused saab kirjeldada ühe lausega:
Tegemist on suuremalt jaolt erinevate viinamarjasortidega, milledest siis veinikest pressitakse.
Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay,
Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Carmenere ja Sauvignon Blanc ahjaa ka Riesling vist.
Seguveinidel siis segatakse erinevad sordikad kokku. näiteks Syrah. Ise usun, et selles valdkonnas on ees
ootamas tarbijaid mõnusad üllatused uute segude näol. Kuidagi peab ju eristuma tihedas konkurentsis.
Maitse sõltub veel peale sordi siis 100 asjast, miline pinnas, kui kõrgel kasvab ,palju niiskust jne nii et peab muudkui aga proovima.
Ahjaa peamine asi siis on nn Uue Maailma veinid ja Vana Maailma veinid(viinamarja sordi nimi võib olla sama maitse hoopis teine).
Erinevus tuleb siis sellest juuremädanikust,mis 19 sajandi lõpul Euroopas viinamarja istandustega 1-0 aga Lõuna ja Põhja Ameerikas mitte.
Mina olen isiklikult Uue Maailma veinide austaja, näiteks Carmenere kasvabki hetkel suurimal määral Tšiilis, Prantsusmaal on seda sorti ülivähe
ja tal on hoopis teine nimetus, mida teised riigid ei tohi kasutada seaduste tõttu.
Ja Ranka sulle soovitus, et peab proovima ja harjutama ikka, proovi algul poolmagusaid või isegi magusaid punaseid veine, näiteks Late Harvest
Cabernet Sauvignon, Rumeenia toode, mitu aastat olnud populaarsem müüdud vein, tõeline jubedus veinisõbrale pean mainima, kuid paljud on sellest
alustanud. Peamine on ikkagi kultuurselt alkoholi juua, mitte end kiirelt silmini täis kaanida ja siis nii ringi tuiata, et midagi aru ei saa.
Muidugi kõik kes veini joovad pidagu meeles, et pudelit 2 punast veini õhtu peale võib juba kaasa tuua kiire kukkumise ;D
Ma nüüd ei tea kas Vsiu pidas mind silmas,sest mingi veinipro ma küll ei ole(lihtsalt joodik ;D), kuid erinevused saab kirjeldada ühe lausega:
Tegemist on suuremalt jaolt erinevate viinamarjasortidega, milledest siis veinikest pressitakse.
Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay,
Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Carmenere ja Sauvignon Blanc ahjaa ka Riesling vist.
Seguveinidel siis segatakse erinevad sordikad kokku. näiteks Syrah. Ise usun, et selles valdkonnas on ees
ootamas tarbijaid mõnusad üllatused uute segude näol. Kuidagi peab ju eristuma tihedas konkurentsis.
Maitse sõltub veel peale sordi siis 100 asjast, miline pinnas, kui kõrgel kasvab ,palju niiskust jne nii et peab muudkui aga proovima.
Ahjaa peamine asi siis on nn Uue Maailma veinid ja Vana Maailma veinid(viinamarja sordi nimi võib olla sama maitse hoopis teine).
Erinevus tuleb siis sellest juuremädanikust,mis 19 sajandi lõpul Euroopas viinamarja istandustega 1-0 aga Lõuna ja Põhja Ameerikas mitte.
Mina olen isiklikult Uue Maailma veinide austaja, näiteks Carmenere kasvabki hetkel suurimal määral Tšiilis, Prantsusmaal on seda sorti ülivähe
ja tal on hoopis teine nimetus, mida teised riigid ei tohi kasutada seaduste tõttu.
Ja Ranka sulle soovitus, et peab proovima ja harjutama ikka, proovi algul poolmagusaid või isegi magusaid punaseid veine, näiteks Late Harvest
Cabernet Sauvignon, Rumeenia toode, mitu aastat olnud populaarsem müüdud vein, tõeline jubedus veinisõbrale pean mainima, kuid paljud on sellest
alustanud. Peamine on ikkagi kultuurselt alkoholi juua, mitte end kiirelt silmini täis kaanida ja siis nii ringi tuiata, et midagi aru ei saa.
Muidugi kõik kes veini joovad pidagu meeles, et pudelit 2 punast veini õhtu peale võib juba kaasa tuua kiire kukkumise ;D
TC
Comment