Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

[Maxi]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Kerge erinevus on ka arsti ja õpetaja ametis või ei? Ühel tööl vastutad sa konkreetselt inimeste tervise eest ning vale diagnoosi või ravi puhul ei pruugi enam kunagi arstina töötada. Õpetajaid seevastu on seinast seina

[Potsataja]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Rohkem kui kerge, kuid samas on mõlemaid seinast seina.

[leits]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

+ imo see, et arstiks sa õpid vist mingi 6-7a + siis veel mingi sada jama, et reaalselt l2heb 10a ennem kui ise võid yksi reaalselt midgai tegema hakata vms

[Vandalar]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Õpetaja sorgib laste ajude kallal- kas see polegi oluline?

[Maxi]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

[taipupole]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Mina lähtusin küsimuse puhul lihtsalt omale teadaolevatest viimastest andmetest.

mul pole aimugi, kust sa mingeid enda andmeid võtad või kuidas sa neid tõlgendad või kuidas neid kuskil mujal tõlgendatud on (a'la arsti tunnitasu - üldiselt makstakse tunni eest maailma vanima ameti pidajatele, vist). seetõttu on võrdlemisi keerukas sinuga antud teemadel ka arutleda.

[Fabulous]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Mõtlesin, et panen omadest kogemustest selle 'money can buy happiness' teema kohta mõne sõna juttu kirja ( kuigi ma ei tea kas see otseselt teemasse läheb ).

Ma tulen ise näiteks kolme lapsega perekonnast keskmise lapsena. Vanemate palk oli krooni ajal kokku ~30K. Nälga kunagi kannatama ei ole pidanud, riided ja soe kodu on alati olemas kui vaja, aga vahepeal tuli enne palgapäeva siiski raha lugeda. Ühesõnaga täiesti tüüpiline Eesti keskklassi perekond.
Juba põhikoolis võtsin endale eesmärgiks saavutada finantsvabadus, ehk siis omada alati nii palju vara, et kunagi sente lugema ei peaks ja üleüldiselt rahast mõtlema ei peaks. Kõik muu peale materiaalsete väärtuste oli minu silmis teisejärguline. Aastad läksid edasi ja raha oli endiselt elu põhieesmärk. Eelmise aasta lõpus tekkis esimene tõsine suhe ( selle all ei pea ma silmas üksteisele läbi MSN'i staatuse armastuse avaldamist ja mingit kaubanduskeskustes hängimist vaid üksteisele toeks olemist ja vara jagamist ). Suhe leidis aga oma lõpu selle aasta mais, vaid paar nädalat peale seda, kui ma endale esimest korda teadvustasin, et ma lõpuks finantsvabaduse saavutanud olen. See pani mingil määral aru saama, et tegelikult ei tee raha õnnelikuks vaid inimsuhted ( I mean, ma istusin pool maid oma rahaga kodus ja olin kurb ). Materiaalsed väärtused on pigem boonus.
Praegu elan ma Tartus, Uus-Ihastes ( kes seal käinud on, teab milline sealne üldine elatustase on ) 8mil EEKi maksvas majas. Ma ei pea põhimõtteliselt mitte millegi pärast rahaliselt muretsema ja kõik mis tahta, on olemas. Siiski ei ole ma õnnelik, kuna mul ei ole sisuliselt ühtegi lähedast inimest, kellega koos seda nautida ja kellega seda jagada.

Tekst sai suhteliselt segane, aga mõttele saab vast pihta ikka.

[Potsataja]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

+ imo see, et arstiks sa õpid vist mingi 6-7a + siis veel mingi sada jama, et reaalselt l2heb 10a ennem kui ise võid yksi reaalselt midgai tegema hakata vms

Üldarstiks kuus aastat + residentuur 3-5 aastat. Ma olen oma juhtme täiega kokku jooksutanud mõeldes, kuidas taipupole on 31 aastaselt arst ja pedagoog-metoodik samaaegselt ning sealjuures jääb veel aega üle ka pokkeri mängimiseks.

[nikitheone]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

:D

[ranka]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Suht mõttetu vaidlus minu arvates. Raha ja Õnn käivad käsikäes aga see on väga suhteline olenevalt inimesest. Minu puhul 8 milline maja või 1 milline auto küll õnnelikuks ei teeks aga samas ei oleks õnnelik ka puuonnis elades. Raha on piisavalt minu jaoks siis kui suudan ilma "pead valutamata" arved makstud ja kõhu pealt ei pea kokku hoidma ehk elementaarne on kaetud. Ülejäänud muu on täielik boonus.

Just üks sõbranna, kes räägib samat juttu, et raha ei tee õnnelikuks ja blabalaba. Ise aga tahab Türki reisile minna ja ei täi €400-etki maksta. Küsisin, et kas on raske visata miski 100 eurot juurde, saad omale viisaka reisi ja eluks ajaks mõnusalt positivine emotsioon. See on hindamatu väärtus. Aga ei ta ütles, et "mis 100 eurot? Selle eest saaks ju tutikad teksapüksid...". See jutt ajas pea valutama...

Fabulousele niipalju, et kas tõesti ainult elukaaslane teeb õnnelikuks? Olen elanud igas eluetapis kus pidi nädalaga saama väge vähesega hakkama (aga piisav, et enda elementaar vajaduste kvaliteet hoida kõrgel) ja teisalt oli eluetapp kus iga nädalavahetus sai pidudel kulutatud rohkem raha kui keskmine eestlane teenis. Vahe ma küll eriti ei tunneta, sest kogu see fun ei tulnud rahast vaid just seltskonnast, sõpradest ja emotsioonidest, mis käis mõlema elustiiliga koos.

PS! Olen tähele pannud, et need inimesed, kes kõige rohkem räägivad "raha ei ole õnn" ja "materiaalsed asjad ei ole õnn" on tegelikkuses kõige suuremad koonerid, rotid ja raha kogujad üldse.

[Fabulous]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Fabulousele niipalju, et kas tõesti ainult elukaaslane teeb õnnelikuks? Olen elanud igas eluetapis kus pidi nädalaga saama väge vähesega hakkama (aga piisav, et enda elementaar vajaduste kvaliteet hoida kõrgel) ja teisalt oli eluetapp kus iga nädalavahetus sai pidudel kulutatud rohkem raha kui keskmine eestlane teenis. Vahe ma küll eriti ei tunneta, sest kogu see fun ei tulnud rahast vaid just seltskonnast, sõpradest ja emotsioonidest, mis käis mõlema elustiiliga koos.

Ma sõnastasin ennast eelmises postis vist veidi halvasti ja tõin kehva näite.
Ma mõtlesingi inimsuhete all mitte ainult elukaaslast vaid ka häid sõpru ja tuttavaid ( ehk õiget seltskonda ). Ideeliselt saaks ma igal nädalavahetusel gold-diggerite ja guidodega Atlantises koos rokkida, aga sellest ei saa ma mingit püsivat positiivset emotsiooni ega sotsiaalset kasu.
Muidu suur +1 su postitusele.

Üldiselt seavad raha esiplaanile need, kellel seda enda arvates piisavalt ei ole ( nagu mina kunagi ) ja arvatakse et piisava summa omamine lahendab kõik probleemid ja kustutab kõik mured.

[alaska]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Õnnetunne ei ole mingi varanduslik seisund, vaid aju keemiline olek. Seda keemilist tasakaalu muudavad näiteks stress ja halvad mõtted. Pole vahet, millest sa mõtled ja ennast halvasti tunned, kas puuduolevast rahast, metsaläinud suhtest, kehalisest defektist, point on sama, sa mürgitad nende mõtetega oma aju ja ei lase endal õnnelik olla. Võid proovida elada nii, et neid mõtteid võimalikult vähe oleks, planeerides ja organiseerides oma ümbrust ja väliseid mõjutajaid viisil, et nad sulle võimalikult vähe ebameeldivaid üllatusi valmistaks, või siis õpid omaenda peas korda looma ja nende negatiivsete mõtete ja emotsioonidega kiiresti hakkama saama. Viimase tegemiseks ei ole vaja mingit raha või kallist inimest, vaid oskusi ja teadmisi.

[albinar]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Üldiselt seavad raha esiplaanile need, kellel seda enda arvates piisavalt ei ole ( nagu mina kunagi ) ja arvatakse et piisava summa omamine lahendab kõik probleemid ja kustutab kõik mured.

Srry , aga minu arust nii ongi. Aga kui nii mõtlema hakkata, kui sul olnud elu aeg head sõbrad ja seltskond olemas , vb siis ongi ainuke asi mis veel puudu on raha?

Ehk, siis head sõbrad ja raha ongi kõik mis eluks vaja?

[Ecuador13]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

PS! Olen tähele pannud, et need inimesed, kes kõige rohkem räägivad "raha ei ole õnn" ja "materiaalsed asjad ei ole õnn" on tegelikkuses kõige suuremad koonerid, rotid ja raha kogujad üldse.

So true, minu tuttavateringis vastab see teooria 100% tõele!

[rahvavaenlane]

Re: Muru teisel pool aeda ikka rohelisem ehk elu välismaal

Õnnetunne ei ole mingi varanduslik seisund, vaid aju keemiline olek. Seda keemilist tasakaalu muudavad näiteks stress ja halvad mõtted. Pole vahet, millest sa mõtled ja ennast halvasti tunned, kas puuduolevast rahast, metsaläinud suhtest, kehalisest defektist, point on sama, sa mürgitad nende mõtetega oma aju ja ei lase endal õnnelik olla. Võid proovida elada nii, et neid mõtteid võimalikult vähe oleks, planeerides ja organiseerides oma ümbrust ja väliseid mõjutajaid viisil, et nad sulle võimalikult vähe ebameeldivaid üllatusi valmistaks, või siis õpid omaenda peas korda looma ja nende negatiivsete mõtete ja emotsioonidega kiiresti hakkama saama. Viimase tegemiseks ei ole vaja mingit raha või kallist inimest, vaid oskusi ja teadmisi.

kle muidu oled nagu tark jne, aga lasteaia tarkusi ei viitsi sulle kordama hakata. kui ikka pappi pole siis AJUD KÄRSSAVAD!!! lihtsalt ei ole võimalik mõelda muudele asjadele, kui sellele, et kust kurat ma seda pappi neile kõigile nüüd võtan, fakkkk. kui on raha, siis saad ka selliste asjadega ja hobidega tegeleda ja võtab naeru näole ikka küll. ühesõnaga - PAPP LEEVENDAB.