majanduse offtopic

[vsiu100]

Re: majanduse offtopic

Tule taevas appi!!!!!
Sellist jama on raske kommenteerida.
Ansip kiusab ja teeb kõike enda isiklikest huvidest lähtuvalt või lihtsalt katsetab riigi juhtimist.
Jah, ta ei ole viimasel ajal just kõige osavam suhtleja aga need laused on LOL.

tolmuahv võttis viisakalt asja kokku, seega taltsutan end ja lõpetan.

[leits]

Re: majanduse offtopic

see on nii naljakas kui midagi tahetakse "tõestada" otsitakse ainult mingi negatiivse maiguga kraam välja ... see kraam on mingi facebuuki "likemis" kraam ja selleks ta ka imo jääb ..

[karupoeg]

Re: majanduse offtopic

Tule taevas appi!!!!!
Sellist jama on raske kommenteerida.
Ansip kiusab ja teeb kõike enda isiklikest huvidest lähtuvalt või lihtsalt katsetab riigi juhtimist.
Jah, ta ei ole viimasel ajal just kõige osavam suhtleja aga need laused on LOL.

tolmuahv võttis viisakalt asja kokku, seega taltsutan end ja lõpetan.

ma isegi vahel mõelnud, et kui kerge võib olla elada sellise inimesena, kes suudab siiralt pookida probleemid ühe inimese külge ning kes näeb selle isiku vahetumises ainuõiget pääseteed. kõik loogilised süllogismid elus on stiilis: "ansip on halb" ja "elu on halb" = "ansip on süüdi et elu on halb"

[Codecci]

Re: majanduse offtopic

Aga on siin midagi väga valesti öeldud????

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

Maxi, mis tööd BIG-is teed btw? Klienditeenindaja?

[Vandalar]

Re: majanduse offtopic

Mulle näiteks Ansip väga halva mulje jätnud ja ei ole mingit põhjuks, miks ma peaksin seda mitte välja ütlema. Kui mees ütleb teatud asju välja ja see tema suhtumine, mida ta näidanud on... Võibolla ta ongi mingi majandusedu jünger ja Eesti majanduse päästja, kuid IMO võib seda keegi teine ja viisakam inimene ka teha.

[karupoeg]

Re: majanduse offtopic

kes? ja miks?

[eddi]

Re: majanduse offtopic

Kurat... Iga kord, kui ma mõned Hesburgerist mööda kõnnin, näen küll suurelt silti, et burger otsib müüjat. Tööd ju küllaga. Muidugi ju obv, et kui sa ikka midagi ei oska, siis su jaoks muidugi tööd vähem.

[alaska]

Re: majanduse offtopic

Riik saab teha seadusi ja nende täitmist kontrollida. Väärtusi loovad inimesed, kes teevad tööd ja loovad uusi tehnoloogiaid. Nende loodud väärtuste tõttu saavad osad inimesed tegeleda erinevate hobidega (sportlased, poliitikud, pankurid:-)). Riik võiks jälgida, et need kaks oleksid enamvähem võrdsed. ( Edit: mitte arvuliselt muidugi)

Riik peaks kulusid kokku tõmbama ametnike näol. Mul on riigiametnikena töötavad sõbrad, kes mängivad iga päev 4h malet arvutis. Kui küsida, palju päris tööd tuleb nädalas, siis pakutakse, et paar tundi.
Hea ettevõtluskliima tekitamine ei pea tähendama, et tehase töötajad saavad sente ja omanike kasum laristatakse kusagil soojal maal maha kuldesse kantava koolitusena või luksautosse investeerides.
Koolides peaks väljuma noored, kelle kõrgharidus suudaks ka mingit väärtust luua, peale kusagil riigiametis tooli nühkimise.
Riik peaks kaotama igasugused egokulud. Nagu oss võtab SMS laenu ja ostab endale bemmi ja lapsele 1K€ maksva lapsevankri, siis riik ehitab muuseume, mälestusmärke ja päästab "rahvuslikke" lennu ja rongifirmasid.
Poliitikud võiks aru saada, et nad on täpselt sama lollid, kui rahvas. Kui rahvas tahab järgnevate põlvede arvelt elada, lubab poliitik laenu võtta, kui rahvas peab narkareid väärtusetuks rämpsuks, võtab pollitik narkoennetuse raha ära. Asjad hakkavad muutuma siis, kui inimesed endale selgeks teevad, mida nad elult tahavad ja millist riiki.

[eddi]

Re: majanduse offtopic

Selles osas on sul ka õigus, et iga panga võib bank runi korral kotti lasta.

Olen ma õigesti aru saanud, et näiteks Eesti Maapangaga just nii juhtuski? Jutud liikusid, et pank on "hapu", inimesed läksid kõik raha välja võtma ja oligi kööga. Kuigi, kui bank runi poleks olnud, poleks pangaga suure tõenäosusega midagi juhtunud.

[Codecci]

Re: majanduse offtopic

Olen ma õigesti aru saanud, et näiteks Eesti Maapangaga just nii juhtuski? Jutud liikusid, et pank on "hapu", inimesed läksid kõik raha välja võtma ja oligi kööga. Kuigi, kui bank runi poleks olnud, poleks pangaga suure tõenäosusega midagi juhtunud.

Kas tol ajal ka kõigi inimeste rahad garanteeris tagatisfond? Ma mäletan, et paar inimest olid küll suht tilted, kel rahad kinni jäid... Või olid sellepärast ehk, et rahade kättesaamiseks läheb ikka üsna kaua aega?

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Ma ei tea Maapanga pankroti algseid põhjuseid või mis triggeriks sai. Olin sel ajal ülikoolis I kursusel ja ei tundnud kedagi ega saanud asjadest ise sittagi aru. Tagantjärgi võib küsida vanematelt tegijatelt, aga väga paljudel on erinev versioon ja sel ajal oli info nii puudulik, et lõplikku tõde teavad vähesed. Põhiversioonid on ikkagi juhtimisvigadest kuni seotud osapoolte kelmuseni.

[tolmuahv]

Re: majanduse offtopic

Kas tol ajal ka kõigi inimeste rahad garanteeris tagatisfond? Ma mäletan, et paar inimest olid küll suht tilted, kel rahad kinni jäid... Või olid sellepärast ehk, et rahade kättesaamiseks läheb ikka üsna kaua aega?

Ei garanteerinud tol ajal. Aga kohe peale Maapanga pankrotti hakati seda menetlema. Valitsuse reservfondist eraldati sinna esimeses järgus vähemalt 100m EEKi, et Maapanga hoiuseid kompenseerida. Ma ei mäleta, palju neile lõpuks kompenseeriti, aga suht suur osa siiski. Aga kogu Tagatisfondi süsteem loodi peale seda, algselt 10% omavastutusega, viimase finantskriisi ajal vähendati omavastutust nullini.

[Maxi]

Re: majanduse offtopic

Maxi, mis tööd BIG-is teed btw? Klienditeenindaja?

See video ka mulle mõeldud? :D

ei ole KT, vene keel ei ole nii hästi suus selle jaoks. backoffices olen

E: visuaalne välimus ka vist ei sobiks, müüksin vist suht kehvasti :D

[Codecci]

Re: majanduse offtopic

Video ei olnud sulle vaid kallekustale.

[Potsataja]

Re: majanduse offtopic

Mind huvitaks, kust te alternatiivselt raha korjaks? Mida maksustaks? Võite astmelise tulumaksu välja jätta arutelust, sest rikkad ei maksaks eriti rohkem, nad koliks oma asjad minema ja laekumine väheneks. Aga kust siis riik peaks maksutulu saama?

Teine variant oleks kulusid vähendada. Mida täpselt vähendada? Pensione? Õpetajate palku? Haigekassa rahastamist? Sel peaks reaalne mõju olema, s.t. pole mõtet pakkuda "jätame Toompea lossi uue mööbli ostmata".

Riigiettevõtete palkade osas pole ka palju teha. See on turutase. Eestis on tuhandeid inimesi, kes teenivad presidendist rohkem. See põhineb nende panusel ettevõttele, mitte nende positsioonil. Isegi siin foorumis on inimesi, kes teenivad pokkeriga kordades rohkem kui president. See ei ole vale ja seda ei saa keelata.

Edit: Minu arust on riigis väga palju kohti, kust säästa ja praegune struktuur on suht hull raiskamine. Aga ma tahaks teiste arvamust teada konkreetsete ettepanekute näol.

Palgatuluga rikkaks saamine on üsna väikse tõenäosusega. Mingi arutelu toimub peamiselt siiski astmelisest tulumaksust palgatulu puhul, kuid kui valitsusse saadakse, on see teema kohe meelest läinud. Palgatulu saajate puhul oleks kolimine aga mõttetu, sest põhimõtteliselt igal pool on seesama astmeline tulumaks juba ees ootamas. Ettevõtlustulu puhul skeemitatakse juba praegu piisavalt, seetõttu tuleks taaskehtestada ettevõtte tulumaks.

Üldiselt, nagu sa ise ütlesid on Eesti riigis väga palju kohti, kust säästa ja praegune struktuur on suht hull raiskamine. Mina arvan, et avaliku sektori restruktureerimise kaudu tekiks säästetud kulude ja lisanduvate maksutulude kaudu riigieelarvesse ligi miljard lisaeurot vaba raha. Alaska sõprade näitel on võimalikku kokkuhoiuruumi ja teoreetilist tulevikus lisanduda võivat maksutulu muidugi veel rohkem.