*** MÄRTSI OFFTOPIC***

[Relamz]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

ma üritan ka aprilli kuu vaikselt veeta. raha läheb ikka ulmeliselt palju, kui iga reede hakata kangutama, sest ega ennem pühapäeva pidama ei saa. ja mu tervis pohmelli suhtes ka eriti vastuvõtlik ning 2 päevased isegi. peale seda prallet saan pm alles teisipäevaks korralikult pokriga tegelema hakata.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Pole hullu midagi! Mul on sama challence hetkel käimas, märtsi kuu siis kaine oldud. Ma tean, et reedel on kerge pidu plaanis ja siis saab võtta, aga ausalt öeldes erilist isu ka pole.

Edit: Põhjus, miks selle tegin on qjeti omaga täpselt sama. Ehk siis ma ei osanud enam üks päev juua. Vaja oli alati teine päev otsa keevitada. Ja kolmas.
Kuna minu päevakava on veidi teine kui sõpradel, kelle juures Tartus ööbin aeg-ajalt, siis tekkis sageli selline olukord, et mina jõin kella 8ni või veel kauem, sageli lõpetasin pudeli üksi ja ärkasin ikkagi siis kui mingi tramburai pihta hakkas. Ehk siis sain magada 4-5 tundi. Sealt oli vaja edasi hakata panema jne. Lõpuks kaineks saades oli tuumapohmell, keha üli väsinud 2 päeva ning mentaalne meltdown. Kui ärkad laupäeval ja pole pohmakat, siis on tegelt ikka hea tunne küll.
Teine põhjus on selles et üritan dieeti pidada ning kolmas põhjus see, et avastasin enda jaoks jõusaali. Dieedi ja trenniga ei sobi alko anyway kokku. Ilmselt võtan aprillis ka korra-kaks ja mitte nädalat, vaid õhtut.

Mul põhimõtteliselt nii, et iga reede ja laupäev kui jooma hakkan siis enne ma ei lõpeta kui mäluauk on saabunud. Olen vahepeal isegi proovinud, et võtan ainult nelipaki ja olen rahulikult. Aga kui olen selle nelipaki ära tühjendanud siis hammas nii verel ja kui pralle edasi kestab siis ikka saab kuskilt viina juurde võetud.
Olen isegi varem mõelnud seda 1kuu kaine värki teha. Aga siis jään mõtlema, et kurat võtaks hea sõbra sünnipäev ju tulemas ja siis ikka ei saa ju kaine olla. Joodiku mõtlemine täies hoos.
Vähemalt on kindel see, et saan sellega hakkama...olen 99% kindel.

[armand0]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Mul põhimõtteliselt nii, et iga reede ja laupäev kui jooma hakkan siis enne ma ei lõpeta kui mäluauk on saabunud. Olen vahepeal isegi proovinud, et võtan ainult nelipaki ja olen rahulikult. Aga kui olen selle nelipaki ära tühjendanud siis hammas nii verel ja kui pralle edasi kestab siis ikka saab kuskilt viina juurde võetud.
Olen isegi varem mõelnud seda 1kuu kaine värki teha. Aga siis jään mõtlema, et kurat võtaks hea sõbra sünnipäev ju tulemas ja siis ikka ei saa ju kaine olla. Joodiku mõtlemine täies hoos.
Vähemalt on kindel see, et saan sellega hakkama...olen 99% kindel.

ma olen nädala kaupa teinud ,kui asjad liiale on läinud.Ja sõpradega kihlveod teinud ,et natukenegi motiveerida.

Kuu aega tundub nii sick lihtsalt :(

[qjet]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

noja samas täna on lihtsalt nii tühi olek ja tühjaks lastud ennast NV'l. ma tahaks näha paljud teist reedel samat juttu ajavad :D.

[kuco]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Boom, väike mindseti challenge. Kuu aega üritan alkoholist täiesti eemal olla.

ez... Märts hakkab läbi saama ja minu kuu aega ka :)

[Potsataja]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi

Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsie. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildiga ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele, jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, s.t. alkoholi liigtarvitamisest loobumine.
Kroonilise alkoholismi esimene staadium

Tekib tung alkoholi järele. Kui inimene on mõningase koguse alkoholi sissevõtnud tekib tung edasi juua, kuni alkoholi lõppemiseni või kuni raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Hiljem kaob ka kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks – alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine. Häired on selles staadiumis veel funktsionaalsed, nad taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.
Kroonilise alkoholismi teine staadium

Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat.

Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel.

Millises staadiumis olete ?

[ziimukaz]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Ilmselt võtan aprillis ka korra-kaks ja mitte nädalat, vaid õhtut.

Kas see polegi enamus inimestel standard? :P

[Vandalar]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Päris kõik ikka ei joo for fck sake.

[camu]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Kas see polegi enamus inimestel standard? :P

Nojah, kuidas võtta. Mõni joob igal õhtul mõned õlled. Mõni 3 korda nädalas õlled jne. Ma olen igaõhtusest "paarist õllest" loobunud.
Aga eks näis.

[Spewmonkey]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Oleme ausad, (viina) juua on ikka üsna hea.

[inward]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi

Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsie. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildiga ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele, jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, s.t. alkoholi liigtarvitamisest loobumine.
Kroonilise alkoholismi esimene staadium

Tekib tung alkoholi järele. Kui inimene on mõningase koguse alkoholi sissevõtnud tekib tung edasi juua, kuni alkoholi lõppemiseni või kuni raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Hiljem kaob ka kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks – alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine. Häired on selles staadiumis veel funktsionaalsed, nad taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.
Kroonilise alkoholismi teine staadium

Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat.

Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel.

Millises staadiumis olete ?

Teine ja kolmas staadium on päris hirmus tra. Nalja ei ole selle asjaga obv. Deliiriumid on ka päris koledad asjad, mida kogeda.

[hotcocacola]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Oleme ausad, (viina) juua on ikka üsna hea.

+1, viin, rumm, siidrid........mmmmmmmmmm see on nii hea, aga ffs pohmakas :D

[KristjanLaas]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi

Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsie. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildiga ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele, jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, s.t. alkoholi liigtarvitamisest loobumine.
Kroonilise alkoholismi esimene staadium

Tekib tung alkoholi järele. Kui inimene on mõningase koguse alkoholi sissevõtnud tekib tung edasi juua, kuni alkoholi lõppemiseni või kuni raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Hiljem kaob ka kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks – alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine. Häired on selles staadiumis veel funktsionaalsed, nad taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.
Kroonilise alkoholismi teine staadium

Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat.

Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel.

Millises staadiumis olete ?

Olen oma elus olnud päris pikalt teises staadiumis.
Halb tagasi mõelda, noor mees veel.

[ranka]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

irwwww. vaatasin leggopokkeris ühte videot ja kutt kirjutas vastase kohta note chatboxi. GG.

[masterpuppet]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Krt ma neid turniire koguaeg mängin. :/ Ja siis tekib ka mingi megaeriline pasategemise tunne.

[Spewmonkey]

Re: *** MÄRTSI OFFTOPIC***

Olen oma elus olnud päris pikalt teises staadiumis.
Halb tagasi mõelda, noor mees veel.

Orgaanilised kahjustused ja mitmenädalased joomaperioodid?