Re: veebruari offtopicute
never ei legaliseerita siin kahjuks
Algselt postitas hotcocacola
Vaata postitust
(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)
Internetis avalikult aetava, kuid tegelikult illegaalse huuletubakaäriga teenitakse piisavalt, et osta luksusautosid ja kortereid. Teisipäeval esitati kahtlustus 19 inimesele ning vahistati kolm snus’i maaletoomise ja müügiga tegelenud grupi ninameest. Eile käis foorumites vilgas müügitöö edasi. EMTA loodab, et peagi seadustatakse kontrollostud ja saab platsi puhtaks lüüa.
Huuletubaka ehk rootsi ja rahvakeeles snus’i kasutamisest on kuulnud vast enamik inimesi, kuid paljud ei tea, et ligi aasta tagasi keelati seadusega selle müümine. Huuletubakat tohib reisilt Eestisse kaasa tuua ainult kuni kümme karpi isiklikuks kasutuseks. Äri lokkab aga ka pärast seadusemuudatust. Diilerid räägivad, et n-ö ninamehed võivad huuletubaka müügist teenitud rahaga osta Tallinna südalinna luksuskorteri või sõita ringi kalli sportautoga. Kuidas on selline asi saanud maksu- ja tolliameti (EMTA) silme all terve aasta kesta?
Teeme katse. Siinkohal tasub meeles pidada, et huuletubaka müük on karistatav väärteona rahatrahvi või kuriteona kuni viieaastase vangistusega.
Müüja leidmiseks ei kulu üle minuti ja selleks ei lähe vaja „teatud taustaga tuttavaid” ega pea internetifoorumitest koodnimetusi otsima. Piisab, kui otsida Facebookist sobivast piirkonnast mõni snus’i müümise grupp ja enda soov lehele kirjutada. Eri gruppides on ligikaudu 4000 liiget. Need tegutsevad regionaalselt ja organiseeritult, gruppide omanikud on tavaliselt ka ise huuletubaka müügi või selle reklaamimisega seotud. Ei möödu tundigi, kui müüja saadab sulle postkasti enda telefoninumbri ja sellest hetkest kuni karbi kättesaamiseni kulub teist sama palju.
Tallinna kesklinnas asuva Statoili bensiinijaama taga toimunud kokkusaamisel palus aegsasti saabunud, end Facebookis valenime taha peitnud noormees sõbraliku käeviipega autosse tulla.
- Mida soovid?
- Thunderit.
Diiler ulatab kümnekarbise torni.
- Kui suur konkurents selles äris on?
- No ikka päris hull, pakkujaid on väga palju. Samas on see, et kõiki ei jõua ära teenindada. See klientuur on nii suur. Politseis on tarbijaid, maksuametis on tarbijaid – igasuguseid inimesi.
Ta ei karda tunnistada, et ostma satub ka noori, keda ta nagadeks nimetab – nii 12–13-aastaseid.
- Kas müüjate vahel probleeme ka tekib?
- Ei-ei, see on sõbralik äri. See on eestlaste kombel äriajamine. Omavahel tülisid ei ole. See pole selline venelaste tüüpi äri, kus on jamad.
- Kust snus Eestisse jõuab?
- See on liiga salajane asi, seda ei teata isegi, kuidas seda tuuakse. On niimoodi, et raha annad ühele, kauba saad teiselt vennalt. Neid, kes seda asja ajavad, ei tea. Need inimesed, kes kaupa annavad ja võtavad, need ka vahetuvad. See on hästi ära peidetud skeem.
Äri käib ka spordiklubis
Kui nii-öelda väikese diileri võib leida üheainsa Facebooki otsingu ja sõnumiga või õigesti küsides isegi ühe MyFitnessi spordiklubi letist, siis tegelike niiditõmbajateni jõuda on äärmise organiseerituse tõttu pea võimatu. Juba pikemat aega käib küll kaks kriminaalmenetlust ja mitu väärteomenetlust, kuid müüjad tundsid end karistamatult, sest EMTA-l pole kontrollostu tegemise võimalust.
Asi hakkas muutuma mõni nädal tagasi, kui EMTA pidas Pärnu lähedal kinni ühe mitte küll hierarhias kõrgel positsioonil oleva, aga see-eest suure suuga diileri, kes teistes hetkeks hirmu ja teadmatust tekitas. See oli osa juba eelmise aasta mais alustatud menetlusest. Ametnike esimene suurem töövõit oli möödunud septembris Tallinna Vanasadamas kinni peetud veoauto, mille lastiks oli ligi 180 kilo huuletubakat. EMTA-le silma jäänud snus’i maale toova ja müüva organisatsiooni tegevus võeti luubi alla ning sel teisipäeval esitati grupi 19 liikmele kahtlustus ja vahistati kolm ninameest.
Vaatame selle grupeeringu telgitagustesse. Tegemist oli organiseeritud ühendusega, mille eesotsas oli Eesti Päevalehele teadaolevalt endine kaitsepolitsei töötaja Aare Vain, kes on täitnud ka Ida prefekti ülesandeid ja saanud Lennart Merilt Kotkaristi teenetemärgi. Politseist siirdus ta erasektorisse ja hakkas laiemalt öeldes võlgnikega tegelema. Mis 43-aastase Aare Vainu koos 27-aastase Siimu ja 24-aastase Helariga huuletubakaärisse viis, võib praegu ainult oletada.
Läbiotsimiste käigus võeti neilt kolmelt ära ligi 82 000 eurot sularaha (sellest 29 000 eurot ühelt neist) ja kaheksa sõidukit. Kuidas kuritegelikult teenitud raha kasutati, selgitab juurdlus. Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles, et praegu ei saa kinnitada, nagu oleks huuletubaka müügist teenitud rahaga ka kortereid ostetud.
Kaup „kaob” teel Venemaale
Kuidas äri täpsemalt välja nägi? Üks-kaks korda kuus sõideti Rootsis Stockholmi külje all asuvasse Odeni tehasesse ja laoti veoautosse kuni ligi 700 kilogrammi huuletubakat. EMTA uurimisosakonna talitusejuhataja Siim Rudissaare sõnul püütakse kriminaalmenetluses välja selgitada sedagi, kas ja kuidas oli salakaubaveoga seotud tehas ise. Nimelt on Eestis levival snus’il enamjaolt küljes Vene maksumärgid ja diilerite teada on kaup vormistatud ekspordiks Venemaale, aga tee peal „kaob” see Eesti turule. Eestisse jõudes jagati huuletubakapakid vahemeeste vahel. Pakkide laialivedamiseks kasutati isiklikke autosid, aga näiteks ka suurt anonüümust võimaldavat Cargobusi kullerteenust. Eraldi ladu huuletubaka jaoks ei olnud.
Millised summad selles äris liiguvad? EMTA andmeil tõi tabatud grupp Rootsist iga kord keskmiselt 666 kilo huuletubakat, mis teeb umbes 155 kastitäit. Ühes kastis on 24 kümnepakist torni ehk kokku üle 37 000 karbi. Üks karp maksab lõpptarbijale keskmiselt viis eurot. Rootsi tehasest osteti neid umbes 1,9 euro eest. See teeb ühe Rootsis käigu kogukasumiks ligi 115 000 eurot. Teenitud kasum jagunes ninameeste ja diilerite vahel nii, et Rootsist 1,9 euroga ostetud karp müüdi diilerile edasi 3,5 euroga. Selle ligikaudse arvutuse järgi võisid ninamehed ühes kuus tasku pista 60 000 eurot ja diilerid said omavahel jagada ligi 55 000 eurot. Tegelikud summad võivad olla veelgi suuremad: EMTA praegusel hinnangul said huuletubaka müüjad aasta jooksul kriminaalset tulu ligi kaks miljonit eurot, mis tähendab, et keskmine teenistus oli pea 170 000 eurot kuus.
Kahtlustuse saanud 19 meest on peaasjalikult noored, kellest mõni on ka varem huuletubaka käitlemise eest karistada saanud. Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk sõnas, et kahtlustuse saanute seas oli nii neid, kes viisid Rootsist toodud kauba edasi maakondadesse, kui ka neid, kes müüsid selle lõpptarbijale. Ta märkis, et kogutud tõendite põhjal võib arvata, et tegemist on Eesti juhtiva grupiga, ja lisas, et kahtlusaluste ring võib veel suureneda. „Me ei ole naiivsed ja kindlasti turg tühja kohta ei salli, aga loodame, et selle organisatsiooni hanke- ja turunduskanalid oleme lõhkunud küll,” lausus Siim Rudissaar.
Eesti Päevalehele teadaolevalt on kahtlustuse saanute seas ka grupi nn keskastmejuhid: mitmesuguste väär- ja kuritegude eest ligi kümme korda karistatud Teet Arukaev ja sotsiaalmeedia järgi väga luksuslikku elu elav Andreas Sutt.
Üldiselt tegelevad selle äriga koolipoisid ja tudengid, kes peavad seda väga kergeks ja kiireks teenistuseks. „Ma teenin iga kuu puhtalt umbes 800 eurot, ma olen vaba, oma aja kuningas ja see sobib mulle,” selgitas üks Eesti Päevalehega vestelnud diiler.
Huuletubaka ehk rootsi ja rahvakeeles snus’i kasutamisest on kuulnud vast enamik inimesi, kuid paljud ei tea, et ligi aasta tagasi keelati seadusega selle müümine. Huuletubakat tohib reisilt Eestisse kaasa tuua ainult kuni kümme karpi isiklikuks kasutuseks. Äri lokkab aga ka pärast seadusemuudatust. Diilerid räägivad, et n-ö ninamehed võivad huuletubaka müügist teenitud rahaga osta Tallinna südalinna luksuskorteri või sõita ringi kalli sportautoga. Kuidas on selline asi saanud maksu- ja tolliameti (EMTA) silme all terve aasta kesta?
Teeme katse. Siinkohal tasub meeles pidada, et huuletubaka müük on karistatav väärteona rahatrahvi või kuriteona kuni viieaastase vangistusega.
Müüja leidmiseks ei kulu üle minuti ja selleks ei lähe vaja „teatud taustaga tuttavaid” ega pea internetifoorumitest koodnimetusi otsima. Piisab, kui otsida Facebookist sobivast piirkonnast mõni snus’i müümise grupp ja enda soov lehele kirjutada. Eri gruppides on ligikaudu 4000 liiget. Need tegutsevad regionaalselt ja organiseeritult, gruppide omanikud on tavaliselt ka ise huuletubaka müügi või selle reklaamimisega seotud. Ei möödu tundigi, kui müüja saadab sulle postkasti enda telefoninumbri ja sellest hetkest kuni karbi kättesaamiseni kulub teist sama palju.
Tallinna kesklinnas asuva Statoili bensiinijaama taga toimunud kokkusaamisel palus aegsasti saabunud, end Facebookis valenime taha peitnud noormees sõbraliku käeviipega autosse tulla.
- Mida soovid?
- Thunderit.
Diiler ulatab kümnekarbise torni.
- Kui suur konkurents selles äris on?
- No ikka päris hull, pakkujaid on väga palju. Samas on see, et kõiki ei jõua ära teenindada. See klientuur on nii suur. Politseis on tarbijaid, maksuametis on tarbijaid – igasuguseid inimesi.
Ta ei karda tunnistada, et ostma satub ka noori, keda ta nagadeks nimetab – nii 12–13-aastaseid.
- Kas müüjate vahel probleeme ka tekib?
- Ei-ei, see on sõbralik äri. See on eestlaste kombel äriajamine. Omavahel tülisid ei ole. See pole selline venelaste tüüpi äri, kus on jamad.
- Kust snus Eestisse jõuab?
- See on liiga salajane asi, seda ei teata isegi, kuidas seda tuuakse. On niimoodi, et raha annad ühele, kauba saad teiselt vennalt. Neid, kes seda asja ajavad, ei tea. Need inimesed, kes kaupa annavad ja võtavad, need ka vahetuvad. See on hästi ära peidetud skeem.
Äri käib ka spordiklubis
Kui nii-öelda väikese diileri võib leida üheainsa Facebooki otsingu ja sõnumiga või õigesti küsides isegi ühe MyFitnessi spordiklubi letist, siis tegelike niiditõmbajateni jõuda on äärmise organiseerituse tõttu pea võimatu. Juba pikemat aega käib küll kaks kriminaalmenetlust ja mitu väärteomenetlust, kuid müüjad tundsid end karistamatult, sest EMTA-l pole kontrollostu tegemise võimalust.
Asi hakkas muutuma mõni nädal tagasi, kui EMTA pidas Pärnu lähedal kinni ühe mitte küll hierarhias kõrgel positsioonil oleva, aga see-eest suure suuga diileri, kes teistes hetkeks hirmu ja teadmatust tekitas. See oli osa juba eelmise aasta mais alustatud menetlusest. Ametnike esimene suurem töövõit oli möödunud septembris Tallinna Vanasadamas kinni peetud veoauto, mille lastiks oli ligi 180 kilo huuletubakat. EMTA-le silma jäänud snus’i maale toova ja müüva organisatsiooni tegevus võeti luubi alla ning sel teisipäeval esitati grupi 19 liikmele kahtlustus ja vahistati kolm ninameest.
Vaatame selle grupeeringu telgitagustesse. Tegemist oli organiseeritud ühendusega, mille eesotsas oli Eesti Päevalehele teadaolevalt endine kaitsepolitsei töötaja Aare Vain, kes on täitnud ka Ida prefekti ülesandeid ja saanud Lennart Merilt Kotkaristi teenetemärgi. Politseist siirdus ta erasektorisse ja hakkas laiemalt öeldes võlgnikega tegelema. Mis 43-aastase Aare Vainu koos 27-aastase Siimu ja 24-aastase Helariga huuletubakaärisse viis, võib praegu ainult oletada.
Läbiotsimiste käigus võeti neilt kolmelt ära ligi 82 000 eurot sularaha (sellest 29 000 eurot ühelt neist) ja kaheksa sõidukit. Kuidas kuritegelikult teenitud raha kasutati, selgitab juurdlus. Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles, et praegu ei saa kinnitada, nagu oleks huuletubaka müügist teenitud rahaga ka kortereid ostetud.
Kaup „kaob” teel Venemaale
Kuidas äri täpsemalt välja nägi? Üks-kaks korda kuus sõideti Rootsis Stockholmi külje all asuvasse Odeni tehasesse ja laoti veoautosse kuni ligi 700 kilogrammi huuletubakat. EMTA uurimisosakonna talitusejuhataja Siim Rudissaare sõnul püütakse kriminaalmenetluses välja selgitada sedagi, kas ja kuidas oli salakaubaveoga seotud tehas ise. Nimelt on Eestis levival snus’il enamjaolt küljes Vene maksumärgid ja diilerite teada on kaup vormistatud ekspordiks Venemaale, aga tee peal „kaob” see Eesti turule. Eestisse jõudes jagati huuletubakapakid vahemeeste vahel. Pakkide laialivedamiseks kasutati isiklikke autosid, aga näiteks ka suurt anonüümust võimaldavat Cargobusi kullerteenust. Eraldi ladu huuletubaka jaoks ei olnud.
Millised summad selles äris liiguvad? EMTA andmeil tõi tabatud grupp Rootsist iga kord keskmiselt 666 kilo huuletubakat, mis teeb umbes 155 kastitäit. Ühes kastis on 24 kümnepakist torni ehk kokku üle 37 000 karbi. Üks karp maksab lõpptarbijale keskmiselt viis eurot. Rootsi tehasest osteti neid umbes 1,9 euro eest. See teeb ühe Rootsis käigu kogukasumiks ligi 115 000 eurot. Teenitud kasum jagunes ninameeste ja diilerite vahel nii, et Rootsist 1,9 euroga ostetud karp müüdi diilerile edasi 3,5 euroga. Selle ligikaudse arvutuse järgi võisid ninamehed ühes kuus tasku pista 60 000 eurot ja diilerid said omavahel jagada ligi 55 000 eurot. Tegelikud summad võivad olla veelgi suuremad: EMTA praegusel hinnangul said huuletubaka müüjad aasta jooksul kriminaalset tulu ligi kaks miljonit eurot, mis tähendab, et keskmine teenistus oli pea 170 000 eurot kuus.
Kahtlustuse saanud 19 meest on peaasjalikult noored, kellest mõni on ka varem huuletubaka käitlemise eest karistada saanud. Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk sõnas, et kahtlustuse saanute seas oli nii neid, kes viisid Rootsist toodud kauba edasi maakondadesse, kui ka neid, kes müüsid selle lõpptarbijale. Ta märkis, et kogutud tõendite põhjal võib arvata, et tegemist on Eesti juhtiva grupiga, ja lisas, et kahtlusaluste ring võib veel suureneda. „Me ei ole naiivsed ja kindlasti turg tühja kohta ei salli, aga loodame, et selle organisatsiooni hanke- ja turunduskanalid oleme lõhkunud küll,” lausus Siim Rudissaar.
Eesti Päevalehele teadaolevalt on kahtlustuse saanute seas ka grupi nn keskastmejuhid: mitmesuguste väär- ja kuritegude eest ligi kümme korda karistatud Teet Arukaev ja sotsiaalmeedia järgi väga luksuslikku elu elav Andreas Sutt.
Üldiselt tegelevad selle äriga koolipoisid ja tudengid, kes peavad seda väga kergeks ja kiireks teenistuseks. „Ma teenin iga kuu puhtalt umbes 800 eurot, ma olen vaba, oma aja kuningas ja see sobib mulle,” selgitas üks Eesti Päevalehega vestelnud diiler.
never ei legaliseerita siin kahjuks
TC
Comment