Re: POKKERITEOORIA: Bankroll managment ehk rahade haldamine
See, et inimestele kasvavad pärast äkilist rahalist edu "tiivad selga", on teada tõde ning lohutuseks võin öelda, et see ei käi kindlasti ainult pokkerimängijate kohta.
Puhtpsühholoogiliselt on inimesel lihtsalt kombeks "hulluks minna", kui teenistus äkki ja kordades tõuseb, iseäranis varakapitalistlikes riikides. Selleks pole üldse palju vaja - äkiline palgatõus näiteks 1000 eurolt 3000-le paneb enamikel vähesega harjunud inimestel "katuse sõitma" ning võib lõppeda kokkuvõttes üsna halvasti. Paljud lotovõitjad lõpetavad aastate pärast vaesuses tingituna "uuest elustiilist" ning soetatud valdavalt kasutute asjade ülalpidamisega kaasnevatest kuludest. Eestis on lisaks pokkeriproffidele läinud samadel põhjustel "bustosse" lugematu arv edukaid müügimehi, kinnisvarategelasi, investoreid aga ka päris tavalisi kuldsete kätega ehitustöölisi. Lõviosa tänastest noortest eestlastest pole kahjuks pärit rikastest peredest, et oskus oma varasid hallata pärineks lapsepõlvest ning õieti polegi ju Eestis ühtegi põlist rikast, vaid kõik kes seda hetkel on sõltumata elualast, on ikkagi pigem "uusrikkad".
Seega ma tahaks väita, et ükskõik kui palju kogenud netimängijad ei räägiks bankrolli haldamisest, mis on kahtlemata ülioluline, kipub sellest arusaamine praktikas lihtsalt pisut aega võtma. Bankroll management pole ainult mängulimiitide määramine, vaid ka oma elustiili korraldamine, mida võib ka kommentaaridest lugeda. Mõnedel juhtudel võib tõsine bustolandi rännak osutuda isegi tuleviku mõistes kasulikuks. Niisamuti on fakt ka see, et vanuses ...-25 ei viitsitagi niivõrd mõelda tuleviku kindlustamisele, investeerimisele jne., vaid tahetakse lihtsalt mõnusalt elada. Ka see on täiesti normaalne, kuigi oma minevikule tagasi vaadates oleme me üsna kriitilised.
Aga öeldakse ka nii - kui saaks kuskilt tagasi tagasi selle raha, mis omal ajal on mõtlematult maha joodud, gämmeldud või lihtsalt ära laristatud, siis...oh kui palju ja kui kaua siis alles tänasel päeval möllatud saaks!
See, et inimestele kasvavad pärast äkilist rahalist edu "tiivad selga", on teada tõde ning lohutuseks võin öelda, et see ei käi kindlasti ainult pokkerimängijate kohta.
Puhtpsühholoogiliselt on inimesel lihtsalt kombeks "hulluks minna", kui teenistus äkki ja kordades tõuseb, iseäranis varakapitalistlikes riikides. Selleks pole üldse palju vaja - äkiline palgatõus näiteks 1000 eurolt 3000-le paneb enamikel vähesega harjunud inimestel "katuse sõitma" ning võib lõppeda kokkuvõttes üsna halvasti. Paljud lotovõitjad lõpetavad aastate pärast vaesuses tingituna "uuest elustiilist" ning soetatud valdavalt kasutute asjade ülalpidamisega kaasnevatest kuludest. Eestis on lisaks pokkeriproffidele läinud samadel põhjustel "bustosse" lugematu arv edukaid müügimehi, kinnisvarategelasi, investoreid aga ka päris tavalisi kuldsete kätega ehitustöölisi. Lõviosa tänastest noortest eestlastest pole kahjuks pärit rikastest peredest, et oskus oma varasid hallata pärineks lapsepõlvest ning õieti polegi ju Eestis ühtegi põlist rikast, vaid kõik kes seda hetkel on sõltumata elualast, on ikkagi pigem "uusrikkad".
Seega ma tahaks väita, et ükskõik kui palju kogenud netimängijad ei räägiks bankrolli haldamisest, mis on kahtlemata ülioluline, kipub sellest arusaamine praktikas lihtsalt pisut aega võtma. Bankroll management pole ainult mängulimiitide määramine, vaid ka oma elustiili korraldamine, mida võib ka kommentaaridest lugeda. Mõnedel juhtudel võib tõsine bustolandi rännak osutuda isegi tuleviku mõistes kasulikuks. Niisamuti on fakt ka see, et vanuses ...-25 ei viitsitagi niivõrd mõelda tuleviku kindlustamisele, investeerimisele jne., vaid tahetakse lihtsalt mõnusalt elada. Ka see on täiesti normaalne, kuigi oma minevikule tagasi vaadates oleme me üsna kriitilised.
Aga öeldakse ka nii - kui saaks kuskilt tagasi tagasi selle raha, mis omal ajal on mõtlematult maha joodud, gämmeldud või lihtsalt ära laristatud, siis...oh kui palju ja kui kaua siis alles tänasel päeval möllatud saaks!
Comment