Ametlik valimiste/poliitika teema

[privador]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

krt minu arust ülikooli mingi adm.töötaja olla on maailma kõige easym amet. Midagi ei tee istutakse netis, käiakse lõunal, suheldakse.. riik maksab kõik kinni, sotstoetused jne

[Kotkas1000]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

Jup, nii on. Maailma kõige mõttetumad ametikohad on minu arvates üldse ehitustel objekti ja projektijuhid. Sepad ei pea pmst mitte midagi tegema. Käivad kaagutavad ainult töömeestega korra-kaks päevas ja pappi voolab. Ma tean ühte projektijuhti, kes saab 2,5K kätte sellise töö eest. Lisaks on tal tööarvuti ja telefoniarve makstakse kinni. Tahaks ka niimoodi hakkama saada

[alaska]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

väljavõte 2013. aasta majandusaasta aruandest: Keskmine töötajate arv majandusaastal oli täistööajale taandatuna 193. Vahepeal muutunud?

"Kokku siis töötab 800 üliõpilase koolitamiseks 570 inimest! Kindlasti on see Eesti ja võib-olla isegi maailma rekord"

Kindlasti ei ole see üksikjuhtum, vaid standard praeguse aja eestis. Kuhu mujale need hunnikud pehmete erialade naismagistrid pannakse.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Urmo Raus: kunstiakadeemia seis: riik ei tea, seadus ei vea ja jutt ei pea

(36)
14. jaanuar 2015 03:30



Signe Kivi aja lõpp: kunstiakadeemia läheb rektorivalimistele vastu fundamentaalsete mõradega.
Kujutavat kunsti, heliloomingut ja eesti kirjandust võib pidada eesti kultuuri selleks osaks, mille säilitamisest räägib Eesti Vabariigi põhiseadus. Vabad kunstid peaksid olema ka Eesti kunstiakadeemia (EKA) prioriteet ja missiooni kese. EKA uue rektori valimiste künnisel on otstarbekas küsida: kas praegune EKA ja selle uus rektor suudaksid seda missiooni täita?

Kui analüüsida kunstiakadeemia viimase kümne aasta tegevust, siis ilmneb, et just vabade kunstide korraliste õppejõudude osa on viidud miinimumini ning maali- ja skulptuuriõppe rahastamine on järjest vähenenud.
Kunstiõpe on isikupõhine õpe ja eelkõige õpetavad kunsti isiksused. Tudengitel peab olema võimalik valida oma maailmapildiga kõige paremini sobiv õppejõud, kelle looming neid inspireerib. Koostöö õppejõuga peab olema ka järjepidev, mitme aasta ulatuses. Kuid praeguses Eesti kunstiakadeemias annavad kunstiõpet suurelt jaolt tunnipõhiselt palgatud ja peale selle veel alamakstud õppejõud.
Üks ei taga mitmekesisust

Eesti kunstiakadeemias on tänaseks ainult üks korraline maali- ja üks skulptuuriprofessor. Rektoraadis, valitsuses ega nõukogus pole ühtegi maali- ega skulptuuriprofessorit! Üksainus ei saa tagada väljendusvõimaluste mitmekesisust, mis on oluline kunsti elujõu säilitamiseks.
Sellises olukorras ei ole imestada, et eriala populaarsus väheneb ja pea pooled kunstitudengid on akadeemilisel puhkusel. Populaarsuse vähenemine on aga ettekääne eriala vähem rahastada.
Rektorikandidaat Andres Tali programmist ilmneb, et EKA-l on sihtasutuse Archimedes ees 1,39 miljoni eurone võlg, SEB-st 2,097 miljoni eurone laen ja 500 000-eurone arvelduslaen. Kokku on kümne aasta jooksul pärast 2004. aastal olnud viimast riigikontrolli auditit võetud kohustusi 4 miljoni euro ulatuses. Programmist selgub ka, et praegust EKA võlga tasutakse õppetegevuseks ettenähtud summadest, sh õppejõudude palgafondist, mistõttu ei suudeta õppejõududele normaalset tasu pakkuda. EKA nõukogu otsusega tõsteti aga 11. märtsil 2014 märkimisväärselt rektori palka.
Kandidaat Mart Kalmu programmist selgub, et tervelt 25% akadeemia eelarvest kulub administreerimisele. Ilmselt suurendavad administreerimiskulusid ka rektori rohked välislähetused muu hulgas Lõuna-Aafrikasse, Katari, Tšiilisse jm. EKA (mitte UNESCO) on lähetanud teadusprorektor Mart Kalmu UNESCO üritustele Jaapanisse ja Kambodžasse. Kunstiakadeemia on tegutsenud turismibüroona, samal ajal kui kool sipleb tõsistes rahalistes raskustes ja maksab võlga tagasi kunstihariduse arvel.
Vohav administratsioon

Plahvatuslikult on suurenenud kunstiakadeemia töötajate arv. Kui 2004. aastal oli EKA-s 797 üliõpilast ning töötas 74 õppejõudu ja 102 tugistruktuuritöötajat, siis kümme aastat hiljem õpib EKA-s ametlikel andmetel 1300 tudengit ja töötab 450 õppejõudu ja 120 tugistruktuuritöötajat.
Andres Tali programmist selgub aga, et tudengite arv on 1100, kellest 280 on akadeemilisel puhkusel, ja tegelikult õpib EKA-s 800 üliõpilast. Kokku siis töötab 800 üliõpilase koolitamiseks 570 inimest! Kindlasti on see Eesti ja võib-olla isegi maailma rekord ja tekib küsimus, mis on õigustanud pea 400 inimese juurde palkamist ja kas see kajastub ka kunstihariduse taseme võrdväärses tõusus?
Mart Kalmu programmist selgub, et „EKA teaduse finantseerimine on hüppeliselt kasvanud ja sellest tulenevalt on teadusprorektori koha loomine end õigustanud”. Teadlaste osakaalu suurenemise taustal jääb aga arusaamatuks, miks peab kandidaat Andres Tali oma programmis vajalikuks (taas)luua üldainete keskus. EKA sisse tekitatud kunstiteaduste instituudi programm näeb ju ühe tegevusena ette ka kõigile EKA tudengitele üldainete õpetamist.
Teaduskondade proportsioone arvestades peaks EKA-s praegu olema maailma kunstikõrgkoolide kõige kõrgemal tasemel kunstiajaloo ja üldainete õpetus ning kõige parema üldharidusega üliõpilased. Kas see on nii?


Akadeemia juhtimine on segane. Peale rektoraadi on rektor moodustanud valitsuse, kelle „seisukohad on rektorile ja ülikooli nõukogule soovitusliku iseloomuga”. Valitsuses on 13 liiget, sealhulgas kõik neli rektoraadi liiget. Kolmandaks on EKA-l ka 23-liikmeline nõukogu, sealhulgas rektoraadi liikmed ja viis valitsuse liiget.
Rektor ja rektoraat teevad niisiis järelevalvet iseenda üle ja annavad endale soovituslikku nõu. Oma osa on siin 1995. aastast pärit ülikooliseadusel, mille järgi rektor ja prorektorid on nõukogu liikmed. Kandidaat Ivar Sakk toob esile, et ülikooli nõukogu peaks olema koht, „kus ...mitte ainult ei viseerita tagatoa otsuseid”.
Siseringi valikud

Vohav administratsioon, kiirkasvuga kunstiteadus ja miinimumini viidud kaunite kunstide õpe ei saa vastata EKA eesmärgile. Küsimus on aga laiem: kui palju on Eestil vaja vabade kunstide valdajaid, kui palju selle ala õppijaid? Kui palju kunstiteadlasi tuleb koolitada?
Kas Eestil on ressurssi koolitada kunstiteadlasi nii Tartu ülikoolis kui ka EKA-s? Kas praegu on kunstnike ja kunstiteadlaste „riikliku tellimuse” ja kunstimaailma reaalsuse vahel seos? Millisel analüüsil põhineb kunstitudengite ja kunstiteadlaste arv, keda haridusministeerium Eesti riigi jaoks justkui tellib? Alles pärast selle eesmärgi seadmist saab määrata, kuidas EKA tegevus eesmärgipäraseks muuta.
Oleks vaja riigikontrolli hinnangut viimase kümne aasta juhtimise, vigade põhjuste ja praeguse olukorra kohta. Alles pärast auditit saab otsustada, kui sobiv on üks või teine rektorikandidaat ja tema tulevikuprogramm.
Praegune ülikooliseadus näeb ette, et rektor valitakse valitud professorite hulgast. Elame 21. sajandi mitmekesiste töösuhete maailmas ja siseringi kandidaat ei tohiks olla ainuke võimalus, eriti seni küsitavalt juhitud organisatsiooni puhul. Praegu ei saanud kandideerida neljas kandidaat, doktorikraadiga EKA vilistlane, kes töötab Ühendkuningriigis kunstiülikoolis! See on hea näide talentide koju kutsumise kitsaskohast. Ülikooliseadust tuleks ka selles punktis ajakohastada.
Kuidas valitakse rektor



Eesti kunstiakadeemia rektor on praegu Signe Kivi. Järgmiseks rektoriks kandideerivad praegune teadusprorektor akadeemik professor Mart Kalm, graafilise disaini professor Ivar Sakk ja vabade kunstide teaduskonna dekaan professor Andres Tali.
Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 15. jaanuaril kell 12, uus rektor valitakse 27. jaanuaril ja tema ametiaeg algab 4. aprillil 2015. Rektori valib akadeemia valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad akadeemia nõukogu liikmed, akadeemia korralised professorid, osakondade, õppetoolide ja instituutide juhid, üliõpilasesinduse liikmed, õppejõudude esindajad ja kuus kunstiavalikkuse esindajat.
Allikas: www.artun.ee

[Potsataja]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2013/02/Rahandusministeerium-avaliku-sektori-t%C3%B6%C3%B6tajad.pdf

Pole paha. kõigest 2,003 miljardit eurot! See on muidugi otsene tööjõukulu. lisanduvad üürikulud, kontorikulud, liisitud autod, kuluhüvitised jms.

[karupoeg]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

"Kokku siis töötab 800 üliõpilase koolitamiseks 570 inimest! Kindlasti on see Eesti ja võib-olla isegi maailma rekord"

Kindlasti ei ole see üksikjuhtum, vaid standard praeguse aja eestis. Kuhu mujale need hunnikud pehmete erialade naismagistrid pannakse.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Urmo Raus: kunstiakadeemia seis: riik ei tea, seadus ei vea ja jutt ei pea

(36)
14. jaanuar 2015 03:30



Signe Kivi aja lõpp: kunstiakadeemia läheb rektorivalimistele vastu fundamentaalsete mõradega.
Kujutavat kunsti, heliloomingut ja eesti kirjandust võib pidada eesti kultuuri selleks osaks, mille säilitamisest räägib Eesti Vabariigi põhiseadus. Vabad kunstid peaksid olema ka Eesti kunstiakadeemia (EKA) prioriteet ja missiooni kese. EKA uue rektori valimiste künnisel on otstarbekas küsida: kas praegune EKA ja selle uus rektor suudaksid seda missiooni täita?

Kui analüüsida kunstiakadeemia viimase kümne aasta tegevust, siis ilmneb, et just vabade kunstide korraliste õppejõudude osa on viidud miinimumini ning maali- ja skulptuuriõppe rahastamine on järjest vähenenud.
Kunstiõpe on isikupõhine õpe ja eelkõige õpetavad kunsti isiksused. Tudengitel peab olema võimalik valida oma maailmapildiga kõige paremini sobiv õppejõud, kelle looming neid inspireerib. Koostöö õppejõuga peab olema ka järjepidev, mitme aasta ulatuses. Kuid praeguses Eesti kunstiakadeemias annavad kunstiõpet suurelt jaolt tunnipõhiselt palgatud ja peale selle veel alamakstud õppejõud.
Üks ei taga mitmekesisust

Eesti kunstiakadeemias on tänaseks ainult üks korraline maali- ja üks skulptuuriprofessor. Rektoraadis, valitsuses ega nõukogus pole ühtegi maali- ega skulptuuriprofessorit! Üksainus ei saa tagada väljendusvõimaluste mitmekesisust, mis on oluline kunsti elujõu säilitamiseks.
Sellises olukorras ei ole imestada, et eriala populaarsus väheneb ja pea pooled kunstitudengid on akadeemilisel puhkusel. Populaarsuse vähenemine on aga ettekääne eriala vähem rahastada.
Rektorikandidaat Andres Tali programmist ilmneb, et EKA-l on sihtasutuse Archimedes ees 1,39 miljoni eurone võlg, SEB-st 2,097 miljoni eurone laen ja 500 000-eurone arvelduslaen. Kokku on kümne aasta jooksul pärast 2004. aastal olnud viimast riigikontrolli auditit võetud kohustusi 4 miljoni euro ulatuses. Programmist selgub ka, et praegust EKA võlga tasutakse õppetegevuseks ettenähtud summadest, sh õppejõudude palgafondist, mistõttu ei suudeta õppejõududele normaalset tasu pakkuda. EKA nõukogu otsusega tõsteti aga 11. märtsil 2014 märkimisväärselt rektori palka.
Kandidaat Mart Kalmu programmist selgub, et tervelt 25% akadeemia eelarvest kulub administreerimisele. Ilmselt suurendavad administreerimiskulusid ka rektori rohked välislähetused muu hulgas Lõuna-Aafrikasse, Katari, Tšiilisse jm. EKA (mitte UNESCO) on lähetanud teadusprorektor Mart Kalmu UNESCO üritustele Jaapanisse ja Kambodžasse. Kunstiakadeemia on tegutsenud turismibüroona, samal ajal kui kool sipleb tõsistes rahalistes raskustes ja maksab võlga tagasi kunstihariduse arvel.
Vohav administratsioon

Plahvatuslikult on suurenenud kunstiakadeemia töötajate arv. Kui 2004. aastal oli EKA-s 797 üliõpilast ning töötas 74 õppejõudu ja 102 tugistruktuuritöötajat, siis kümme aastat hiljem õpib EKA-s ametlikel andmetel 1300 tudengit ja töötab 450 õppejõudu ja 120 tugistruktuuritöötajat.
Andres Tali programmist selgub aga, et tudengite arv on 1100, kellest 280 on akadeemilisel puhkusel, ja tegelikult õpib EKA-s 800 üliõpilast. Kokku siis töötab 800 üliõpilase koolitamiseks 570 inimest! Kindlasti on see Eesti ja võib-olla isegi maailma rekord ja tekib küsimus, mis on õigustanud pea 400 inimese juurde palkamist ja kas see kajastub ka kunstihariduse taseme võrdväärses tõusus?
Mart Kalmu programmist selgub, et „EKA teaduse finantseerimine on hüppeliselt kasvanud ja sellest tulenevalt on teadusprorektori koha loomine end õigustanud”. Teadlaste osakaalu suurenemise taustal jääb aga arusaamatuks, miks peab kandidaat Andres Tali oma programmis vajalikuks (taas)luua üldainete keskus. EKA sisse tekitatud kunstiteaduste instituudi programm näeb ju ühe tegevusena ette ka kõigile EKA tudengitele üldainete õpetamist.
Teaduskondade proportsioone arvestades peaks EKA-s praegu olema maailma kunstikõrgkoolide kõige kõrgemal tasemel kunstiajaloo ja üldainete õpetus ning kõige parema üldharidusega üliõpilased. Kas see on nii?


Akadeemia juhtimine on segane. Peale rektoraadi on rektor moodustanud valitsuse, kelle „seisukohad on rektorile ja ülikooli nõukogule soovitusliku iseloomuga”. Valitsuses on 13 liiget, sealhulgas kõik neli rektoraadi liiget. Kolmandaks on EKA-l ka 23-liikmeline nõukogu, sealhulgas rektoraadi liikmed ja viis valitsuse liiget.
Rektor ja rektoraat teevad niisiis järelevalvet iseenda üle ja annavad endale soovituslikku nõu. Oma osa on siin 1995. aastast pärit ülikooliseadusel, mille järgi rektor ja prorektorid on nõukogu liikmed. Kandidaat Ivar Sakk toob esile, et ülikooli nõukogu peaks olema koht, „kus ...mitte ainult ei viseerita tagatoa otsuseid”.
Siseringi valikud

Vohav administratsioon, kiirkasvuga kunstiteadus ja miinimumini viidud kaunite kunstide õpe ei saa vastata EKA eesmärgile. Küsimus on aga laiem: kui palju on Eestil vaja vabade kunstide valdajaid, kui palju selle ala õppijaid? Kui palju kunstiteadlasi tuleb koolitada?
Kas Eestil on ressurssi koolitada kunstiteadlasi nii Tartu ülikoolis kui ka EKA-s? Kas praegu on kunstnike ja kunstiteadlaste „riikliku tellimuse” ja kunstimaailma reaalsuse vahel seos? Millisel analüüsil põhineb kunstitudengite ja kunstiteadlaste arv, keda haridusministeerium Eesti riigi jaoks justkui tellib? Alles pärast selle eesmärgi seadmist saab määrata, kuidas EKA tegevus eesmärgipäraseks muuta.
Oleks vaja riigikontrolli hinnangut viimase kümne aasta juhtimise, vigade põhjuste ja praeguse olukorra kohta. Alles pärast auditit saab otsustada, kui sobiv on üks või teine rektorikandidaat ja tema tulevikuprogramm.
Praegune ülikooliseadus näeb ette, et rektor valitakse valitud professorite hulgast. Elame 21. sajandi mitmekesiste töösuhete maailmas ja siseringi kandidaat ei tohiks olla ainuke võimalus, eriti seni küsitavalt juhitud organisatsiooni puhul. Praegu ei saanud kandideerida neljas kandidaat, doktorikraadiga EKA vilistlane, kes töötab Ühendkuningriigis kunstiülikoolis! See on hea näide talentide koju kutsumise kitsaskohast. Ülikooliseadust tuleks ka selles punktis ajakohastada.
Kuidas valitakse rektor



Eesti kunstiakadeemia rektor on praegu Signe Kivi. Järgmiseks rektoriks kandideerivad praegune teadusprorektor akadeemik professor Mart Kalm, graafilise disaini professor Ivar Sakk ja vabade kunstide teaduskonna dekaan professor Andres Tali.
Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 15. jaanuaril kell 12, uus rektor valitakse 27. jaanuaril ja tema ametiaeg algab 4. aprillil 2015. Rektori valib akadeemia valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad akadeemia nõukogu liikmed, akadeemia korralised professorid, osakondade, õppetoolide ja instituutide juhid, üliõpilasesinduse liikmed, õppejõudude esindajad ja kuus kunstiavalikkuse esindajat.
Allikas: www.artun.ee

Juba süda paha, et üle mitme aja foorumisse tulin ja vait ei suuda olla, aga kui juba siis juba.

"450 õppejõudu" no tra tule taevas appi ausõna. TTÜs on ka vähem. Kõik ei ole kuld, mis mingi EPL kirjutab.

KOGU personalikulu aastal 2015. on EKAs 3,9 mln eur. Teeme lihtsa tehte, jagame selle 3,9 mln 570 töötajaga. Mis sa saad kuu palgafondiks? Mina saan 570 eur.

See tähendab seda, et kas
A: meie tubli keskmine EKA õppejõud/töötaja saab täiskoormusel 360 eurot pangakontole
B: 570 inimest on nimekirjas ning kõik on väga väikse koormusega
C: artikkel on full of shit

reality check ka. Olen otseselt kokku puutunud kõikide Eesti avalik-õiguslike ülikoolide palkade ja tasude toorandmetega ja ütlen, et nii variant C on õige 99% tõenäosusega. 1% on B, sest minul andmed olemas 2013-2014 seisuga.

[pastilaa]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

nö "tavainimesele" on see naljakas, aga TIPis või TUs käinu ei mõista sisu teadmata kindlasti seda, kuidas EKA, EMA jt loomingulise valdkonna õppeasutused tegutsevad. selliseid erialasi pole võimalik lihtsalt õpetada suure auditooriumi ees (osa on ka seda muidugi, aga vähe). enamik õppejõude on nö ühte kursusetööd lihtsalt vedamas. kursused on ka väga väiksed. sellistes valdkondades ongi üle ilma sama mudel. keemiku ja pianisti õpe on väga erinevad asjad.

[pastilaa]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

midagi EKRE fanboydele http://www.delfi.ee/news/paevauudise...tu?id=70604783

[pikk28]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

mul selline tunne, et esimest korda ei vali ma ühte suurest nelikust.

[Potsataja]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

midagi EKRE fanboydele http://www.delfi.ee/news/paevauudise...tu?id=70604783

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Meestel pea lõikab.

[ropka11]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

midagi EKRE fanboydele http://www.delfi.ee/news/paevauudise...tu?id=70604783

Mingi suvalise EKRE venna kritseldus Delfisse üles panna - vot see on tase.
Vaja ju materdama hakata muidu äkki saabki keegi parlamendiväline erakond ka sisse.

[Potsataja]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

https://drive.google.com/file/d/0B8OCsnexAdCIQ2NnaXhXNnlDeDcwUmJsYm1SUEVZckdLYlVn/view

Pastilaa ja karupoja toetuseks EKA teemal. Kui arvestada alaska mainitud 800 õpilasega, siis kulu ühe õpilase kohta on 9682 eurot aastas. Palju see erakõrgkoolide õppemaks meil on?

[Potsataja]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

Siiamaani IRL-i valija olnud, aga isegi see erakond on vastumeelseks muutunud, rääkimata ülejäänud kolmest suurest. Seega läheb hääl EKRE-le.

http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/kandidaadid/

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/korruptsioon-ja-valimispettus-seiklushimulisele-valijale-pakuvad-erakonnad-parimat-valikut-laane-virumaal?id=70510765

Kusjuures ma isegi hääletaks IRL-i poolt, kui seda Pomerantsi seal ees ei oleks, Vellbaumist rääkimata.

E: L-Viru viis mandaati saavad Valdo Randpere, Marko Pomerants, Rannar Vassiljev, Siret Kotka/Toomas Väinaste (55/45 tõenäosusega) ja Jokker, kelleks on loodetavasti EKRE kandidaat.

[atsetoon]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

IRL on väga korralikus madalseisus. Lausa nii hullus, et vana ja väsinud Mart Laar oli taaskord vaja häält tegema panna. Kuuldavasti pidi ta IRLis endiselt väga suure sõnavõimuga "hall kardinal" olema. Kahtlen, et tal jaksu oleks kogu valimiste tralli kaasa tegema hakata ja teen oma ennustuse, et peale neid valimisi ülejärgmistel valimistel võitleb IRL künnise ületamise nimel (seda juhul, kui EKREga leiba ühte kappi ei panda)

[muttaja]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

IRL on väga korralikus madalseisus. Lausa nii hullus, et vana ja väsinud Mart Laar oli taaskord vaja häält tegema panna. Kuuldavasti pidi ta IRLis endiselt väga suure sõnavõimuga "hall kardinal" olema. Kahtlen, et tal jaksu oleks kogu valimiste tralli kaasa tegema hakata ja teen oma ennustuse, et peale neid valimisi ülejärgmistel valimistel võitleb IRL künnise ületamise nimel (seda juhul, kui EKREga leiba ühte kappi ei panda)

Mõni mees on kontakti reaalsusega täielikult kaotanud

[atsetoon]

Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

Mõni mees on kontakti reaalsusega täielikult kaotanud

Katy Perry.