Re: **** APRILL qbjohn kilide otsingutel Aasias. offtopic ***
Elektrilepingute puhul on võtmesõnaks "liitumispunkt" kui see on märgitud ntx tänavale posti otsa ja arvesti asub toas siis kinnistut läbiv kaabel on kliendi mure. Kui liitumispunktiks on märgitud peakaitse, või arvesti ja need asuvad toas siis on ka kinnistut läbiv kaabel EE mure. Kuigi samas peab EE tagama elektri kinnistu piirini.
Selle veevärgi puhul on määravaks sama asi, mis on lepingus kirjas ja ka see, et kes need plommid on pannud. Enamasti on plommid pannud kohalik ühistu või haldaja. Kui on Veefirma pandud siis peaks olema ka nende mure. Kortermajade puhul on tavaliselt EE lepingud kõigil korteritel eraldi ja iga korter maksab oma tarbimise +ühistu maksab üldvoolu (trepikoja valgus) eest. Kui majale on pandud ka üldarvesti, millest käib terve maja tarbimine läbi (sellel lepingut ei ole, vaid see on enamasti EE enda jaoks) ja korterite näidud ei lange vea % ulatuses kokku siis on EE mure leida probleemi põhjus või vooluvaras.
Veevärgi puhul on enamasti majal üldlugeja ning maja maksab selle alusel Veefirmale ning küsib korterite käest koos üüriarvega raha sisse vastavalt tarbimisele. Kui maja üldveelugeja ja korterite näidud ei lange kokku siis on maja probleem leida põhjus. Sellepärast ongi tihti komm arvetel juures rida "jagamata vesi". Ehk kadu jagatakse korterite vahel ära.
Konkreetse asja puhul ei saagi täpsest olukorras aru.
1. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 vesi käib ka sellest läbi ning maja nr2 maksab majale nr 1
2. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 maksab selle alusel veefirmale.
Aga üldine loogika ütleb, et veefirma mure on tagada korrasolek selle veemõõtjani, millel on VEEFIRMA leping.
Elektrilepingute puhul on võtmesõnaks "liitumispunkt" kui see on märgitud ntx tänavale posti otsa ja arvesti asub toas siis kinnistut läbiv kaabel on kliendi mure. Kui liitumispunktiks on märgitud peakaitse, või arvesti ja need asuvad toas siis on ka kinnistut läbiv kaabel EE mure. Kuigi samas peab EE tagama elektri kinnistu piirini.
Selle veevärgi puhul on määravaks sama asi, mis on lepingus kirjas ja ka see, et kes need plommid on pannud. Enamasti on plommid pannud kohalik ühistu või haldaja. Kui on Veefirma pandud siis peaks olema ka nende mure. Kortermajade puhul on tavaliselt EE lepingud kõigil korteritel eraldi ja iga korter maksab oma tarbimise +ühistu maksab üldvoolu (trepikoja valgus) eest. Kui majale on pandud ka üldarvesti, millest käib terve maja tarbimine läbi (sellel lepingut ei ole, vaid see on enamasti EE enda jaoks) ja korterite näidud ei lange vea % ulatuses kokku siis on EE mure leida probleemi põhjus või vooluvaras.
Veevärgi puhul on enamasti majal üldlugeja ning maja maksab selle alusel Veefirmale ning küsib korterite käest koos üüriarvega raha sisse vastavalt tarbimisele. Kui maja üldveelugeja ja korterite näidud ei lange kokku siis on maja probleem leida põhjus. Sellepärast ongi tihti komm arvetel juures rida "jagamata vesi". Ehk kadu jagatakse korterite vahel ära.
Konkreetse asja puhul ei saagi täpsest olukorras aru.
1. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 vesi käib ka sellest läbi ning maja nr2 maksab majale nr 1
2. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 maksab selle alusel veefirmale.
Aga üldine loogika ütleb, et veefirma mure on tagada korrasolek selle veemõõtjani, millel on VEEFIRMA leping.
Comment