Miks meil haisteiks tüüpe pole?

[ESTPatrick]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Lahedalt äraelamine minu kogemuste põhjal:

Hmm...Minu kuu kulutused jäävad 10-12k eek kanti. Enda arust olen suur kulutaja ning väga kokku ei hoia. Kui lisada juurde nt korteri üür (sümboolne 3k eek), siis tõenäoliselt elab eestis 13-15k eest ära. Kui kulutada ca 20k per kuu, siis st seda, et omad mingit millist autot, mis tahab kõvast bena+tugevat kindlustust jne.

Seega minul läheb keskmiselt 11 000 EEK per kuu, ehk 132 000 EEK per aasta. Obv, et on mõningaid kuid, kus kulutad kindlasti vähem, samas on ka neid kuid, mil kulutad rohkem ala tripid Egiptusesse, puhkus Spaas, nädalavahetus Tlnas vms.

sa oled ikka kokkuhoidlik, ma tõesti ei mäleta kuud kus mul nii vähe raha oleks läinud. eks korter oli mul ka vähe pädevama üüriga

[kardaanirist]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

'Natuke kasutatud' autot saab osta siis, kui kellelgi on müüa see. Ostja teeb kompromisse värvi, lisavarustuse jms arvelt. Vahel võid oodata kuid või ootama jäädagi, et sulle sobiv kasutatud auto müüki tuleb.

ei vaidlegi vastu. samas kui ei otsi mingi väga erilist marki ja mudelit, vaid laiemalt kasutusel olevaid automarke (ala. VW, Audi, BMW, Merc jne.), siis ei tohiks sobiva auto leidmine väga raske olla. :)

Imestama paneb, et inimesed peavad uue auto ostmist nii ebanormaalseks. Samas uus maja, TV, mööbel, arvuti või riided on iseenesest mõistetavad. Tõenäoliselt on see 90-ndatest sisse harjunud - siis olid uued autod võrreldes sissetulekutega tõesti nii kallid, et selle ostmine oli mõeldamatu.

nii ta on. siin foorumis tundub, et kõik on väga ballad ja kui teenitakse 50k+ kuus, siis ilmselt suudetakse ka need liisingud ka kinni maksta. keskmine Eesti neto on aga siit juba läbi käinud (~5,5k?), siis sellise palgaga elatakse peost suhu ja naljalt esindusest uue mersuga välja ei sõideta. eeldame, et peres on kaks inimest, kes leiva lauale toovad, siis natukene kitsamalt elades suudab ehk mõned tuhanded kroonid iga kuu säästa, mille arvelt siis osta kas televiisor või arvuti.

uute riiete ostmine on juba sellepärast iseenesest mõistetav, et need ei hakka niivõrd rahakoti pihta (ei mõtle siin Armani ülikondi jms) ja obv kui on võimalus, siis soovivad inimesed ikkagi ju osta seda uut, mitte vana (riietega on selline võimalus, autoga tihtipeale mitte).

[Kloonike]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Ma ei oska öelda täpselt palju mul eelmine kuu läks aga vast ikka alla 10k. Eestis kulusid peale interneti, elektri, vee, telefoniarve ja toidu/joogi ei ole. Noliferi elu on soodne :) Paraku aga tänu reisimistele on viimase paari aasta keskmine ~35k+/kuu. Kui kuude peale ära jagada, siis ei tundugi väga suur summa aga vägisi vaevab pead, et mis muud selle rahaga teha saanud oleks. Kahetsema ei pea, kuid oleks võinud valida ka mõne teise tee. Ma ei ütleks et see väga balla elu oleks olnud. Lennupiletid on juba sitaks kallid. Ülejäänud on "normaalne tarbimine mõningaste liialdustega" :D

[macroTilt]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

reisimise peale ei ole kunagi palju kulutada :)

[Provoker]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Ma ei tea oma tuttavatest ühtegi inimest kes teeniks vähemalt 50k iga kuu. Mõnel Soomes oleval ehitajal vast nn superkuu vb on ulatunud sinnani, aga enamus saavad palka ikka 8-15k (seda siis Eestis töötades). Selliste summade juures ei saa juttugi olla uue auto ostmisest kui ei valita muidugi mingit Getz-i vms.

[Maheaatom]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Tõelised kulud tekivad ikkagi siis kui sul on pere ja lapsed (eriti kui naine lapse või lastega kodus), pead võibolla juba oma vanemate eest hoolitsema, hunnik kohustusi (kinnisvaralaen, pere autod) ja püsikulusid ning kus taipad kiiresti et ka noorena ihaldatud n. $2500-3000 kuuteenistus sulab näppude vahel ära nii et ei saa arugi ning pidevalt jääb hoopis millekski vajalikuks puudu. Ilmselge, et sellises olukorras ei soovita riske võtta ning see on ka üks vastus küsimusele, miks ei ole mitmed muidu edukad 30-40 aastased pokkeriässad teinud oodatud suurt läbimurret. Lisaks riskivalmidusele jääb pahatihti puudu ka ajast ja energiast, mis on samuti ülivajalikud.

20-aastasel tüübil, kes elab koos vanematega, ühikas või üürikorteris ning kelle peamised kulutused seostuvad oma viieliitrisele loomale bensu ostmise ja lõbutsemisega, on palju kergem riske võtta (niisamuti rohkem aega ja energiat) ning see on ka põhjuseks, miks maailmas kerkib järjest esile "noori püsse", kes tulevad näiliselt eikusagilt ja paugutavad kõrgeimatel turniiridel ning rahalaudades.

[CTXrix]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Huvitav lugemine tõesti. Faktiks jääb aga see, et inimesed on erinevad. Mõne jaoks on olulised materiaalsed asjad (seda väärtustab suurel määral ka ühiskond ise), teise jaoks muud, ütleme siis vaimset laadi väärtused. Meeles tuleb pidada aga seda, et elustandard (mida pea kõik inimesed meeleheitlikult tõsta üritavad) ja elukvaliteet on kaks täiesti erinevat asja. Väga vähestel õnnestub need kaks tasakaalu saada. Tavaline on aga see, et elustandardit tõsta üritades tegelikult elukvaliteet langeb - tekib juurde pingeid, stressi, isegi depressioon. Kui nüüd mõelda, et kas sa surivoodil olles kahetsed kunagi, et "krt ma ikka ei teinud piisavalt tööd ja ei ajanud piisavalt pappi kokku..." või mõtled sa pigem muudest väärtustest, oma suhetest, oma elu kvaliteedist (MITTE standardist)? Ise olen olnud suht mineku äärel ja siis ei tulnud küll ühtegi n-ö raha/karjäärimõtet. Aga võib-olla mõnel inimesel tuleb.

[privador]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Minu arust imho, kui sa 25-eluaastaks pole l2bi loonud, siis sa ei loogi.
Imre, Kolk on 30plus. Nemad juba nn maandavad riske-elamine, naine lapsed jne...
See oleks ju moeldamatu kui nad kogu bk tule alla seaksid ja nagu kukkedena durridega piike ristaksid. Seega 30plus yritavadki m2ngida nn turvalist pokkerit

Samas 20pyss, kes on l2bi sobra 50$transferi teinud 100kgrindinud on hea riske votta ja nn paugutada. Sest kui midagi juhtub ta saab alati uue lehekylje poorata

[Tigrano]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Huvitav lugemine tõesti. Faktiks jääb aga see, et inimesed on erinevad. Mõne jaoks on olulised materiaalsed asjad (seda väärtustab suurel määral ka ühiskond ise), teise jaoks muud, ütleme siis vaimset laadi väärtused. Meeles tuleb pidada aga seda, et elustandard (mida pea kõik inimesed meeleheitlikult tõsta üritavad) ja elukvaliteet on kaks täiesti erinevat asja. Väga vähestel õnnestub need kaks tasakaalu saada. Tavaline on aga see, et elustandardit tõsta üritades tegelikult elukvaliteet langeb - tekib juurde pingeid, stressi, isegi depressioon. Kui nüüd mõelda, et kas sa surivoodil olles kahetsed kunagi, et "krt ma ikka ei teinud piisavalt tööd ja ei ajanud piisavalt pappi kokku..." või mõtled sa pigem muudest väärtustest, oma suhetest, oma elu kvaliteedist (MITTE standardist)? Ise olen olnud suht mineku äärel ja siis ei tulnud küll ühtegi n-ö raha/karjäärimõtet. Aga võib-olla mõnel inimesel tuleb.

Väga sisukas postitus minujaoks.

Niikaua kui me viibime siin materiaalses maailmas, oleme sunnitud ka tegutsema. Me ei saa tegevusest loobuda, sest ilma tööta pole võimalik isegi oma füüsilist keha alal hoida.

Seega tööd tuleb teha aga kas tõesti tuleb rügada tihti eesli kobel palju, et oma meeli rahuldada, see on juba raskem küsimus.

Oletame, et inimene ehitab endale pilvelõhkujat, tehes selleks eesli kombel rasket tööd. Ta võib terve elu selle nimel töötada, kuid lõpuks peab ta surema ega saa kauemaks jääda. Ta visatakse oma pilvelõhkujast välja.

[macroTilt]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Oletame, et inimene ehitab endale pilvelõhkujat, tehes selleks eesli kombel rasket tööd. Ta võib terve elu selle nimel töötada, kuid lõpuks peab ta surema ega saa kauemaks jääda. Ta visatakse oma pilvelõhkujast välja.

sa ka suitsetad?

[ranka]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Nii, 2007 oli keskmine leibkonnaliikme netosissetulek 5285 krooni. praegu on see pigem väiksem, kui suurem. Võtame nüüd tolmuahvi ja Rage sissetuleku kokku, mis on nii 130K+ (topicust läbijooksnud jutu põhjal) ja mõtleme, kui mitme inimese/pere leibkonnaliikme netosissetulek peab olema 2000 (ja alla selle), et üldine keskmine paigas oleks.

Inimesed on erinevad, osasid motiveerib raha ja teisi hoopis teised väärtused.

Mulle ei mahu pähe, miks palkade juures kasutatakse keskmist palka, mitte mediaani. Võin eksida aga mediaan peaks näitama täpselt kui suur on tõeline palk enamustel inimestel, keskmine aga võib näidata vägat valet tulemust, eriti kui riigis on väga suur lõhe rikaste ja vaeste vahel.

[EGERT]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Mulle ei mahu pähe, miks palkade juures kasutatakse keskmist palka, mitte mediaani. Võin eksida aga mediaan peaks näitama täpselt kui suur on tõeline palk enamustel inimestel, keskmine aga võib näidata vägat valet tulemust, eriti kui riigis on väga suur lõhe rikaste ja vaeste vahel.

Mediaan näitab numbrit, mis esineb kõige tihemini. Tegelikult peaks veel olema teada, mitu % inimest saab mediaanpalka +/- 5%, aga seda meie statistikaamet arusaadavatel põhjustel ei avalda

[lenC]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

mediaan on siiski järjestatud real keskmine number
2 4 12 14 14 reas on 12 mediaan

/offtopic

[tolmuahv]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Mulle ei mahu pähe, miks palkade juures kasutatakse keskmist palka, mitte mediaani. Võin eksida aga mediaan peaks näitama täpselt kui suur on tõeline palk enamustel inimestel, keskmine aga võib näidata vägat valet tulemust, eriti kui riigis on väga suur lõhe rikaste ja vaeste vahel.

Ma pakun, et statistiliselt on mediaan veel ebatäpsem. Suur osa varimajandusest toimib justnimelt madalama sissetulekuga elanike hulgas (mustalt töötamine, põllumajandussaaduste kasvatamine/turustamine jne). S.t. nende inimeste sissetulek on suurem kui nad deklareerivad. Samas üle keskmise teenivate palgatöötajate teenistus on üldiselt täpselt selline, nagu seda deklareeritakse.

[Potsataja]

Re: Miks meil haisteiks tüüpe pole?

Mulle ei mahu pähe, miks palkade juures kasutatakse keskmist palka, mitte mediaani. Võin eksida aga mediaan peaks näitama täpselt kui suur on tõeline palk enamustel inimestel, keskmine aga võib näidata vägat valet tulemust, eriti kui riigis on väga suur lõhe rikaste ja vaeste vahel.

http://www.epl.ee/artikkel/439869

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest väiksemaid ja suuremaid väljamakseid on tehtud samal määral.

Üldiselt on mediaanpalk umbes viiendiku võrra väiksem keskmisest palgast. Minu näites toodud leibkonnaliikme netosissetulek sisaldas muide kõike teadaolevaid (deklaraaritud) tulusid, sealhulgas lastetoetused,pensionid jms.


Varimajandusest rääkides on ka pokker hetkel 90%+ ulatuses selle osa. Tulu saadakse aga makse ei maksta va. käibemaks ja aktsiis.