Re: Pokker, söök ja tervislik eluviis.
Tegelikult on kõik vastupidavusalade tegijad, eriti tippmaratoonarid ja triatlonistid pea eranditult vegetaarlased, vähemalt võistlusperioodil.
Aga on olemas ka vegan-kulturistid jne.
Lisaks siia veel mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks", kus ta räägib liha- ja taimetoitude erinevustest:
Õige vegetaarlus on toitumine kõige väiksema jõukuluga. Ideaalse toidusedeli saab koostada puu- ja köögiviljadest, kusjuures vajalikud valgud saab pähklitest ja mandlitest. Puuviljaga toitumine jätab kehasse kõige vähem jääkaineid ja ei koorma meie seedeorganeid. Väide, nagu peaksime lihast loobumisel oma keha koormama suure hulga taimetoiduga, on vananenud ja ei pea vähimalgi määral paika. Puuvilja saab toiduks kasutada, ilma et peaksime seda keetma või küpsetama. See omakorda tõstab toidu väärtust ja hoiab kokku jõu- ja ajakulu. Taimetoitlase toiduhulk ei tarvitse olla suurem kui lihasööjal; vastupidi, see võib olla isegi väiksem, kui oma toidusedeli õigesti koostame ja iga suutäit piisavalt mälume.
Lihasööjad võivad küll kiidelda oma toore jõuga, kuid neil puudub taimetoitlase vastupidavus. Jõud peitub taimeriigis, mitte lihas ega veres. Tapetud looma liha on juba molekulaarse lagunemise olukorras, mistõttu see ei püsi kuigi kaua meie kudedes. Energia, mida sellest saame, ammendub kiiresti ja sööja tunneb varsti nälga. Hästi toidetud lihasööja võib lühikese aja vältel palju tööd ära teha. Ta väsib aga kiiresti ja on varsti jälle näljane. Taimne toit seevastu assimileerub aeglaselt. See annab inimorganismile üle energiavarud, milles puuduvad mürkained. Sellise toidu molekulaarlagunemine on aeglasem kui lihaosakestel, sest regressiooniprotsess on antud juhul alles algstaadiumis. Taimsed produktid toidavad seega organismi aeglasemalt ja väiksemate kadudega. Vegetaarlased on raske töö juures vastupidavamad, ka siis, kui tuleb kannatada ajutiselt toidupuuduse all.
Taim akumuleerib energiat. Puu, süsi, nafta – kõik olulisemad energiaallikad on taimse päritoluga. Taimeriigist saavad ka kõik loomad otseselt või kaudselt energiat. Taim kogub, loom aga kulutab energiat. Looma koed saavad aint siis õigesti funktsioneerida, kui veri neid pidevalt puhastab. Vereringe toidab iga rakku ja uhub kõik tekkivad mürkained minema. Tapetud looma liha sisaldab suure hulga laguaineid, sest nende eemaldamine kudedest lõpeb looma surmaga. Mürkained tekivad looma organismis aga veel mõnda aega pärast surma.
Iga inimene peab sisimas ise vastavale äratundmisele jõudma. Kui ikka valitseb ületamatu tung 'egiptuse lihapottide' järele, siis kedagi neist vägisi eemale rebida ei saa. Inimesel, kes terve eluaeg on liha söönud, on vaimse ettevalmistuseta raske korraga taimetoidule üle minna. Järk-järguline vaimne areng ja teadlikkuse kasv koos loomuliku vastikustundega tapetud loomade korjuste vastu juhivad lõpptulemusena inimese ise õige toitumiseni. Edasipüüdja ja uute tõdede otsija peab ennast oma isiklikest kogemustest juhtida laskma. Üha arenev tõetunnetus on veenvam kui teiste inimeste dogmaatilised seisukohad.
Üldiselt peab kõik, mida me oma kehale pakume, olema puhas ja rikas. Hingatav õhk peab olema puhas ja rikas hapnikust. Söödav toit peab olema puhas ja rikas organismile vajalikest ainetest. Sellest sõltub meie tervis, õnn, edu ja elu pikkus ning sellepärast peaks seda õpetama rohkem juba varasest noorusest peale. Kunagi ei ole hilja elada õige toitumisprogrammi järgi. Hetkest, mil inimene alustab loodusliku toitumisega, hakkavad tema keha, mõistus ja vaim täiustuma. 1-2 kuuga võib ehitada endale uue keha, luua uued elujõulised rajud. Inimene saab terve keha ja terava mõistuse.
Toit mõjutab ka mõtlemist. Veri oleneb toidust, mida me sööme. Aju omakorda sõltub verd toitvast hapnikust. Veri toidab aju. Kui veres on palju valest toitumisest tekkinud toksiine, ei saa aju kvaliteetselt töötada ja selge mõtlemine on siis võimatu. Et aju oleks kristalselt puhas, elav, liikuv ja terav, tuleb hoida verd kõige paremas seisus. Inimesed pööravad küll igati tähelepanu oma välimusele, aga see, milliseid mürke iga päev endale lihaga sisse ahmitakse, ei huvita pea kedagi. Looma korjused, mille liha me toiduks kasutame, on läbi imbunud surmahirmust, vihast ja valust, mida need loomad enne tapmist tundsid. Looma meeleolud, kired ja tunded jätavad oma jäljed tema kehasse. Kõik see aga segab inimeses uinuvate psüühiliste võimete arenemist.
Algselt postitas -andres-
Vaata postitust
Aga on olemas ka vegan-kulturistid jne.
Lisaks siia veel mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks", kus ta räägib liha- ja taimetoitude erinevustest:
Õige vegetaarlus on toitumine kõige väiksema jõukuluga. Ideaalse toidusedeli saab koostada puu- ja köögiviljadest, kusjuures vajalikud valgud saab pähklitest ja mandlitest. Puuviljaga toitumine jätab kehasse kõige vähem jääkaineid ja ei koorma meie seedeorganeid. Väide, nagu peaksime lihast loobumisel oma keha koormama suure hulga taimetoiduga, on vananenud ja ei pea vähimalgi määral paika. Puuvilja saab toiduks kasutada, ilma et peaksime seda keetma või küpsetama. See omakorda tõstab toidu väärtust ja hoiab kokku jõu- ja ajakulu. Taimetoitlase toiduhulk ei tarvitse olla suurem kui lihasööjal; vastupidi, see võib olla isegi väiksem, kui oma toidusedeli õigesti koostame ja iga suutäit piisavalt mälume.
Lihasööjad võivad küll kiidelda oma toore jõuga, kuid neil puudub taimetoitlase vastupidavus. Jõud peitub taimeriigis, mitte lihas ega veres. Tapetud looma liha on juba molekulaarse lagunemise olukorras, mistõttu see ei püsi kuigi kaua meie kudedes. Energia, mida sellest saame, ammendub kiiresti ja sööja tunneb varsti nälga. Hästi toidetud lihasööja võib lühikese aja vältel palju tööd ära teha. Ta väsib aga kiiresti ja on varsti jälle näljane. Taimne toit seevastu assimileerub aeglaselt. See annab inimorganismile üle energiavarud, milles puuduvad mürkained. Sellise toidu molekulaarlagunemine on aeglasem kui lihaosakestel, sest regressiooniprotsess on antud juhul alles algstaadiumis. Taimsed produktid toidavad seega organismi aeglasemalt ja väiksemate kadudega. Vegetaarlased on raske töö juures vastupidavamad, ka siis, kui tuleb kannatada ajutiselt toidupuuduse all.
Taim akumuleerib energiat. Puu, süsi, nafta – kõik olulisemad energiaallikad on taimse päritoluga. Taimeriigist saavad ka kõik loomad otseselt või kaudselt energiat. Taim kogub, loom aga kulutab energiat. Looma koed saavad aint siis õigesti funktsioneerida, kui veri neid pidevalt puhastab. Vereringe toidab iga rakku ja uhub kõik tekkivad mürkained minema. Tapetud looma liha sisaldab suure hulga laguaineid, sest nende eemaldamine kudedest lõpeb looma surmaga. Mürkained tekivad looma organismis aga veel mõnda aega pärast surma.
Iga inimene peab sisimas ise vastavale äratundmisele jõudma. Kui ikka valitseb ületamatu tung 'egiptuse lihapottide' järele, siis kedagi neist vägisi eemale rebida ei saa. Inimesel, kes terve eluaeg on liha söönud, on vaimse ettevalmistuseta raske korraga taimetoidule üle minna. Järk-järguline vaimne areng ja teadlikkuse kasv koos loomuliku vastikustundega tapetud loomade korjuste vastu juhivad lõpptulemusena inimese ise õige toitumiseni. Edasipüüdja ja uute tõdede otsija peab ennast oma isiklikest kogemustest juhtida laskma. Üha arenev tõetunnetus on veenvam kui teiste inimeste dogmaatilised seisukohad.
Üldiselt peab kõik, mida me oma kehale pakume, olema puhas ja rikas. Hingatav õhk peab olema puhas ja rikas hapnikust. Söödav toit peab olema puhas ja rikas organismile vajalikest ainetest. Sellest sõltub meie tervis, õnn, edu ja elu pikkus ning sellepärast peaks seda õpetama rohkem juba varasest noorusest peale. Kunagi ei ole hilja elada õige toitumisprogrammi järgi. Hetkest, mil inimene alustab loodusliku toitumisega, hakkavad tema keha, mõistus ja vaim täiustuma. 1-2 kuuga võib ehitada endale uue keha, luua uued elujõulised rajud. Inimene saab terve keha ja terava mõistuse.
Toit mõjutab ka mõtlemist. Veri oleneb toidust, mida me sööme. Aju omakorda sõltub verd toitvast hapnikust. Veri toidab aju. Kui veres on palju valest toitumisest tekkinud toksiine, ei saa aju kvaliteetselt töötada ja selge mõtlemine on siis võimatu. Et aju oleks kristalselt puhas, elav, liikuv ja terav, tuleb hoida verd kõige paremas seisus. Inimesed pööravad küll igati tähelepanu oma välimusele, aga see, milliseid mürke iga päev endale lihaga sisse ahmitakse, ei huvita pea kedagi. Looma korjused, mille liha me toiduks kasutame, on läbi imbunud surmahirmust, vihast ja valust, mida need loomad enne tapmist tundsid. Looma meeleolud, kired ja tunded jätavad oma jäljed tema kehasse. Kõik see aga segab inimeses uinuvate psüühiliste võimete arenemist.
Comment