Re: Pokker, söök ja tervislik eluviis.
Eestlased on Euroopa suurimaid piimatarbijaid. Riikides, kus tarbitakse enim piima, esineb ka enim osteoporoosi, luumurde ja puusanihestusi. Järnev on faktid ja statistika osteoporoosi kohta (http://www.4.waisays.com/ExcessiveCalcium.htm põhjal).
Näiteks:
Kreekas kahekordistus piimatarbimine 1961 kuni 1977 (olles veelgi kõrgem 1985) ning perioodil 1977–1985 peaaaegu kahekordistusid samuti vanadusest tingitud osteoporoosijuhtumid.
Hongkongis tarbiti 1989 piimatooteid kaks korda enam kui 1966 ning samal perioodil kolmekordistusid osteoporoosijuhtumid. Nüüd on nende piima tarbimise tase peaaegu Euroopa tasemel – sama on luudehõrenemishaigustega.
Järeldus on väga lihtne: kus tarbitakse piima enim, seal esineb osteoporoosi enim. Võrreldes teiste maadega tarbitakse kõige rohkem piima Rootsis, Soomes, Shveitsis ja Hollandis (300–400kg/in/a) ning osteoporoosinähtude arv neis riikides on taevasse tõusnud.
Nagu austraallased ja uusmeremaalased, tarbivad ka ameeriklased kolm korda enam piima kui jaapanlased, samas puusanihestuste ja -murdude arv on USA-s 2,5 korda kõrgem. Nende ameeriklaste hulgas, kes tarbivad vähem piima, nagu mehhiko-ameeriklased ja mustanahalised, on osteoporoosijuhtude arv kaks korda madalam kui valgete ameeriklaste seas – mis pole tingitud geneetilistest erinevustest.
Venetsueelas ja Tshiilis tarbitakse palju vähem piima kui USA-s, Soomes, Rootsis ja Shveitsis, samas puusanihestuste arv on Venetsueelas ja Tshiilis üle kolme korra madalam.
Hiinlased tarbivad väga vähe piima (8kg/a) ja puusanihestuste hulk on seal maailma madalaimate seas, Hiina naistel esineb seda kuus korda vähem kui USA-s. (Keskmine ameeriklane tarbib 254kg piima aastas.)
Teistes riikides, kus tarbitakse keskmiselt väga vähe piima (6kg/a), nagu Kongos, Guineas ja Togos, on osteoporoos äärmiselt harv nähtus samuti.
Kongo DV-s, Libeerias, Gaanas, Laoses ja Cambodias tarbitakse üksnes 1–3kg piima inimese kohta ning nemad pole kunagi kuulnudki vanadusest tingitud puusanihestustest.
Eestlased on Euroopa suurimaid piimatarbijaid. Riikides, kus tarbitakse enim piima, esineb ka enim osteoporoosi, luumurde ja puusanihestusi. Järnev on faktid ja statistika osteoporoosi kohta (http://www.4.waisays.com/ExcessiveCalcium.htm põhjal).
Näiteks:
Kreekas kahekordistus piimatarbimine 1961 kuni 1977 (olles veelgi kõrgem 1985) ning perioodil 1977–1985 peaaaegu kahekordistusid samuti vanadusest tingitud osteoporoosijuhtumid.
Hongkongis tarbiti 1989 piimatooteid kaks korda enam kui 1966 ning samal perioodil kolmekordistusid osteoporoosijuhtumid. Nüüd on nende piima tarbimise tase peaaegu Euroopa tasemel – sama on luudehõrenemishaigustega.
Järeldus on väga lihtne: kus tarbitakse piima enim, seal esineb osteoporoosi enim. Võrreldes teiste maadega tarbitakse kõige rohkem piima Rootsis, Soomes, Shveitsis ja Hollandis (300–400kg/in/a) ning osteoporoosinähtude arv neis riikides on taevasse tõusnud.
Nagu austraallased ja uusmeremaalased, tarbivad ka ameeriklased kolm korda enam piima kui jaapanlased, samas puusanihestuste ja -murdude arv on USA-s 2,5 korda kõrgem. Nende ameeriklaste hulgas, kes tarbivad vähem piima, nagu mehhiko-ameeriklased ja mustanahalised, on osteoporoosijuhtude arv kaks korda madalam kui valgete ameeriklaste seas – mis pole tingitud geneetilistest erinevustest.
Venetsueelas ja Tshiilis tarbitakse palju vähem piima kui USA-s, Soomes, Rootsis ja Shveitsis, samas puusanihestuste arv on Venetsueelas ja Tshiilis üle kolme korra madalam.
Hiinlased tarbivad väga vähe piima (8kg/a) ja puusanihestuste hulk on seal maailma madalaimate seas, Hiina naistel esineb seda kuus korda vähem kui USA-s. (Keskmine ameeriklane tarbib 254kg piima aastas.)
Teistes riikides, kus tarbitakse keskmiselt väga vähe piima (6kg/a), nagu Kongos, Guineas ja Togos, on osteoporoos äärmiselt harv nähtus samuti.
Kongo DV-s, Libeerias, Gaanas, Laoses ja Cambodias tarbitakse üksnes 1–3kg piima inimese kohta ning nemad pole kunagi kuulnudki vanadusest tingitud puusanihestustest.
Comment