Jaanuari Offtopic

[qbj0hn]

Re: Jaanuari Offtopic

Kellegil Freakyst täismahus artiklit on pakkuda?

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

[ranka]

Re: Jaanuari Offtopic

Ma loeks hea meelega selle kolmeka kohta. On pakkuda kellegil täismahus ?

[VisaHing]

Re: Jaanuari Offtopic

Ma loeks hea meelega selle kolmeka kohta. On pakkuda kellegil täismahus ?

Siin kõik olemas:

http://tutvus.org/

// pst. a kuidas oli siiski siis paksu naist võtta?

[ranka]

Re: Jaanuari Offtopic

Siin kõik olemas:

http://tutvus.org/

// pst. a kuidas oli siiski siis paksu naist võtta?

Kust/kuidas leidsid selle ? Regular? Räägi välja!

[ranka]

Re: Jaanuari Offtopic

http://www.reporter.ee/2010/03/15/veebireporter-meestelt-kas-oled-seksinud-suure-naisega/

Tra ma vaatan seda üle kuu, kui ma olin noor ja salliga. Hahahha. Seda, ma ei hakka rääkima, mis enne intervjuud toimus, aga ei olid ajad :D

[tafka31]

Re: Jaanuari Offtopic

http://www.reporter.ee/2010/03/15/ve...suure-naisega/

Tra ma vaatan seda üle kuu, kui ma olin noor ja salliga. Hahahha. Seda, ma ei hakka rääkima, mis enne intervjuud toimus, aga ei olid ajad :D

Räägi ikka.

[ranka]

Re: Jaanuari Offtopic

Räägi ikka.

Teistele ei meeldiks, kui mööda nimetat mälus peaga reporteri mikriga ringi lasin ning Urmo hädaldades taga ajas, et oma kalli tööriista tagasi saaks :D

[ranka]

Re: Jaanuari Offtopic

Päeva tsitaat: «Litsidel augud nii läbi tõmmatud, et suure soovi korral võib külmal talveilmal sinna sisse sooja pikutama ka minna õige raha eest»

-- qbj0hn, 17. jaanuar, 2015

[VisaHing]

Re: Jaanuari Offtopic

Siuke banaan raisk poest. Keegi endale sisse istuda ei tahaks seda? Peaks üsna sirge olema.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

[k2snakalle]

Re: Jaanuari Offtopic

Viimane sobib hästi siia teemasse
http://foorum.pokkeriprod.com/showth...s-sa-teeksid-0

ostaks kohe mitu tükki.

[isenseven]

Re: Jaanuari Offtopic

http://pluss.postimees.ee/3058677/kuberuurijad-paljastasid-aastate-varjatuima-kuriteo

Täismahus anyone?

[Fabulous]

Re: Jaanuari Offtopic

http://pluss.postimees.ee/3058677/ku...atuima-kuriteo
Täismahus anyone?

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

See on viimaste aastate kõige paremini varjatud ja suurejoonelisim krediitkaardipettus Eestis. Veel läinud suvel võõra raha eest Brasiilias Rio de Janeiros Maracanã staadionil jalgpalli MM finaalmängu vaatamas käinud ja kahe pileti eest 1400 eurot maksnud Sergei (26) istub kolmandat kuud vahi all kahtlustatuna kuritegeliku ühendusse kuulumises ja arvutikelmuses.

Peale tema on vahi all veel kolm kaasosalist vanuses 23–28 aastat. Neist ainult üks on varem kriminaalkorras karistatud, sedagi kerge varavastase kuriteo eest. See seltskond arvas jäävat end uurimisorganitele märkamatuks.

Vähemalt tegid nad ise kõik, et see nii oleks. «Ma ei ole oma töös varem kohanud nii põhjalikku konspiratsiooni vahelejäämise vältimiseks,» tunnistab uurimist juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Eneli Laurits.

Ometi jäi virtuaalses finantsmaailmas sahkerdanud ja hoolega oma tegevuse jälgi peitnud jõuk eelmise aasta kevadel silma Põhja prefektuuri küberkuritegude ja digitaaltõendite teenistusele. «See juhtus ühe teise kriminaaluurimise käigus, kus samamoodi võõraste isikute krediitkaartidega asju osteti ja kaup Eestis vahelejäämise vältimiseks Soome postkontorisse telliti,» räägib teenistuse juht Hannes Kelt.

Vägev konspiratsioon

Ent kõigest järgemööda. 2014. aasta aprillis algatas Põhja prefektuuri küberkuritegude ja digitaaltõendite teenistus oma lühikese, umbes pooleaastase tegutsemisaja ülekaalukalt mahukaima kriminaalasja. «See võttis meilt suure osa kogu eelmise aasta uurimisressursist,» märgib Kelt.

See polnud klassikaline arvutikelmuse uurimine. Politseil pole selles kriminaalasjas ühegi kurjategijate tõttu raha kaotanud isiku või välispanga kuriteoteadet. Sellel põhineski asjaosaliste endi eeldus: tegutseda märkamatult ja mitte sattuda uurimisorganite vaatevälja.

Paraku läks teisiti. Kuus kuud koguti andmeid, mille jooksul tuvastasid uurijad sadu keelatud tehinguid. 99 protsenti neist toimus Eestist väljaspool. Mullu oktoobris otsustasid uurijad neid huvitanud meestele lõpuks külla minna.

Asjaosaliste jahmatus oli muidugi suur. Neid ei sidunud Eestiga füüsiliselt ükski tööleping ja seetõttu plaanisid skeemi peamehed parajasti Eestist ära kolida. «Meie omast märksa soojema kliimaga maale,» täpsustab Kelt.

Päikesepaiste nautimise asemel on Sergei nüüd viimased kolm kuud vaadanud eeluurimisvangla kambriseinu. Juba esimene läbiotsimine tema elukohaks olnud vanematekodus tõi päevavalgele kuhjaga tõendeid kaardipettuste kohta.

Töötu Sergei juurest leiti umbes 20 000 eurot sularaha. Teises linnaosas renditud garaažis avanes pilt otsekui varastatud asjade vahelaost: mitmesugused tehnikatooted, Saksa jalgrattatootja Cube mudelid hinnavahemikus 1000–1500 eurot, plastkaartide kopeerimismasin, täiesti uus, värskelt pakendist lahti võetud kullasulatusahi jms. Viimane polnud hangitud ilmselt mitte edasimüümiseks, vaid et teenida edaspidi raha kokkuostetavate kuldehete sulatamisega.

Krediitkaardipettuses ja võõraste krediitkaartide andmete hankimises interneti erialafoorumitest ei ole üldjuhul midagi erakordset. Sergeile süüks pandav tegevus oli konspiratsiooni mõttes siit aga pikk samm edasi – tema hankis kaardiandmed foorumitest, kuhu pääsemiseks pidi olema küllakutse siseringist.

Vahelejäämist pidi ära hoidma see, et võõraste krediitkaartidega oste sooritades kasutati enese varjamiseks nn virtuaalmasinaid. Teoorias pidi see olema täiuslik kuritegu. Sergei sõitis mööda Tallinna linna ringi uhkete lisadega kasutatud BMWga ja nautis lõbureisidel välismaale limusiinisõite. Seda kõike teiste inimeste arvelt.

Et tõendeid ei jääks, kasutasid asjaosalised omavahel krüpteeritud andmesidet. Kriminaalse tegevuse mõte iseenesest oli lihtne: osta võõra raha eest täishinnaga ja müü edasi tunduvalt soodsamalt.

Kahtlustuse järgi tellis Sergei võõraste krediitkaardi andmete abil veebipoodidest hinnalisi kaupu: jalgrattaid, fotoaparaate, mobiiltelefone, tahvelarvuteid, õhksoojuspumpi, mööblit jms.

Et teda nende kaupadega seostada ei saaks, tellis ta need mõnda Euroopa riigi postkontorisse. Näiteks Saksamaale, Austriasse, Tšehhi Vabariiki, Rootsi või Soome. Peamiselt viimasesse. Kaubale sõitsid järele Sergei lähima abilise palgatud isikud, kes toppisid oma pagasi sülearvuteid täis ja marssisid lennukile.

Suuremad kaubasaadetised toodi ära autoga. Ja kui kaupa oli äratoomiseks liiga palju, saadeti see välismaalt Eestisse postiga.

Kannatanuid üle ilma

Sergei ise kaubal järel ei käinud. Küll maksti kullerite tööreiside eest võõraste krediitkaartidega. Kurjategijad ise ei kulutanud oma tegevusele sama hästi kui midagi.

Ehkki kriminaaluurimine puudutab viimase aasta tehinguid, oli tõenäoliselt niimoodi tegutsetud aastaid. «Ma pakun, et kriminaaluurimise materjalid puudutavad vaid jäämäe väikest tippu,» ütleb ringkonnaprokurör Laurits.

Et kriminaalasi liiga suureks ei paisuks, keskendusid uurijad valdavalt Euroopas kannatanutele ja sedagi peamiselt viimase aasta jooksul. Kannatanuid on aga ka Jaapanis, Brasiilias, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Tööd uurijail seega jagub, kuid see hakkab jõudma lõpusirgele. Prokuratuur ja politsei loodavad asja kohtusse saata kevadel.

* Loos esitatud väited põhinevad eeluurimisel tuvastatud asjaoludel ja pole veel kohtus kinnitatud.

--------------------------------

Kaardipettur pääses vanglast vähem kui aastaga

Eelmisel nädalal pääses enne tähtaega vabadusse alles eelmisel aastal üle kahe aasta pikkuse vanglakaristuse saanud krediitkaardipettur Maksim (33).

Maksimile oli kokkuleppe korras mõistetud kahe aasta ja nelja kuune vangistus, millest ta jõudis reaalselt ära kanda 11 kuud. Sel nädalal lubas kohus varem viis korda kriminaalkorras karistatud mehe enne tähtaega vabadusse ja allutas ta kuueks kuuks elektroonilisele järelevalvele.

Maksim ostis võõraste krediitkaartidega 2013. aasta juunist 2014. aasta veebruarini tehnikakaupu ja broneeris välismaareise. Seda tegi ta 7000 euro eest, müüs need hiljem odavamalt maha ja jagas raha koos kahe kuriteokaaslasega. Kokku tühjendas ta teiste inimeste krediitkaardiarveid vähemalt 14 000 euro väärtuses.

--------------------------------

Kommentaar

Indrek Tibar

keskkriminaalpolitsei juht

Öeldakse, et kõige rohkem pannakse kuritegusid toime seal, kus on parasjagu enim inimesi. Oma tõetera on selles lihtsustatud ütlemises sees. Kübermaailma muutudes inimeste igapäevaseks loomulikuks keskkonnaks on kasvanud ka kurjategijate hulk, kes veebi näilist anonüümsust kuritegude toimepanemiseks kasutavad. Hinnanguliselt moodustavad küberkuriteod praegu Eestis kaks protsenti kuritegude üldarvust, kuid see arv sõltub suuresti küberkuriteo defineerimisest.

Selleks et suudaksime küberkuritegusid tõkestada ja uurida, oleme valdkonda üksjagu panustanud. Politsei on loonud nelja prefektuuri digitaaltõenditele ja küberkuritegude uurimisele keskenduvad teenistused või grupid. Spetsiifiliste teadmiste ja oskustega politseinikud saavad töötada meeskonnana, nii on töö efektiivsem ja valdkonna arendamine hõlpsam.

Suur roll küberkuritegevuse vastases võitluses on keskkriminaalpolitseis töötaval küberkuritegude talitusel. Üksuse võimekuse parandamiseks tahame suurendada selle koosseisu, teeme koostööd ülikoolide ja rahvusvaheliste kompetentsikeskustega, lööme kaasa rahvusvahelistes menetlustes ja projektides.

Seljataha on jäämas tavapärane arusaam, et küberkuriteod toimuvad vaid võrgus, laual ja süles olevates arvutites või mobiilsetes seadmetes. Asjade internet (Internet of Things) avab täiesti uusi perspektiive nii küberkurjategijatele kui ka nende püüdjatele. Ajaga kaasas käia on seega meie jaoks esmatähtis.

[isenseven]

Re: Jaanuari Offtopic

Tänud!

[Rage]

Re: Jaanuari Offtopic

mhmm.. mul Starsis bankrolli näitab muidu eurides aga valdav enamus tegelikult on USDides kuna nendes laudades peamiselt mängin.. kuna hetkel on eur vs usd madalseisus, siis tasuks äkki vähemalt pool BRist vahetada eurideks?

[The_Meer]

Re: Jaanuari Offtopic

tundub loogiline