Jaanuari Offtopic

[reggie]

Re: Jaanuari Offtopic

bits please ma juba miljon korda 3B/foldinud KK pre FR

Mai teadnudki, et sa PCA-l oled.

[K2snakas]

Re: Jaanuari Offtopic

Otsustasin AKga limpida, sest tundus hea mõte, kuna enamus laua stacke tugevalt alla 20BB. Ehk äkki nii mängu meelitada. Muidugi karistas kohe ära ja venelase J8os tabas lauas set-i. Enam nii ei tee

Mine vaata veel korra pokkeri terminid üle :)

[Tailer]

Re: Jaanuari Offtopic

Ma nagu ei taba eriti ära, valgusta mind

[Rigged]

Re: Jaanuari Offtopic

Ma nagu ei taba eriti ära, valgusta mind

http://www.playwinningpoker.com/poker/terms/set.html

[trasadonkad]

Re: Jaanuari Offtopic

RIP PS6



e/ a mitte veel

[ivar866]

Re: Jaanuari Offtopic

too vast sai tripsi seti asemel

[Tailer]

Re: Jaanuari Offtopic

Sorry my bad, tripsi mõtlen jep. Huvitav oli sellepärast, et board oli A 10 8 K 8 ja kallis kõik mu betid riverini välja.

[timz0333]

Re: Jaanuari Offtopic

Sorry my bad, tripsi mõtlen jep. Huvitav oli sellepärast, et board oli A 10 8 K 8 ja kallis kõik mu betid riverini välja.

Sorry but no one cares.

[qbj0hn]

Re: Jaanuari Offtopic

miks heidid kui laavid

[vsiu100]

Re: Jaanuari Offtopic

miks heidid kui laavid

kas see lause on türilt pärit?

[Kakahirmutis]

Re: Jaanuari Offtopic

miks heidid kui laavid

jonnipoiss ei jonni!

[qbj0hn]

Re: Jaanuari Offtopic

kas see lause on türilt pärit?

ei mäletagi täpselt, aga hea sõbralik lause

jonnipoiss ei jonni!

Ei jonni

[kjmrc]

Re: Jaanuari Offtopic

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/kahe-aastase-emily-sandistamises-kahtlustatava-mehe-versioonsee-oli-onnetus?id=70550557

Kas palun keegi saaks täismahus artiklit postitada?

[karupoeg]

Re: Jaanuari Offtopic

ei mäletagi täpselt, aga hea sõbralik lause

https://www.facebook.com/AliceMegaaPonevElu?fref=ts

[Fabulous]

Re: Jaanuari Offtopic

http://ekspress.delfi.ee/news/paevau...us?id=70550557

Kas palun keegi saaks täismahus artiklit postitada?

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Mullu sügisel kolis Keiti Voogre (22) pärast lühiajalist tutvust kokku
Egert Mustaga (32). Peagi viidi Keiti
kaheaastane tütar Emily raske pea*vigastusega haiglasse. Vahistatud Egert kaitseb end ootamatu versiooniga.

7. november 2013. Võrus elav noor ema Keiti paneb internetti üles mobiiltelefoniga salvestatud video. Ta on poolteist minutit filminud oma pooleteiseaastast tütart Emilyt. Tüdruk hoiab kapisahtlitest kinni, tantsib ja vänderdab diskomuusika saatel. Väikesest tüdrukust kumab olemise lusti ja rõõmu.

Keiti hoolib lapsest, kuid elu on tal üksluine – Emily isa Jost *Pehlak töötab kümnendat kuud Soomes, nende suhe on muutunud jahedaks. Keiti aga ihkab rohkem vabadust, pidev tütrega koosolemine tekitab masendust. Ta tahab suhelda! Pidusid!
Ja Keiti hakkabki pidudel käima. Korra sõidab selleks isegi Saaremaale. Peaasi, et saaks vaheldust ja möllu. Väike tütreke jääb kas sõbranna hoolde või üksi koju magama.
Samal ajal maadleb Tallinnas oma eluraskustega kahe lapse isa Egert. Ta on just välja saanud Rahumäe arestimajast, kus kandis järjekordset kümnepäevast karistust juhiloata sõitmise eest.
Egert on paadunud liiklushuligaan. Viimase 9 aasta jooksul on ta arestimajas karistust kandnud 18 korral. Ta on saanud tuhandete eurode eest trahve, mida maksab kohtutäiturite survel. Tihti eelistab ta trahvi maksmisele arestikambrit.

Praegu on Egertil 11 kehtivat väärteokaristust: lubadeta sõit, tehnoülevaatuseta autoga sõit, kiiruseületamine, väike joove. Ta on ka bussis piletita sõidu eest korduvalt vahele jäänud.
Oma poegadega Egert koos ei ela. Talle meeldivad peod ning ta kirjutab Facebooki inglise keeles: “Miks peaksin ma elu võtma tõsiselt? Ma lihtsalt tahan teha seda, mis meeldib, olla reaalsusest eemal. Ma ei kannata ühiskonda.”
Keiti ja temast kümme aastat vanem Egert on justkui teineteise peegelpildid.
Poolik lapsepõlv
Egerti ja Keiti eluteed ristusid 2014. aasta suvel. Septembris asus värske paar elama Egerti ema majja Muugal.
“Netitutvus on jama,” laidab üks Egerti tuttav Ekspressile. “Sa ei tea ju üldse, mis inimene sinu juurde kolib! Kõik oli neil läbi mõtlemata – kuhu laps panna, kes tööle läheb? Lisaks oli Egertil ka oma laste toetamine.”
Aga kust oleks pidanud Keiti perekonna toimimist õppima?
Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialist Kaire Leikin mäletab hästi Keiti peret. Ema jäi mitme lapsega üksi, kui laste isa õnnetuse tagajärjel suri.
“Keitit ei saa süüdistada, et tema elu on niimoodi läinud. Süüdistada saab ainult elu ja olusid, kus nad elasid,” ütleb Leikin.
Kauksi põhikooli direktor Kaie Suits ütleb, et Viluste põhikoolist tulnud Keitil jäid vaimsed võimed realiseerimata. Suits mäletab vähemalt kaht valla alaealiste komisjoni koosolekut, mis Keiti pärast kokku kutsuti. Ikka oli teemaks üks – kuidas saada pidevalt puuduv tüdruk tagasi kooli? Suitsul on siiani silme ees Keiti kurb ema, kes ei osanud tütart enam kasvatada.
“Ta oli muidu vaikne tüdruk, ei hakanud kunagi vastu. Aga ta hakkas koolist puuduma, tulid sõbrad, sellega kaasnes alkohol.”
Kauksi põhikooli tüdruk ei lõpetanud. Ühel päeval kolis kogu pere Saaremaale.
“Ema oleks pidanud rohkem tüdrukule tähelepanu pöörama, ta oleks pidanud leidma abi, kuidas peret nõustada, mida lastega teha,” arvab Suits, kuidas võinuks Keiti saatust muuta.
Keiti karistusregister näitab viit kehtivat väärteokaristust.
Traagiline kõne
17. september 2014. Keiti helistab pisut enne keskpäeva Emily isale, Soomes töötavale Jostile. Naine räägib, et tütar sai närvivapustuse ja nad lähevad haiglasse. Rohkem ta ei täpsusta.
Josti ja Keiti suhted on halvad, nad elavad lahus juba 2013. aasta lõpust. Jost kardab kogu aeg, et Emilyga võib midagi halba juhtuda, sest Keiti jättis peolembuse tõttu korduvalt väikese tütre üksi koju. Lapse turvalisuse huvides tegi Jost aasta tagasi Tartu maakohtule taotluse, et saada Emily ainuhooldusõigus. Jostil oli plaan Emily Soome viia ja hakata seal elama koos lapsega.
Jost ja Keiti kohtusid Võrus peol. Keitile meeldis alkohol, kuid Jost ja tema armastus muutsid tüdrukut. Nad kolisid kokku, Keiti läks tööle. Alguses tundus, et paar sobib, ning pidutsemine kaotas mõlema elus tähtsuse. Ilus elu kestis kaks aastat, Emily oli oodatud laps. Mõlemad armastasid väikest “Emmit”.Aga siis juhtus see, mida Jost kõige rohkem pelgas – kui tema läks Soome tööle, muutus Keiti taas selliseks, nagu ta oli enne kooselu. Peoloomaks.
Paar läks lahku pärast nukrat vahejuhtumit 2013. aasta 23. detsembril.
Jost oli koos Emilyga kahekesi kodus. Ühel hetkel tuli ema Keiti mitme võõra inimesega koju ja nõudis last. Jost koduust ei avanud.
Seepeale kutsus Keiti politsei, kes omakorda kutsus sündmuskohale ka Võru lastekaitsetöötaja Katrin Pihlapi.
Pihlap jõudis kohale ja nägi esimest korda Keitit. Noor naine oli marus ja tahtis oma last. Last ta ei saanud. Kuna aeg oli hiline, lepiti kokku, et kohtutakse järgmisel hommikul lastekaitsetöötaja juures. Jost läks selleks ööks koos Emilyga Nöörimaa tugikodusse.
Keiti järgmisel päeval kohtumisele ei tulnud. Pärast seda ei näidanud Jost viis kuud Keitile tütart. Emily elas isaga, kuid tööd oli raske leida ning Jost läks Soome tööle tagasi. Sel ajal elas Emily oma vanaema, Josti ema juures.
Just seetõttu ei oleks Jost iial uskunud, et Keiti võiks pärast nii pikka lapsest eemalolekut veel üht viga teha.
Kui Keiti 17. septembril talle veel korra haiglast helistas, tundus see aga võimalik.
“On ju, Emilyl tulid sinikad nii lihtsalt,” veenis Keiti telefoni teel Josti. Jost ei saanud aru, millest selline küsimus. Kui Keiti lisas, et ta peab oma uue elukaaslasega järgmisel hommikul politseisse minema, tekkis halb eelaimus.
Jost jõudis kodumaale järgmisel päeval. Ta läks kohe Tallinna lastehaiglasse, kus sai arstidelt teada kahtlusest, et tema tütar võib olla kannatanud peksmise all. Samuti pidi noor isa kuulma, et tema lapse elu on ohus, sest kõige rängemad olid just peavigastused. Jost läks tütrekest vaatamaning kogu tema maailm seiskus: rängalt vigastatud Emilyl oli parem kehapool halvatud. Üks silm oli seetõttu kinni, avatud oli vaid üks silm, mis vaatas tühjusesse…
Õhtul panid arstid väikese tüdruku sügavasse narkoosi, sest ajurõhk tõusis peas kriitilise tasemeni.
“Emily oleks nagu mind ära ooda*nud,” ütleb Jost nüüd, kui mõtleb tagasi päevale, mis muutis tema elu lõplikult.
Mis Emilyga juhtus?
Emily ema Keiti ja ema elukaaslane Egert võeti järgmisel hommikul kohe pooleks aastaks vahi alla. Mõlemale kehtestati suhtlemispiirangud, et nad ei saaks tunnistajaid mõjutada, ütlusi omavahel kooskõlastada ega tõendeid kõrvaldada.
Egertit määrati kaitsma advokaat Natalia Lausmaa, kes on Egerti suhtes varjamatult otsekohene ja emotsionaalne.
Advokaadi kaitseversioon juhtunust kõlab: ema oli kodust lahkunud, ta jättis Emily oma elukaaslase Egertiga. Emily tahtis vanni minna. Selleks pani Egert lastevanni keset duširuumi põrandat. Kui mees tahtis Emily välja võtta, ei tahtnud laps tulla.
“Egert tõstis ta duširuumi põrandale vannist välja, aga laps tahtis tagasi astuda ja tõstis jala. Siis Egert lükkas teda – mitte viskas! – ja laps kukkus peaga vastu seina. See oli suhteliselt väike duširuum, umbes 1 x 1,5 m, dušikabiin tegelikult, ja Emily kukkus kuklaga vastu kahhelseina,” kirjeldab Lausmaa juhtunut.
Ehkki laps olevat löögi tagajärjel muutunud loiuks, pani Egert lapse magama. Siis tuli koju ka Keiti, kuid last ta vaatama ei läinud. Kui Egert või Keiti oleks last kontrollima läinud, oleksid nad kuulnud tüdruku katkendlikku hingamist ja näinud lapsel mustendavat ühte näopoolt.
Küsimus on – mida ootasid nad veel hommikul, kui nad nägid lillaks muutunud näopoolega last? Miks ei kutsunud nad kohe kiirabi, vaid *venitasid lõunani?
Sellist käitumist ei mõista isegi advokaat Lausmaa. Ta imestab kõige rohkem, et kaks täisealist inimest ei pöördunud kohe, samal õhtul arsti poole, vaid tegid seda alles järgmisel päeval, kui laps oli tegelikult juba teadvuse kaotanud.
“Kui neiu ei pane tähele, et laps on sinine, siis... Ma ei tea, mulle tundub, et see ema on rohkem süüdi. Ta oli absoluutselt vastutustundetu ema. Milline ema jätab oma lapse võõra mehe hoolde?” küsib advokaat.
Advokaat on suhelnud ka arstiga.
“Kui oleks paari tunni jooksul arsti juurde saanud, võinuks Emily terveks saada, hematoom oleks välja opereeritud ja sellest poleks jälgegi jäänud. Lapse aju on väga elujõuline – aga mõlemad jätsid lapse abita.”
Arstid diagnoosisid Emilyl kõvakelmealuse ajuverevalumi. Kuna lapsel ei jäänud magamise ajal ajus verevool seisma, oli ta hommikuks peaaegu teadvusetu ning üks näopool tumedaks tõmbunud. Kui veri on kudedes laiali valgunud, siis enam opereerida ei saa.
Kahtlusalune kahetseb
Möödunud reedel käis advokaat Lausmaa Tallinna vanglas Egertiga kohtumas. Ekspress palus tal küsida, mis juhtus Emyliga ja kas mees kahetseb.
Advokaat saatis vastuse kirjalikult: “Ta on jätkuvalt seda meelt, et kahetseb juhtunut. Ta ei osanud oma jõudu arvestada. Võis olla, et kaasa mängis ka libisemine vannitoa märjal põrandal, mille tõttu laps kaotas tasakaalu ja kukkus peaga vastu kahhelseina.”
Ent kui lugu oleks nii ühene, miks siis Keiti kinni istub?
Ekspressi andmeil olid Emily kehal haiglasse jõudes eri vanuse ja *suurusega sinikad – ja kohtades, kuhu need kukkumisel tekkida ei saa. Seda kinnitas Eks*pressile ka Emily isa.
Ja lisab, et Emilyga juhtunust on ta kuulnud igasuguseid versioone.
“Kord on jutt, et Emily kukkus trepist alla. Enne seda nad väitsid, et ei tea midagi…”
Politsei alustas *algul uurimist karistusseadustiku paragrahvi alu*sel, mis käsitleb pii*namist pikema aja jooksul. Praeguseks on prokurör läinud üle karmimale paragrahvile. Raske tervisekahjustuse tekitamise eest saab karistada kuni 12aastase vabaduskaotusega.
Lausmaa sõnul ootab Egertit tõenäoliselt vangla. Küsimus on aastates.
Kuidas elab Emily?
Jost Pehlak viibib Emilyga Haapsalus taastusravil. Ta vahendab tütre edusamme Facebookis, Emily tervenemisele elavad kaasa tuhanded. Varem pole ükski laps pälvinud Eestis sellist kaastunnet ja avalikku tähelepanu. Loo teeb keeruliseks, et lapse väärkohtlemisega oli seotud tema oma ema.
Emily üks kehapool on halvatud, sest suur osa ühes ajupoolkerast on hävinud. Kuid väike piiga teeb esimesi ettevaatlikke iseseisvaid samme. Parem jalg liigub kehvasti, parem käsi ei liigu üldse. Veel ei ole teada, kas Emily paremast silmast üldse näeb.
“Peksmise tagajärjel tekkis parema kehapoole halvatus, *sümptomid sarnanevad insuldiga,” kirjeldab Jost.
Nüüd on Emilyl vaja teist korda oma lühikese elu jooksul käima õppida, samuti rääkima. Emily peab uuesti õppima kõike seda, mida ta juba kunagi hästi oskas. Jost peab plaani viia tütar Hispaaniasse, Guttmanni taastusravikeskusesse, mis on mõeldud just halvatute raviks.
“Jookseme ajaga võidu, sest halvatusega tuleb võidelda enne kuue kuu möödumist,” ütleb Jost.
Aga. Delikaatne küsimus – kas Emily, kes kahe kuu pärast saab kolmeseks, on küsinud ka ema järele?
Jost ütleb, et Emily ei oska ema järele küsida.
“Ma ei tea, kas ja keda ta ära tunneb. Võib-olla olen mina tema jaoks igal hommikul võõras onu. Ma ei tea, sest ta ei anna tagasisidet. Enne olid tal omad sõnad, aga nüüd ei räägi ta midagi.”
Josti unistus on Emilyga koos uut elu alustada, kuid mitte Eestis.
“Esialgu jään Emily kõrvale, kuni ta on suuteline iseseisvalt liikuma, sööma ja WCs käima, praegu vajab ta pidevalt hoolt. Pärast tahaks kuskile kaugemale kolida, Emily läheks lasteaeda või kooli ja mina tööle,” räägib Jost.
Ent selleks peaks kohus Keitilt hooldusõiguse ära võtma. Mullu novembris toimus küll hooldusõiguse küsimuses kohtuistung, kuid otsust veel ei tehtud, sest Keitit pole süüdi mõistetud. Josti sõnul aga vahet pole.
“Ta viis Emily keskkonda, milles viibimine lõppes peaaegu Emily surmaga ja mille tagajärjel jääb talle tõenäoliselt elu lõpuni puue.”
Need viimased sõnad on Jostil kõige raskemad välja öelda.




Kui palju aastas leiab politsei väärkoheldud lapsi?
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse juht Reimo Raivet:
“Nii tõsised tervisekahjustused, nagu mullu sügisel haiglaravi vajanud 2aastasel Emilyl fikseeriti, on pigem erand.
Enamjaolt jõuavad uurijateni kergemate vigastuste tekitamisega kaasnevad löömisjuhtumid. Keskeltläbi tegeleb iga Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse uurija umbes 40 kehalist väärkohtlemist ja piinamist käsitleva kriminaalasjaga aastas.”