Nii, otsustasin kah siis lõpuks oma päeviku avada, loodetavasti suudan ka seda aktiivselt ülal pidada ja teile meeldivad lugemist pakkuda.
Alustuseks räägiks natuke endast. Olen 21 aastane, sündinud ja üles kasvand Tartus. Pokkerit olen mänginud ikka päris mitu aastat, alustades mingi 15 aastaselt play money ja freerollidega. Väga täpselt ei mäletagi, millal ma mingeid limiite või midagi mängisin, sest kui aus olla siis pole mulle kunagi väga online pokker meeldinud. Üldiselt olen suhteliselt degen ja vaevlen tugevalt BRM ja tildi probleemidega, samas aga mindset on küllaltki hea ja pole oma gämblimistega veel põhjas käinud. Hetkel mängin starsis kuni 20$ mtt-si, aga vahest ikka proovin ka kallemaid. Kirg on mul live pokkeri vastu. Lauadades tunnen ennast väga enesekindlalt ja pean end keskmisest paremaks live mängijaks, kahjuks pole küll ametlike tulemusi palju, sest vanus ei lubanud mängida. Kõige märkimisväärsem tulemus vast on APPT queenstownil käimine ja seal enne rahasid korraliku biidiga välja lendasin. Kuna pokkerist väga palju rääkida ei viitsi, siis ammendaks selle teema oma starsi opr lingiga, mis antud hetkel näeb päris hea välja.
Ma arvan, et siin päevikus räägin rohkem oma tripimisest kui pokkerist, siis alustaks algusest. Pärast keskkooli lõppu otsustasin õppima minna Eesti Maaülikooli .Esimesed kuud olid väga lihtsad, aga kui hakkasid arvestused ja eksamid lähenema läks asi kusiseks. Pole kunagi eriline õppija tüüp olnud, siis hakkas kohe ka ülikoolis tekkima palju tegemata töid ja asju. Niisis pärast jõule rääkisin sõpradega niisama õues juttu ja kui üks sõber küsis mult, kuidas ühel meie ühisel tuttaval Austraalias ka läheb, tuli mulle pähe vaid üks mõte- Miks ma siin külmas Eestis vahin? Ja käisingi kohe välja idee isegi siia tulla, sekundiga sain kahelt sõbralt jaatava vastuse ja juba aastavahetusel lõime käed ja leppisime kokku, et minek on 100% kindel. Kuna mul oli olemas auto, siis polnud ka väga raske rahade kokku ajamine.
Viisade ajamine ja muud jamad võtsid kokku 2 kuud ja juba 3 märtsil maandusime Sydneys. Loomulikult polnud meil midagi planeeritud, isegi mitte esimeseks ööks majutust. Sealt hakkaski minu "backbackeri elu", ehk olin võõras riigis-ühes suurimas linnas, seljas suur seljakott ja hakkasime vaatama, mis edasi saab. Leidsime omale majutuse ja juba järgmisel päeval soetasime ka auto, kus elasime paar nädalat enne kui töö leidsime.
Esimene töökoht oli õunade korjamine, kus olime vaid paar nädalat, et raha juurde teenida ja edasi trippida, kuna töö meile väga ei sobinud. Sama moodi ka mitu jäegmist töökohta, kus palk polnud midagi erilist ja tingimused polnud kah kõige paremad.
Korjasime mingi kuu aega viinamarju ja suutsime kõrvale panna, vaid ca 300-400$ nägu, millega võtsime ette roadtripi(4500km), otsima paremaid jahimaid. Rahad said otsa juba pmst poole tripi peal ja oli raha vaid makaronideks, tunaks ja kütuseks.
Roadtrip oli hoolimata vähestest võimalusest elu ägedaim kogemus, kuna kohtasime oma teel väga palju huvitavaid inimesi ja vapustavaid kohti. Vallutasime ka Austraalia kõrgeima mäe "Mt Warningu". Oma teel nägime ära väga mitut erinevat Austraaliat, outbackist-suurimate linnadeni.
Hetkel jätan oma jutu siinkohal pooleli, sest aastavahetus oli minu jaoks väga ränk, ning olen saanud viimase kahe ööepäeva jooksul vaid 4 tundi uneaega. Oma jutujärjega jõudsin alles Aprilli kuuni, seega peaks olema maetrjali veel küll.
Minu õigekirja pole ka mõtet kommenteerida, sest olen teadlik, et see pole mu kõige tugevam külg.
Alustuseks räägiks natuke endast. Olen 21 aastane, sündinud ja üles kasvand Tartus. Pokkerit olen mänginud ikka päris mitu aastat, alustades mingi 15 aastaselt play money ja freerollidega. Väga täpselt ei mäletagi, millal ma mingeid limiite või midagi mängisin, sest kui aus olla siis pole mulle kunagi väga online pokker meeldinud. Üldiselt olen suhteliselt degen ja vaevlen tugevalt BRM ja tildi probleemidega, samas aga mindset on küllaltki hea ja pole oma gämblimistega veel põhjas käinud. Hetkel mängin starsis kuni 20$ mtt-si, aga vahest ikka proovin ka kallemaid. Kirg on mul live pokkeri vastu. Lauadades tunnen ennast väga enesekindlalt ja pean end keskmisest paremaks live mängijaks, kahjuks pole küll ametlike tulemusi palju, sest vanus ei lubanud mängida. Kõige märkimisväärsem tulemus vast on APPT queenstownil käimine ja seal enne rahasid korraliku biidiga välja lendasin. Kuna pokkerist väga palju rääkida ei viitsi, siis ammendaks selle teema oma starsi opr lingiga, mis antud hetkel näeb päris hea välja.
Ma arvan, et siin päevikus räägin rohkem oma tripimisest kui pokkerist, siis alustaks algusest. Pärast keskkooli lõppu otsustasin õppima minna Eesti Maaülikooli .Esimesed kuud olid väga lihtsad, aga kui hakkasid arvestused ja eksamid lähenema läks asi kusiseks. Pole kunagi eriline õppija tüüp olnud, siis hakkas kohe ka ülikoolis tekkima palju tegemata töid ja asju. Niisis pärast jõule rääkisin sõpradega niisama õues juttu ja kui üks sõber küsis mult, kuidas ühel meie ühisel tuttaval Austraalias ka läheb, tuli mulle pähe vaid üks mõte- Miks ma siin külmas Eestis vahin? Ja käisingi kohe välja idee isegi siia tulla, sekundiga sain kahelt sõbralt jaatava vastuse ja juba aastavahetusel lõime käed ja leppisime kokku, et minek on 100% kindel. Kuna mul oli olemas auto, siis polnud ka väga raske rahade kokku ajamine.
Viisade ajamine ja muud jamad võtsid kokku 2 kuud ja juba 3 märtsil maandusime Sydneys. Loomulikult polnud meil midagi planeeritud, isegi mitte esimeseks ööks majutust. Sealt hakkaski minu "backbackeri elu", ehk olin võõras riigis-ühes suurimas linnas, seljas suur seljakott ja hakkasime vaatama, mis edasi saab. Leidsime omale majutuse ja juba järgmisel päeval soetasime ka auto, kus elasime paar nädalat enne kui töö leidsime.
Esimene töökoht oli õunade korjamine, kus olime vaid paar nädalat, et raha juurde teenida ja edasi trippida, kuna töö meile väga ei sobinud. Sama moodi ka mitu jäegmist töökohta, kus palk polnud midagi erilist ja tingimused polnud kah kõige paremad.
Korjasime mingi kuu aega viinamarju ja suutsime kõrvale panna, vaid ca 300-400$ nägu, millega võtsime ette roadtripi(4500km), otsima paremaid jahimaid. Rahad said otsa juba pmst poole tripi peal ja oli raha vaid makaronideks, tunaks ja kütuseks.
Roadtrip oli hoolimata vähestest võimalusest elu ägedaim kogemus, kuna kohtasime oma teel väga palju huvitavaid inimesi ja vapustavaid kohti. Vallutasime ka Austraalia kõrgeima mäe "Mt Warningu". Oma teel nägime ära väga mitut erinevat Austraaliat, outbackist-suurimate linnadeni.
Hetkel jätan oma jutu siinkohal pooleli, sest aastavahetus oli minu jaoks väga ränk, ning olen saanud viimase kahe ööepäeva jooksul vaid 4 tundi uneaega. Oma jutujärjega jõudsin alles Aprilli kuuni, seega peaks olema maetrjali veel küll.
Minu õigekirja pole ka mõtet kommenteerida, sest olen teadlik, et see pole mu kõige tugevam külg.
Comment