Umbes kuu aega tagasi avaldas pokkeriprod foorumite kasutaja Vilkar Facebookis oma rännaku plaani sõita maailma kuklapoolele – Austraaliasse. See on sihtkoht, mis on eestlaste jaoks olnud väga populaarne juba mitmeid aastaid. Villule ootamatu üllatusena asusimegi uurima tema tagamõtteid ja edasisi plaane seoses Austraaliaga.
Alustuseks tutvuksime veidi sinu ning ka sinu pokkeri taustaga. Kuidas ning millal avastasid enda jaoks pokkeri ning missugune tee juhatas sind meie foorumi kasutajate hulka?
Pokkeri avastasin tegelikult enda jaoks juba aastaid tagasi, kui põhikoolis mängisime niisama meelelahutuseks five card draw´d . Texas Hold`em mänguformaadi juurde jõudsin aastal 2007, kui sõpradega tegime omavahel esimesed kodumängud. Pokkeriprode foorumisse jõudsin paar aastat hiljem 2009. aasta juulis, kui sõber, kes vähe rohkem oli hakkanud mängima soovitas mul seda foorumit sirvida ning siis sai ka kasutaja tehtud.
Räägi natuke enda saavutustest pokkeris, millist tulemust oled hinnanud enda jaoks siiani parimaks?
No eks enamus teab mu võitu 2011 EMV freeroll`ilt kust võitsin 650-eurose paketi Vilniusesse Orlov Invitationalile pokkeriturniirile, aga seda suurimaks saavutuseks siiski ei peaks. Sama aasta novembris tulin Baltic Winter Festivali warmup´il (sisseost €70) neljandaks, kuigi võit oli ka suhteliselt lähedal.
Pigem hindan parimaks aega, mida olen teiste pokkerimängijatega koos veetnud ja seda eriti pokkeriprode kokkutulekutel, kus igakord pisarad silmas on, sest nalja on saanud korralikult.
Kas pokker on sinu jaoks pigem hobi või elukutse? Oled omandanud ka mõnes teises valdkonnas ametialase kvalifikatsiooni?
Pokker on minu jaoks olnud pigem hobi kui elukutse, aga olen võtnud pokkerit tõsiselt ja tahtnud seda hästi teha. Seni töötasin avalikus sektoris ja tegelesin erinevate valdkondadega üle 5 aasta.
Villu, läheme nüüd magusama osa juurde. Kuidas ja kust sündis idee pühkida jalgadelt Eestimaa tolm ja Austraaliat avastama sõita?
Öeldakse, et inimene peaks iga 5-7 aasta tagant vahetama oma elukutset või tööd, vältimaks rutiini ja tüdimuse teket. Nagu eelmises vastuses mainisin, olin rohkem kui 5 aastat ühes kohas tööl olnud ning vajasin elus muutust ja vaheldust. See ei olnud ainuke tõuge Austraaliasse minekuks. Olid ka konkreetsed põhjused isiklikus elus, aga neid siin täpsemalt ei puudutaks – kes teab see teab.
Millega sa Austraalias tegeled seal ja kus, mis tingimustes sa elad?
Hetkel töötan lammutusfirmas ja teen füüsilist tööd, mis on päris hea vaheldus kontoritööle. Elan hetkel Perth’i kesklinnas hostelis ja siin peaaegu pidu igal õhtul kuskil, kui tahtmist pidutseda on. Lähiajal peaks shared house saama ookeani äärde ja siis mõnusam juba elamine. Saab igal ajal ujumas käia ja oma elamine jne.
Kas mängid ka pokkerit oma uues kodus või puhuvad uued tuuled?
Mõned kodumängud oleme teinud siin tuttavatega soojenduseks, aga eks näis mis elu toob. Mõned turniirid tahaks kindlasti ära proovida kasiinos ja unistus oleks 2014. jaanuaris Aussie Millionsi pokkeriturniir mängida.
Kuidas tunned end seni, kas oled rahul oma otsusega või tunned pigem väikest kahetsust/koduigatsust?
Pigem kahetseks hiljem, kui ei oleks siia tulnud. Ei näe põhjust kahetseda siia tulemist. Elu on elamiseks ja elada tuleb iseenda jaoks, et end hästi tunda. Mitte et ma isekas oleks, aga elus peab ringi reisima ja seiklema ka, sest muidu pole hiljem mida meenutada.
Loomulikult tunnen natuke puudust perekonnast ja sõpradest ja tuttavatest, aga tänapäeva moodsate tehniliste võimaluste abil saab kõigiga suhteliselt tihti ühenduses olla, seega väga kurta ei saa selle üle.
Austraalia kohta oleme meediast ning sõpradelt-tuttavatelt kuulnud nii üht kui teist, kuid mida arvad sina, kas rännak sinna on väärt ning millistel eesmärkidel ja missugustel inimestel tasuks Austraaliasse sõita?
Alustuseks inimesed, kellele ei meeldi lennata siis ärge tulge siia
Mul on isiklikult lendamisest kõrini pikaks ajaks, sest lend oli kokku 26 tundi. Aga rännak oli seda väärt, sest kui Eestist lahkusin oli seal -5 ja kui lennukist järgmisel õhtul ~ 23:00 ajal välja astusin oli mõnus +20 õhtu siin.
Juba järgmisel päeval käisin esimest korda oma elus ookeanis ujumas ja peab ütlema, et Pirita rannale annab silmad ette
Seni olen peamiselt reisinud Euroopas ja seega oli üheks unistuseks alati Euroopast välja saada ja võimalikult kaugele. Seega dream come true.
Siia tasuks tulla inimestel, kes suudavad iseseisvalt hakkama saada ja tahavad maailma näha ja reisida. Praktiliselt saab siin igaüks vast hakkama, aga kindlasti iseeneselt midagi siin sülle ei kuku ja elu on üsna kallis ja pikalt ilma tööta hakkama ei saa, kui just suuremad rahavarud pole varem kogutud. Aga kui tahta, saab siin tööd küll, aga küsimus on selles, mida keegi on valmis tegema.
Kauaks on sul mõte jääda «imedemaale» ning kas üldse plaanid naasta Eestimaa pinnale?
Alustuseks jään siia üheks aastaks ja kui on võimalus ja meeldib siis kindlasti aastaks veel.
Kindlasti on olnud juba palju värvikaid kogemusi ja juhtumeid, kuid mis on on sinu jaoks olnud senini kõige meeldejäävam kogemus?
Kuna hetkel olen olnud ühes linnas ainult ja natuke kohaliku eluga jõudnud tutvuda, siis arvan, et suuremad kogemused ja värvikad elamused ees veel. Aga, ookean oli kindlasti elamus ja selle massiivsed lained 1-2-3 meetrit jne. Lisaks kohalik loodus ja värvikad loomad. Kängurud olid vahvad.
Naljakas elamus oli ühel hommikul kui hostelis siseõues ringi vaatasin ja kuulsin mingit kasside ägisemist, aga mis tegelikult selgus, olid need suured rongad, kes kõlavad siin kasside moodi natuke. Sellest päevast alates kutsun neid lendavateks kassideks (flying cats). Lisaks igapool papagoid jne. Ühel vanamehel oli rattaküljes koduloomaks papagoi, kes oskas «hellõu» öelda, mis oli päris naljakas
Kindlasti andis harjuda inimeste lahkuse ja sõbralikusega siin. Kõik alati naeratavad ning põhiliseks lauseteks on «no worries» või «no dramas» :DLõpetuseks tervitaks kõiki foorumlasi ja teisi häid pokkeri sõpru ning lisan ka ühe hea eesti loo siia:
Soovime Villule ainult parimaid elamusi ja rikastavaid kogemusi ning kindlasti hoiame Villu tegemistel silma peal. Ka lubas Villu aegajalt sõpradele Facebooki kuumi pilte postitada ning ka foorumisse toredaid mõtteid ja muljeid jagada.
Alustuseks tutvuksime veidi sinu ning ka sinu pokkeri taustaga. Kuidas ning millal avastasid enda jaoks pokkeri ning missugune tee juhatas sind meie foorumi kasutajate hulka?
Pokkeri avastasin tegelikult enda jaoks juba aastaid tagasi, kui põhikoolis mängisime niisama meelelahutuseks five card draw´d . Texas Hold`em mänguformaadi juurde jõudsin aastal 2007, kui sõpradega tegime omavahel esimesed kodumängud. Pokkeriprode foorumisse jõudsin paar aastat hiljem 2009. aasta juulis, kui sõber, kes vähe rohkem oli hakkanud mängima soovitas mul seda foorumit sirvida ning siis sai ka kasutaja tehtud.
Räägi natuke enda saavutustest pokkeris, millist tulemust oled hinnanud enda jaoks siiani parimaks?
No eks enamus teab mu võitu 2011 EMV freeroll`ilt kust võitsin 650-eurose paketi Vilniusesse Orlov Invitationalile pokkeriturniirile, aga seda suurimaks saavutuseks siiski ei peaks. Sama aasta novembris tulin Baltic Winter Festivali warmup´il (sisseost €70) neljandaks, kuigi võit oli ka suhteliselt lähedal.
Pigem hindan parimaks aega, mida olen teiste pokkerimängijatega koos veetnud ja seda eriti pokkeriprode kokkutulekutel, kus igakord pisarad silmas on, sest nalja on saanud korralikult.
Kas pokker on sinu jaoks pigem hobi või elukutse? Oled omandanud ka mõnes teises valdkonnas ametialase kvalifikatsiooni?
Pokker on minu jaoks olnud pigem hobi kui elukutse, aga olen võtnud pokkerit tõsiselt ja tahtnud seda hästi teha. Seni töötasin avalikus sektoris ja tegelesin erinevate valdkondadega üle 5 aasta.
Villu, läheme nüüd magusama osa juurde. Kuidas ja kust sündis idee pühkida jalgadelt Eestimaa tolm ja Austraaliat avastama sõita?
Öeldakse, et inimene peaks iga 5-7 aasta tagant vahetama oma elukutset või tööd, vältimaks rutiini ja tüdimuse teket. Nagu eelmises vastuses mainisin, olin rohkem kui 5 aastat ühes kohas tööl olnud ning vajasin elus muutust ja vaheldust. See ei olnud ainuke tõuge Austraaliasse minekuks. Olid ka konkreetsed põhjused isiklikus elus, aga neid siin täpsemalt ei puudutaks – kes teab see teab.
Millega sa Austraalias tegeled seal ja kus, mis tingimustes sa elad?
Hetkel töötan lammutusfirmas ja teen füüsilist tööd, mis on päris hea vaheldus kontoritööle. Elan hetkel Perth’i kesklinnas hostelis ja siin peaaegu pidu igal õhtul kuskil, kui tahtmist pidutseda on. Lähiajal peaks shared house saama ookeani äärde ja siis mõnusam juba elamine. Saab igal ajal ujumas käia ja oma elamine jne.
Kas mängid ka pokkerit oma uues kodus või puhuvad uued tuuled?
Mõned kodumängud oleme teinud siin tuttavatega soojenduseks, aga eks näis mis elu toob. Mõned turniirid tahaks kindlasti ära proovida kasiinos ja unistus oleks 2014. jaanuaris Aussie Millionsi pokkeriturniir mängida.
Kuidas tunned end seni, kas oled rahul oma otsusega või tunned pigem väikest kahetsust/koduigatsust?
Pigem kahetseks hiljem, kui ei oleks siia tulnud. Ei näe põhjust kahetseda siia tulemist. Elu on elamiseks ja elada tuleb iseenda jaoks, et end hästi tunda. Mitte et ma isekas oleks, aga elus peab ringi reisima ja seiklema ka, sest muidu pole hiljem mida meenutada.
Loomulikult tunnen natuke puudust perekonnast ja sõpradest ja tuttavatest, aga tänapäeva moodsate tehniliste võimaluste abil saab kõigiga suhteliselt tihti ühenduses olla, seega väga kurta ei saa selle üle.
Austraalia kohta oleme meediast ning sõpradelt-tuttavatelt kuulnud nii üht kui teist, kuid mida arvad sina, kas rännak sinna on väärt ning millistel eesmärkidel ja missugustel inimestel tasuks Austraaliasse sõita?
Alustuseks inimesed, kellele ei meeldi lennata siis ärge tulge siia
Mul on isiklikult lendamisest kõrini pikaks ajaks, sest lend oli kokku 26 tundi. Aga rännak oli seda väärt, sest kui Eestist lahkusin oli seal -5 ja kui lennukist järgmisel õhtul ~ 23:00 ajal välja astusin oli mõnus +20 õhtu siin.Juba järgmisel päeval käisin esimest korda oma elus ookeanis ujumas ja peab ütlema, et Pirita rannale annab silmad ette
Seni olen peamiselt reisinud Euroopas ja seega oli üheks unistuseks alati Euroopast välja saada ja võimalikult kaugele. Seega dream come true.Siia tasuks tulla inimestel, kes suudavad iseseisvalt hakkama saada ja tahavad maailma näha ja reisida. Praktiliselt saab siin igaüks vast hakkama, aga kindlasti iseeneselt midagi siin sülle ei kuku ja elu on üsna kallis ja pikalt ilma tööta hakkama ei saa, kui just suuremad rahavarud pole varem kogutud. Aga kui tahta, saab siin tööd küll, aga küsimus on selles, mida keegi on valmis tegema.
Kauaks on sul mõte jääda «imedemaale» ning kas üldse plaanid naasta Eestimaa pinnale?
Alustuseks jään siia üheks aastaks ja kui on võimalus ja meeldib siis kindlasti aastaks veel.
Kindlasti on olnud juba palju värvikaid kogemusi ja juhtumeid, kuid mis on on sinu jaoks olnud senini kõige meeldejäävam kogemus?
Kuna hetkel olen olnud ühes linnas ainult ja natuke kohaliku eluga jõudnud tutvuda, siis arvan, et suuremad kogemused ja värvikad elamused ees veel. Aga, ookean oli kindlasti elamus ja selle massiivsed lained 1-2-3 meetrit jne. Lisaks kohalik loodus ja värvikad loomad. Kängurud olid vahvad.
Naljakas elamus oli ühel hommikul kui hostelis siseõues ringi vaatasin ja kuulsin mingit kasside ägisemist, aga mis tegelikult selgus, olid need suured rongad, kes kõlavad siin kasside moodi natuke. Sellest päevast alates kutsun neid lendavateks kassideks (flying cats). Lisaks igapool papagoid jne. Ühel vanamehel oli rattaküljes koduloomaks papagoi, kes oskas «hellõu» öelda, mis oli päris naljakas
Kindlasti andis harjuda inimeste lahkuse ja sõbralikusega siin. Kõik alati naeratavad ning põhiliseks lauseteks on «no worries» või «no dramas» :DLõpetuseks tervitaks kõiki foorumlasi ja teisi häid pokkeri sõpru ning lisan ka ühe hea eesti loo siia:
Soovime Villule ainult parimaid elamusi ja rikastavaid kogemusi ning kindlasti hoiame Villu tegemistel silma peal. Ka lubas Villu aegajalt sõpradele Facebooki kuumi pilte postitada ning ka foorumisse toredaid mõtteid ja muljeid jagada.
Comment