Re: SEPTEBMRI OFFTOPIC - LÄKI KOOLI
tõepoolest tegin sellise avalduse, võibolla küll liiga robustse, aga ma proovin oma mõtte tagamaid veidi selgitada...
Kunagi olin ise julm inglise jalka fänn, iga nädal vms sai vaadatud inglise jalka liigat, lisaks sellele sai pidevalt sõpradega õlle kõrvale ainult sellest jahutud, enamikud meeskondade nimekirjad, positsioonid, rünnakuplaanid, mängijate kinganumbrid jms asjad olid kõik selged ja peas... ja mingi hetk mul järsku kangastus sõpradega pubides jälle arutades, mitu punkti lemmikmeeskonnal vaja on, et playoffidesse jõuda vms.. et tegelikult on ju täiesti pohhui kes tegelikult liiga võidab, kes kaotab.. sel ei ole mingit tähtsust ei siin pool ega sealpool merd... sellest ei muutu midagi mis minu või mu sõprade isiklikku elu oleks kuidagi puudutanud, kõik see info mida me peast teadsime, ei oma meie eludes mingit tähtsust, seda sa ei pane CV'sse ega kasuta muul moel. Pärast seda tõdemust ma peaaegu et lakkasin vaatamast igasugu sporti, ei lähe mulle korda formel 1, ega jalka, ega WRC ega miski. Jah ma vaatan koondise mänge ja kui mõni eestlane kuskil osaleb ja võistleb, rahvusliku uhkuse poolt ma olen küll ja omadele meestele pöialt hoian, aga muud sarjad näiteks meie sisemised jalka/võrgu/hoki/vadever klubiliigad jätavad täiesti külmaks, täiesti ükskõik kas seal võidab mingi sarja Tartu Rock või Tallinna Dynamo vms... üksikmänge aegajalt telekast vaatan hea meelega, aga tulemusest või võitjast ei hooli, ise mängin võrkpalli, siis meeldib võrku vaadata lihtsalt selleks, et näha kuidas päriselt seda mängu mängima peaks, jalkat on ka nauditav vaadata kui on ilus mäng, tehakse häid tehnilisi sooritusi või kombinatsioone. Btw eile jõin 3 õlle ja vaatasin Chelsea ja Leverkuseni mängu. Aga tõsisusklikele jalkafännidele oleks mul küll soovitus võtta asja vabamalt, meelelahutus ja hullumeelne fännlus on ikkagi kaks erinevat asja.
Enivei, see selleks, miks ma liigitasin britney ja vandenõuteoreetikud jms fännid kõik ühte? Vaadake mõnda dokumentaali näiteks inglise jalkpallifännidest, ma ei mõtle huligaanidest vaid tõsiusksetest fännidest, kellel on kodu täis oma meeskonna tavaari, kes käivad kõikidel mängudel ja kes nutavad silmad peast kui meeskond kaotab, siis vaadake mõnda dokumentaali 'stalkeritest' ehk siis kuulsuste jälitajatest ja fännidest, kes on oma kodu täis riputanud iidoli asju, kes proovivad tema moodi olla ja püüavad ainult kontakti jms saada oma iidoliga ja lõpuks ka kujutavad igasugu asju ette ja siis vaadake mõnda dokumentaali vandenõu teoreetikutest kes käivad ringi oma fooliumist mütsidega ja ainult leiavad muudkui uusi mõtteid ja teooriaid kuidas kus mingi asi on kellegi teise poolt organiseeritud, kuidas kuskil on mingi müsteerium või vandenõu ja UFOd käivad ja külastavad koguaeg kedagi jne.. Mis on nende kõikide gruppide ühine joon? Nende elu väljund on kellegi teise elus, maitea kas nad ise pole oma elule mingit eesmärki suutnud leida või mis iganes nende meelt rõõmsaks teeb, saab ju kasvõi jumalale elada, aga imho on see elu raiskamine, ela enda elu ja ära ela seda ainult pikkuses vaid ka laiuses ja sügavuses. Ära ela teiste elu või oma elu teistele.
Jah mu mõte ja ideed on üsna radikaalsed ja must-valged, ärge võtke neid nii mustvalgelt, loomulikult ma ei arva, et kui kellelegi meeldib Metallica ja tal on kodus Metallica plakat seinal, et ta on kohe hullumeelne jms.. ma ikkagi räägin rohkem sellistest pühendunud või äärmuslikest fännidest/teoreetikutest.
Algselt postitas inward
Vaata postitust
Kunagi olin ise julm inglise jalka fänn, iga nädal vms sai vaadatud inglise jalka liigat, lisaks sellele sai pidevalt sõpradega õlle kõrvale ainult sellest jahutud, enamikud meeskondade nimekirjad, positsioonid, rünnakuplaanid, mängijate kinganumbrid jms asjad olid kõik selged ja peas... ja mingi hetk mul järsku kangastus sõpradega pubides jälle arutades, mitu punkti lemmikmeeskonnal vaja on, et playoffidesse jõuda vms.. et tegelikult on ju täiesti pohhui kes tegelikult liiga võidab, kes kaotab.. sel ei ole mingit tähtsust ei siin pool ega sealpool merd... sellest ei muutu midagi mis minu või mu sõprade isiklikku elu oleks kuidagi puudutanud, kõik see info mida me peast teadsime, ei oma meie eludes mingit tähtsust, seda sa ei pane CV'sse ega kasuta muul moel. Pärast seda tõdemust ma peaaegu et lakkasin vaatamast igasugu sporti, ei lähe mulle korda formel 1, ega jalka, ega WRC ega miski. Jah ma vaatan koondise mänge ja kui mõni eestlane kuskil osaleb ja võistleb, rahvusliku uhkuse poolt ma olen küll ja omadele meestele pöialt hoian, aga muud sarjad näiteks meie sisemised jalka/võrgu/hoki/vadever klubiliigad jätavad täiesti külmaks, täiesti ükskõik kas seal võidab mingi sarja Tartu Rock või Tallinna Dynamo vms... üksikmänge aegajalt telekast vaatan hea meelega, aga tulemusest või võitjast ei hooli, ise mängin võrkpalli, siis meeldib võrku vaadata lihtsalt selleks, et näha kuidas päriselt seda mängu mängima peaks, jalkat on ka nauditav vaadata kui on ilus mäng, tehakse häid tehnilisi sooritusi või kombinatsioone. Btw eile jõin 3 õlle ja vaatasin Chelsea ja Leverkuseni mängu. Aga tõsisusklikele jalkafännidele oleks mul küll soovitus võtta asja vabamalt, meelelahutus ja hullumeelne fännlus on ikkagi kaks erinevat asja.
Enivei, see selleks, miks ma liigitasin britney ja vandenõuteoreetikud jms fännid kõik ühte? Vaadake mõnda dokumentaali näiteks inglise jalkpallifännidest, ma ei mõtle huligaanidest vaid tõsiusksetest fännidest, kellel on kodu täis oma meeskonna tavaari, kes käivad kõikidel mängudel ja kes nutavad silmad peast kui meeskond kaotab, siis vaadake mõnda dokumentaali 'stalkeritest' ehk siis kuulsuste jälitajatest ja fännidest, kes on oma kodu täis riputanud iidoli asju, kes proovivad tema moodi olla ja püüavad ainult kontakti jms saada oma iidoliga ja lõpuks ka kujutavad igasugu asju ette ja siis vaadake mõnda dokumentaali vandenõu teoreetikutest kes käivad ringi oma fooliumist mütsidega ja ainult leiavad muudkui uusi mõtteid ja teooriaid kuidas kus mingi asi on kellegi teise poolt organiseeritud, kuidas kuskil on mingi müsteerium või vandenõu ja UFOd käivad ja külastavad koguaeg kedagi jne.. Mis on nende kõikide gruppide ühine joon? Nende elu väljund on kellegi teise elus, maitea kas nad ise pole oma elule mingit eesmärki suutnud leida või mis iganes nende meelt rõõmsaks teeb, saab ju kasvõi jumalale elada, aga imho on see elu raiskamine, ela enda elu ja ära ela seda ainult pikkuses vaid ka laiuses ja sügavuses. Ära ela teiste elu või oma elu teistele.
Jah mu mõte ja ideed on üsna radikaalsed ja must-valged, ärge võtke neid nii mustvalgelt, loomulikult ma ei arva, et kui kellelegi meeldib Metallica ja tal on kodus Metallica plakat seinal, et ta on kohe hullumeelne jms.. ma ikkagi räägin rohkem sellistest pühendunud või äärmuslikest fännidest/teoreetikutest.
Comment