Augusti OFFTOPIC - back to grind

[ment52]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

http://epl.delfi.ee/pime/

[pastilaa]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

tyty

[Viis]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Palun selle artikli täisversiooni:

http://tarbija24.postimees.ee/3301971/uus-kiusamise-vorm-kanne-tootamise-registris?utm_source=soov.ee&utm_medium=banner440x280&utm_content=tarbija24.postimees.ee&utm_campaign=kt

[ninasarvik]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Kas kellelgi on kogemusi BAN reisikindlustusega? See teistest odavam, aga kas tegu korraliku asjaga?

[karupoeg]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

eidi üle aasta tagasi hakkas kehtima uus kord, mis näeb ette töötamise registreerimise registris ja kohustab tööandjat registreerima töötaja tööle asumise aja, aga ka töösuhte peatumise ja lepingu lõppemise aja, paraku ei tehta seda alati korrektselt.

Maksukorralduse seaduse kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud registreerima töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkel.

Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates. Just viimati nimetatud toiminguga on viimasel ajal palju pahandust olnud.

Ehkki töötamise registri loomine vähendas selgelt tööandja halduskoormust eri asutustega suhtlemisel, tõi see tööellu kaasa ka täiesti uued probleemid. Sellest on saanud üks võimalus kiusata töötajat, sageli juba endist töötajat.

Töötajate teadlikkus registrikannetest on suhteliselt suur ning juba osatakse e-maksuameti abil kontrollida, kas tööandja on kande ära teinud või mitte. Tänu sellele on vähem juhtumeid, kus töötaja avastab näiteks arsti juures, et tema töösuhe ei kajastugi ametlikult kuskil ning seetõttu pole tal ravikindlustust.

Muret teevad aga hoopis lepingu lõppemisega seotud kanded. Neid kas unustatakse teha, tehakse õigusliku aluseta või siis märgitakse teadlikult vale paragrahv, mis jätab näiteks töötuks jäämisel töötaja ilma õigusest taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töölepingu seadus annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles, kui ta leiab, et tööandja on olulisel määral töölepingu tingimusi rikkunud, näiteks viivitanud töötasu maksmisega või käitunud töötaja suhtes ebaväärikalt. Tööandja ei ole aga sageli sellise ülesütlemisega nõus.

Seadus näeb ette, et kui tööandja ei nõustu töötaja erakorralise ülesütlemisega, peab ta selle vaidlustama töövaidluskomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kuni töövaidluskomisjon või kohus ei ole lepingut teisel alusel lõpetanud, kehtib töötaja antud ülesütlemisavaldus ning see on ka ainus õiguslik alus registrikande tegemiseks. Seega peab tööandja igal juhul registrikande ära tegema, meeldib see siis talle või mitte.

Hiljem, kui töövaidluskomisjon või kohus loeb töölepingu lõppenuks näiteks töötaja algatusel, saab tööandja ise, töövaidluskomisjon või maksu- ja tolliamet teha registrikande muudatuse ning märkida siis juba töölepingu lõpetamise uue põhjuse.

Praktikas on sageli mindud teist teed ehk tööandja jätab registrikande üldse tegemata või märgib omal algatusel teise lõppemise aluse, viidates siis näiteks töötaja korralisele ülesütlemisele, poolte kokkuleppele või märkides lõppemise põhjusena sootuks töötajapoolse rikkumise.

Kahtlemata ei ole selline tegevus seadusega kooskõlas, kuid eriti jaburaks läheb olukord, kui töötaja tahab sellist kannet vaidlustada.

-Malle näide

Malle töötas väikeses poes müüjana. Veebruarist alates hakkas tööandja töötasu maksmisega viivitama ning mais oli selge, et märtsi- ja aprillikuu töötasu maksmiseks ei ole tal hetkel raha.

Malle töötas töötasu alammääraga ehk 390 eurot kuus ning sellestki ilma jäämisega ei saanud ta nõustuda. Mai lõpus esitaski Malle tööandajale erakorralise ülesütlemisavalduse, viidates tööandja olulisele rikkumisele. Enne seda oli naine tööandjalt korduvalt nii suuliselt kui ka e-kirjaga küsinud, millal töötasu maksmist on oodata. Tööandja vastas, et praegu on tal majanduslikult keeruline aeg ja maksab kindlasti esimesel võimalusel.

Tööandja ei vastanud Malle kirjale ülesütlemisavalduse kohta, aga kui Malle oli juba nädala töölt eemal olnud, laekusid tema arvele märtsi ja aprilli töötasud.

Nüüd saatis Malle tööandajale uue kirja, milles palus selgitust, millal on tal lootus saada kätte lõpparve, sealhulgas maikuu töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitis ning lisaks seadusega ette nähtud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötamise registris ei olnud selleks ajaks veel töölepingu lõppemise kohta kannet tekkinud.

Malle kirja peale helistas tööandja ja teatas, et tulgu Malle kohe tööle, sest kahe kuu töötasu on ju välja makstud ning tema hinnangul ei ole töölepingu rikkumist toimunud. Malle keeldus. Endine tööandja vihastas ja teatas, et eks ta lõpetab töölepingu ära, aga lõpparvet ärgu Malle lootkugi, sest äraminekuga on ta tekitanud tööandjale olulise majandusliku kahju, mida ta kavatseb ka sisse nõudma hakata.

Kahe päeva pärast tekkis töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kanne viitega töölepinguseaduse pügalale, mis on lõpetamise aluseks, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse.

Kuid sellise sisuga ülesütlemisavaldust ei olnud Mallele ju kunagi antud, seega polnud õiguslikku alust ka vastavat registrikannet teha.

-Tööinspektsiooni kommentaar

Kuigi töölepingu lõppemise kanne töötamise registris ei oma seadusest tulenevalt iseseisvat õiguslikku tagajärge, on siiski oluline, et see vastaks tegelikkusele ning kehtivale õiguslikule alusele.

Mida peaks töötaja sellisel juhul tegema? Esiteks ootama, kuni tööandja vaidlustab töötajapoolse töölepingu ülesütlemise, mis annab töötajale võimaluse vastulauses muuhulgas taotleda töövaidluskomisjonilt registrikande muutmist vastavalt tegelikkusele.

Teine võimalus on ise aktiivselt tegutseda ehk esitada näiteks põhinõudena töövaidluskomisjonile saamata jäänud lõpparve nõue ning kõrvalnõudena taotleda töötamise registri kande muutmist. Oluline on tähele panna, et ainult registrikande muutmiseks töövaidluskomisjoni poole pöörduda ei saa, kuid kohtusse tsiviilnõudena saab.

Ilma töövaidluseta saab registrikande sellises olukorras ära muuta ainult tööandja. Maksu- ja tolliametil, töötukassal või tööinspektsioonil sellises olukorras töölepingu lõppemise õigusliku aluse kande muutmiseks õigust ei ole ehk igal juhul tuleb suhelda endise tööandajaga või pöörduda töövaidlusorganisse.

-Kalle näide

Kalle töötas mitu aastat ehitajana. Juunis tekkis tal tööandjaga konflikt, sest ta ei olnud nõus minema uuele objektile, kuhu tööandja ta suunas. Tööandja tegi Kallele seepeale kirjalikult ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Töötaja kirjutas pakutud kokkuleppele, et ei ole sellega nõus. Tööandja ütles sellest hoolimata, et ärgu Kalle enam tööle tulgu, sest muud tööd tal pakkuda ei ole, ja tegi töötamise registrisse kande, et tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel.

Kalle küsis tööandjalt jätkuvalt tööd ja nõudis töölepingu täitmist, sest töölepingu lõppemist ega ülesütlemist ei olnud töölepingu seaduse mõistes toimunud. Tööandja ütles aga, et temal ei ole tööd ja ta on registrikande ära teinud ning lõpparvegi üle kandnud.

-Tööinspektsiooni kommentaar

Töötaja saaks anda ise erakorralise ülesütlemisavalduse töölepingu tingimuste olulise rikkumise tõttu, mis seisneb töö mitteandmises, ning seejärel nõuda töövaidlusorgani kaudu saamata jäänud lõpparve osa ehk seadusega ette nähtud hüvitist. Koos lõpparve nõudega saab töötaja esitada kõrvalnõudena töötamise registri kandemuudatuse nõude.

Teine võimalus on nõuda töövaidlusorgani kaudu tööandjalt töölepingu täitmist, töötamist mitte võimaldatud aja eest keskmist töötasu ja kõrvalnõudena töölepingu lõppemisega seotud registrikande muutmist.

Kolmas võimalus on nõuda kohtu kaudu registrikande muutmist, kuid kohtumenetluse kestust arvestades ei ole ainult selle nõude esitamine otstarbekas.

-Marina näide

Marina jäi kolm aastat tagasi lapsehoolduspuhkusele. Juunis lõppes vanemahüvitis ja töötaja tahtis tööle naasta, kuid selgus, et tema senine tööandja on restorani, kus Marina varem töötas, sulgenud ning sisuliselt tegevuse lõpetanud, kuigi äriregistris on ettevõte veel kirjas. Peale selle on vahetunud kõik tema senise tööandja juhatuse liikmed.

Marina proovis juhatuse uute liikmetega ühendust saada, helistas äriregistris näidatud telefonile ja saatis antud aadressidele e-kirja, lisaks postiga tähitud kirja, milles andis teada soovist tööle naasta. Kõigest hoolimata ei õnnestunud ettevõttega ühendust saada. Seejärel pöördus Marina töötukassa poole sooviga ennast töötuna arvele võtta, kuid sai teada, et kuni töösuhe on lõpetamata ja töösuhe on peatatud, saab teda arvele võtta ainult tööotsijana, mitte töötuna.

-Tööinspektsiooni kommentaar

Kiiret lahendust ei ole selles olukorras oodata, kuid kindlasti peab töötaja ise aktiivselt tegutsema asuma. Pärast tööle naasmise soovist teatamist ja konkreetse tähtpäeva määramist, millal tööle tullakse, tuleks kindlasti äriregistris näidatud aadressil ära käia ehk teha veel kord kõik endast olenev, et ettevõttega kontakti saada.

Kui see siiski ei õnnestu, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu.

Taas tuleb saata erakorralise ülesütlemise avaldus tööandjale kõiki äriregistris ja ka internetis näidatud aadresse kasutades ehk teha kõik endast olenev ülesütlemisavalduse kättetoimetamiseks. Kui kirjad saadetakse tagasi või tuleb e-kirjaga teade, et sellist aadressi ei eksisteeri, tuleb siiski kõik tagasisidena saadud kirjad tõendina säilitada.

Edasi on nüüd juba endisel töötajal taas võimalik pöörduda saamata jäänud lõpparve nõudes töövaidlusorganisse koos kõrvalnõudega, milleks on töölepingu lõppemise registrikande tegemine.

Meeli Miidla-Vanatalu on tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

LISALUGU

Töökiusamisel on palju erinevaid vorme

Sirje Niitra, toimetaja

Töökiusamise teema on viimaste aastate jooksul ka Eestis enam tähelepanu pälvinud ning järjest rohkem hakatakse mõistma, et töökiusamine kui tugev psühholoogiline ohutegur kahjustab inimeste tervist ja pärsib võimet luua uusi väärtusi.

Töökiusamine on üks töövägivalla vorm. Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Oluline on seejuures vägivaldse käitumise korduv või pikemaajaline esinemine.

Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule tulnutest on töökiusamist alates 2013. aastast kurtnud 58 inimest, kusjuures sellega ei ole kimpus olnud mitte ainult töötajad, vaid ka näiteks juhid. Juristi infotelefonil helistajatest kaebab töökiusamist ligi viis protsenti, e-kirjaga esitatakse sel teemal küsimusi aga iga nädal.

Töövaidluskomisjonis on töökiusamine kõne all olnud viimase kolme aasta jooksul ligi 20 juhul. Sageli on tegemist alusetute lubadustega ehk pettusega, ähvardamise ja töökorralduse muudatustega, mille eesmärk on tööelu nii ebamugavaks teha, et inimene lahkuks ise. Esineb ka töötasu osalist või täielikku maksmata jätmist, et töötajalt lahkumine nii-öelda välja pressida, samuti põhipuhkusest keeldumisi ja muud.

Merle Tambur, kes kaitses sel aastal doktoritöö teemal «Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused», leiab, et töökiusamine on Eesti ettevõtetes üsna levinud probleem. Tema andmetel on negatiivse ja ebaeetilise käitumise tõttu tööl kannatanud koguni 23 protsenti töötajatest. Psühholoogilise töövägivalla ohvriks nimetas ennast üks protsent sellekohasele küsimustikule vastanutest. Samas esineb töökiusamine tihti varjatud kujul ja vahel ei teadvusta probleemi ka kiusatavad ise. Sel juhul ei otsita ka abi.

Tamburi sõnul on töökiusamisega tegemist siis, kui negatiivne käitumine esineb mitme kuu jooksul ja korduvalt ning ohver on nõrgemas positsioonis: kiusaja on kas juht või on kiusajaid mitu ning kiusaja(te) tegevus ohvri suhtes tahtlik. Enim on meil kiusamine levinud teenindus- ja müügiettevõtetes ja rohkem on ohustatud organisatsioonis nõrgemas positsioonis olevad töötajad.

Töökiusamine kui pikaajaline ja süstemaatiline ebaeetiline käitumine tööl on suur probleem paljudes riikides, sest sel on kahjulikud tagajärjed nii töötajale, organisatsioonile kui ka kogu ühiskonnale. Seni on töökiusamine vähe uuritud teema üleminekuperioodijärgsetes riikides, mis on üle läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Töökiusamise ulatus ning põhjused on neis riikides veel segased ning ühiskonnas ei ole algatatud vastavaid debatte.

Tamburi töö eesmärk oli välja selgitada töökiusamise levik ja põhjused Eesti organisatsioonides. Tulemuste põhjal võib väita, et töökiusamise risk Eesti organisatsioonides on kõrge ja paljud töötajad kannatavad negatiivse käitumise tõttu oma igapäevases töös. Võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidega, ei ole võimalik Eestis selgelt eristuvaid töökiusamise riskigruppe esile tuua, kuid võib öelda, et see puudutab laiemat hulka töötajaid. Töökiusamise üks peamine põhjus on negatiivset käitumist salliv organisatsioonikultuur. Vastupidine, suhetele orienteeritud organisatsioonikultuur aitab töökiusamise põhjustega paremini toime tulla.

Uuring kinnitab, et uuel juhtide põlvkonnal (kuni kümme aastat juhikogemust) on suurem teadlikkus töökiusamisest ning selle kahjulikust mõjust töötaja füüsilisele ja vaimsele tervisele, võrreldes vanema põlvkonna juhtidega. Uuring näitas siiski juhtide üldist valmidust tegeleda töökiusamise ennetusega ja teadlikkust oma rollist töökiusamise takistamisel.

Töökiusamise ennetus peab hõlmama nii indiviidi, organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandit, sest ainult nii saab see olla tulemuslik. Kuna keskkonnal on oluline mõju indiviidi käitumisele, oleks vaja plaanida ja rakendada riiklikku pikaajalist ennetuspoliitikat.

FB1

Töökiusamise ilmingud

ignoreerimine, tööks vajaliku info varjamine

eiramine, isoleerimine

laimu levitamine, avalik alandamine

naeruvääristamine, halvustamine, sarkasm

solvamine

mõttetud või teostamatud tööülesanded

võimatud tähtajad, liigne kontroll, pidev kriitika

solvavad karistused, sobimatu järelevalve

karjumine, sõimamine, ähvardamine

Allikas: Merle Tambur

FB2

Käitumisjuhis tööandjale

Selgita välja probleem, hinda töövägivallaga seotud riske.

Tee perioodilisi töötaja rahulolu-uuringuid või koosta lühike küsimustik töövägivalla ilmingute tuvastamiseks.

Anna töötajatele võimalus pöörduda juhtkonna poole anonüümselt.

Otsusta, mida riskide vähendamiseks ette võtta.

Koosta tegevuskava töövägivalla juhtumite ennetamiseks ja nendega tegelemiseks.

Kehtesta töötajatele konkreetsed käitumisreeglid.

Teavita, kuidas saada abi kiusamise ja muude töövägivalla ilmingute puhul.

Määra kontaktisikud, kelle vahendusel toimub probleemide lahendamine.

Selgita juhtide, otseste ülemuste, kontaktisikute, töökeskkonnaspetsialisti, töötajate usaldusisiku ning ametiühingu esindajate rolli.

Ole ise organisatsiooni väärtushinnangute kandja ja näita töötajatele head eeskuju.

Registreeri kõik töövägivalla ilmingud ja pea täpset arvestust: mis, kus ja kuidas juhtus ning milline oli tekkinud kahju.

Millised abinõud olukorra lahendamiseks tarvitusele võeti, kas ja kuidas olukord lahenes.

Ära unusta, et tööandjal on õigus ja võimalus teha vägivallatsevale töötajale hoiatus või noomitus, korraldada töö ümber ja paigutada töötaja teise tööruumi.

FB3

Käitumisjuhis töötajale

Ära jää oma murega üksi.

Kui tunned ennast tööl halvasti, sest sind rünnatakse, ähvardatakse või kiusatakse, pöördu abi ja nõu saamiseks selleks volitatud isikute poole.

Informeeri tööandjat, teata oma murest vahetule juhile, töökeskkonna spetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele. Rääkimisest alati ei piisa, seega teavita tööandjat ka kirjalikult.

Füüsilise vägivalla korral pöördu kindlasti politseisse.

Nõua tööandjalt vägivalla lõpetamist ja kahjutasu, vajadusel pöördu selleks kohtusse.

Kui töö jätkamine tundub võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist.

Allikas: tööelu.ee

[Viis]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

thx!

[peete82]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

palju spin`n`go-des võiks järjest 2x prize-ga mänge tulla? Mul tuli 30tk, siis viskas kopa ette

[atsetoon]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

38 mul best

[Vandalar]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

spin&puke

[ropka11]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Paluks täisversiooni http://ekspress.delfi.ee/news/paevau...ar?id=72275715

[bauss]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Siit saab ka btw kõik kätte: http://ekspress.delfi.ee/pime/

Selle suve vägistamisafäär
? Tuntud seltskonnategelane tegi politseile avalduse, et teda uimastati ja kasutati seksuaalselt ära.
? Ekspertiis seda ei kinnitanud, küll aga leiti naise verest kokaiini jälgi.
Tallinna politsei sai juuli hakul jubeda teate kohalikult seltskonnaelu staarilt Triin *Tulevilt. Üldsus tunneb seda kaunitari viimasel ajal perevägivalla-vastase võitluse sümbolina. Ta on teinud sellega endast avaliku elu tegelase, kirjutades oma üleelamistest raamatu ja esinedes meedias.
Seekord avaldas Tulev politseis, et teda on seksuaalselt ära kasutatud. Nii ta uskus. Nimelt lõppes talle eelmisel õhtul ööklubis käimine, kus ta jõi viina jõhvikamahlaga, musta auguga. Ta ärkas oma kodus voodis ihualasti, tema kõrval magas noormees, samuti porgandpaljana.
Karistusseadustiku kohaselt loetakse vägistamiseks ka sugulise iseloomuga tegevust, mis on tehtud olukorras, kus ohver polnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.
Politseile avalduse tegemise ajaks oli mees Tulevi juurest lahkunud, kuid tõendusmaterjalina jäi maha tema käekell.
Vägistamiste puhul on oluline võimalikult kiiresti toimunule kinnitust saada – näiteks uimastava korgijoogi (GHB) ja teiste nn vägistamisdroogide jäljed kaovad verest kiiresti. Politsei saatis Tulevi ekspertiisi.
Uriiniproov pidi kinnitama tema uimastamist, arstlik läbivaatus suguühte toimumist. Seekord aga politsei kriminaalasja ei algatanud. Mitte miski ei kinnitanud Tulevi juttu.
Ühest ööklubist teise
Tol hommikul naise kõrval ärganud sihvakas päevitunud 27aastane noorhärra mäletab juhtunut hoopis teistmoodi kui Tulev. Mingit uimastamist ega vägistamist ei toimunud, räägib ta.
Nad olid mõnda aega tuttavad. “Me saime läbi, kõik oli jumala hästi.”
Saatusliku reede õhtul oli neil kavas pidutseda. Noormees näitab Facebooki-sõnumit, kus Tulev lubab teda bookida (panna kinni) terveks ööks. “Arvesta sellega,” teatas ta. Noormees rääkis sellest broneerimisest ka politseile.
Õhtul veetsid nad koos tuttavatega aega Tallinna vanalinnas ühes katusekohvikus.
Südaöö paiku suundus seltskond ööklubisse Hollywood. “Tore oli. Pidu. Tants.”
Kella kolme paiku läksid pidulised edasi klubisse Venus. Noormehe sõnul tarbis näitsik terve õhtu ja öö jooksul alkoholi ning jäi purju.
Olime liiga väsinud
Kella viie paiku lahkus paar taksoga ja maandus Tulevi pool.
Nüüd peaks järgnema koht, kus tuleb kuum peojärgne seks.
Seekord aga mitte. Noormehe sõnul olid nad selleks liiga läbi. “Sellel ööl küll midagi välja ei tulnud. Vaid mingi amelemine oli.”
Umbes kella veerand seitsme paiku ärkasid nad üles ja käisid duši all. Noormehe väitel nägi Tulev hiljem elutoas oma telefoni näppides sõnumit oma pere kohta. “See ajas ta endast välja. Ta hüsteeritses ja nuttis. Ütlesin, et rahune maha, magame välja.”
Noorhärra sõnul läks ta minema, sest ei viitsinud Tulevi ahastamist edasi kuulata. Kella seitsme paiku jõudis ta koju.
Tulev võttis aga ühendust politseiga. Ta oli kindel, et ei seksinud vabatahtlikult ning kahtlustas uimastamist.
Samas ei mäletanud ta öösel juhtunut, sest oli purjus. Kell pool kaheksa tuvastas politsei tal raske alkohoolse joobe.
Kui noormees lõuna ajal oma kodus üles ärkas, näitas telefon, et Tulev oli talle helistanud. Hiljem taipas ta, et ta sai kõne vahetult enne seda, kui naine hakkas Rahumäel politseijaoskonnas tema peale kaebama.
“Ma ei tea, mis ta tahtis mulle öelda. Suure tõenäosusega, et olen Rahumäel ja ütlen nii ja naa, kui sa ei tee seda ja toda.”
Noormees teab, et Triin Tulevi eksmees Rasmus Vesiloo sai temalt digiallkirjaga nõude 65 000 eurole. Sel juhul oli naine valmis loobuma kuriteoteatest perevägivalla kohta.
Kõne uurijalt
Vägistamiskaebusest kuulis noormees esmaspäeval, kui ta sai lõuna ajal telefonikõne uurijalt. “Isu läks kohe ära. Olin väga üllatunud.”
Noormees palkas ennast kaitsma jurist Alar Salu. Nad käisid teisipäeval Rahumäel. Mees rääkis oma versiooni. See haakus suuresti Tulevi räägituga – välja arvatud uimastamise ja seksuaalse ärakasutamise osas.
Analüüside tulemused ei kinnitanud naise juttu. Ei kohtuarst ega günekoloog ei leidnud Tulevi kehalt tõendeid vägivaldse ühte kohta. Uriinianalüüs ei näidanud uimastava aine jälgi.
Mis täpselt tol ööl juhtus, teab vaid kõnealune paar. Sellises jutt jutu vastu olukorras antakse tavaliselt õigus kahtlustatavale. Kriminaalasja ei algatatud. “Alkoholi liigse tarvitamise tagajärjel asjaolude hilisem mittemäletamine ei ole automaatselt võrdsustatav seisundiga, milles isik ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama,” selgitas uurija Niina *Zagorovskaja. Ta lisas, et puudusid viited tahtevastasusele, vägivallale ja abitusseisundile.
Noormees sai tagasi ka oma käekella, mille ta Tulevi juurde unustas.
Seltskonnatähel oli kümme päeva aega, et uurimise mittealgatamise otsus edasi kaevata. Ta ei teinud seda.
Meelemürgi jäljed
Sellega asi ei lõppenud. Noorhärra palus oma juristil koostada prokuratuurile avaldus algatamaks kriminaaluurimine, sest Tulev tegi tema kohta valekaebuse, süüdistades teda väga raskes kuriteos. Vägistamise eest on ette nähtud kuni viie aasta pikkune vanglakaristus.
Prokuratuur keeldus uurimise algatamisest põhjendusega, et valekaebuse paragrahv eeldab, et Tulev esitas valekaebuse teadlikult, s.t oli veendunud, et tegelikult teda ei vägistatud. Napsine naine aga uskus, et ta oli olnud vahekorras.
Eriti pikantseks muudab loo tõik, et asjaga tegelenud uurija teatas veel ühest avastusest. Uriiniproov ei näidanud Tulevi veres uimastavaid aineid, küll aga jälgi kokaiini pruukimisest. See meelemürk ei uimasta, vaid ergutab. Teda tõmmatakse kas ninna või süstitakse veeni ehk juhuslik tarvitamine on võimatu. Kokaiini tarvitamine on karistatav.
Kes see üldse on?
Triin Tulev on varasemates suhetes korduvalt peksa saanud ja sattunud seetõttu kiirabisse ja haiglasse. Ta on sellest rääkinud meedias väga avameelselt, kirjutanud ka raamatu.
Nüüd lisandus vägistamisafäär. Ekspress palus Tulevilt kokkusaamist. Kuuldes, et juttu tuleb selle loo noormehest, küsis neiu vastu: “Kes see üldse on?”
Saades teada, et artikkel räägib vägistamisavaldusest, mille ta noormehe kohta tegi ja mis politseis käiku ei läinud, ütles Tulev: “Teate, teil on vale inimene toru otsas.”
Ta keeldus kohtumisest: “Ma arvan, et meil ei ole millestki rääkida.”
See artikkel ei ütle, et vägistamise korral ei tasu politseisse pöörduda. Vastupidi, kindlasti tasub. Kuigi esineb valekaebusi, on siiski kordades rohkem põhjendatud avaldusi. Kahjuks ei julge naised sageli neid häbi tõttu esitada.
Mõnikord on aga vägistamisjuhtumid keerulised. Politseinik ei tohi kõiki jutte pimesi uskuda, ta vajab tõendeid. Muidu võib karistuseta jääda ohtlik kurjategija või vastupidi – kohtu ette sattuda täiesti süütu inimene.

[marcoloco]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

keegi äkki kasutab ja maksab siin focus@will teenuse eest? (http://www.focusatwill.com)
Neil praegu kampaania, et 10 kontot korraga ostes saab lifetime membershipi 75usd per kärss, tavaliselt see on 1 aasta hind. Lisaboonusena 10 peale saab 1x bose i20 kõrvaklapid 200usd valuega, mis saab välja loosida, seega reaalne kulu oleks ca 55-60usd eluagse membershipi eest. Mul sõprade seas see küllalt levinud, aga päris kümmet kokku ei saa, seepärast uurin äkki siin ka kasutajaid.

[Codecci]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Huvitav kas aint Olympicus on võimalik bän panna? Loll komme purjus peaga live cashi teha ja julmalt spewida, samas seda õiget keeldu ei saa panna, sest see laieneb kõigile online-tubadele ka :D

Idee poolest ei tohiks olla väga keeruline end ise distsiplineerida muidugi, aga miks minna raskemat teed kui saab ka lihtsamalt...

[timz0333]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Parim nutitelefon 200€ eest?

4G ei pea olema

Ekraan võiks olla 4.7"

[Tuul]

Re: Augusti OFFTOPIC - back to grind

Kui kaamera kvaliteet ei huvita ,siis Motorola moto G 2nd gen 16gb versioon on vist eestis müügil. 3gen on ka juba väljas tegelikult, aga eestis vist saada veel ei ole.