Märtsi offtopic

[minbetmillionaire]

Re: Märtsi offtopic

all in the game yo

[Vandalar]

Re: Märtsi offtopic

Enamus jõugust on kogemusega kriminaalid. IMO näitab seda lihtsalt, et millegipärast karistamine ei funktsioneeri eesmärgipäraselt. Ja kui vahest võib jääda mulje, et karistus on toiminud, sest inimene ei ole uut kuritegu sooritanud või lihtsalt pole vahele jäänud, siis võib ka tegu olla lihtlabase variatsiooniga, juhusega, millel pole karistuse soovitud funktsiooniga halligi pistmist. Ühtlasi näitab ka seda, et midagi on meie ühiskonnas sellist, mis sunnib või ajendab inimesi selliseid kuritegusid tegema.

[alaska]

Re: Märtsi offtopic

Mingilt narkodiilerilt 80k pihta panna, ma ei pe aseda eriliseks kuriteoks. kui ma ise sellise asja teeks, magaks küll üsna rahulikult.

[Potsataja]

Re: Märtsi offtopic

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tohutu-summa-magamistoas-ajaloo-suurim-narkoraha-arest?id=70156461

Võimaluse avanedes ei saaks sa antud juhul magada juba selle raha pärast, mida ära tassida ei jõudnud.

[Ballahollic]

Re: Märtsi offtopic

selgitusse ja siseriiklik

Kaua umbes skrilli depomine aega võtab kui swedist teha? Kandsin nagu ära aga ei ole tulnud..

[rahvavaenlane]

Re: Märtsi offtopic

open sesame!

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eerik-niiles-kross-morvad-ja-salakaubandus?id=71160831

[widescreen]

Re: Märtsi offtopic

Kaua umbes skrilli depomine aega võtab kui swedist teha? Kandsin nagu ära aga ei ole tulnud..

Pakun puusalt, et 2-3 päeva.

[virukunn]

Re: Märtsi offtopic

Pakun puusalt, et 2-3 päeva.

Tavaliselt on 10 minti olnud.

[MartinGarcia]

Re: Märtsi offtopic

Tavaliselt on 10 minti olnud.

Eile-täna mingi keiss olnud, üldse ei toimi. Täna läks 9 h aega, Hetkel sama küna ees. Muidu alati lagi 10 min. Hetkel ja mingi delay, emailile ei vastata. Ei tea.

[ROTT RUUDI]

Re: Märtsi offtopic

Kellegil veel probleeme starsi connectimisega?

[redddman10]

Re: Märtsi offtopic

Kellegil veel probleeme starsi connectimisega?

ei

[Ballahollic]

Re: Märtsi offtopic

Eile-täna mingi keiss olnud, üldse ei toimi. Täna läks 9 h aega, Hetkel sama küna ees. Muidu alati lagi 10 min. Hetkel ja mingi delay, emailile ei vastata. Ei tea.

Mul tuli üle lõpuks eile õhtul.. kokku läks mingi 2-3h

[rahvavaenlane]

Re: Märtsi offtopic

open sesame!

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eerik...us?id=71160831

no on keegi kes viitsiks täisartikli siia panna?

[nikitheone]

Re: Märtsi offtopic

mõttetu artikkel, ei midagi uut

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Mida teatasid suurimad liitlased ameeriklased 2013. aasta sügisel Eesti kõrgetele ametiisikutele ja poliitikutele värske riigikogulase Eerik-Niiles Krossi kohta? Kus ja miks võisid ameeriklaste ja Krossi teed niimoodi ristuda, et USA 2010. aasta detsembris Krossile viisakeelu kehtestas?
2013. aasta sügis. Washington DC, riigidepartemang. Kohtuvad kaks tippametnikku. Eesti välisministeeriumist X – kogenud diplomaat, töötanud Eesti esindajana mitmes saatkonnas ja eri ametikohtadel välisministeeriumi peamajas. Tema vastas istuva hallipäise Ameerika kolleegi Y-i teenistuskäik on veelgi pikem. Üle 30 aasta riigidepartemangu nimekirjas. *Tervitatakse, surutakse kätt ja asutakse asja juurde. Jutuajamise teema ei peaks olema midagi erilist. Ent asjad kujunevad teist*suguseks, sest Y võtab üles Eesti Vabariigi kodaniku Eerik-Niiles *Krossi teema.


Illustratsioon: Ott Vallik
Muidu on X-i Washingtonis käik tema tavapärane töö, ootuspärased kohtumised ja läbi*rääkimised, aga info, millega Y teda nüüd rabab, on ka kogenud ametniku jaoks kõike muud kui igapäevane. Lühidalt: meie (Ameerika Ühendriikide) jaoks on Kross persona non grata, ta on ohtlik rahvuslikule julgeolekule, meil (Ameerika Ühendriikidel) on andmeid – aga ära küsi, kust me need saime –, et ta (Kross) on seotud mõrvade ja salakaubandusega.

Iseenesest polnud see, et Kross ei saa Ühendriikidesse sõita, selleks ajaks Eestis enam saladus. Kross oli ka ise viisa*keeldu möönnud, aga sidunud seda Venemaa ja Arctic Sea skandaaliga. Pealtnäha oli tal sügisel 2013 ju kõik korras. Septembris oli Kross saanud Gruusia presidendilt Mihheil Saakašvililt ordeni. „Eestlased ei ole suured rääkijad, vaid pigem tegutsejad. Gruusia on aga mu teine kodumaa ja mul on suur au see orden vastu võtta,” ütles kergelt kohmetu olemisega Kross tollasel ordenitseremoonial.

Tee superstaariks
Hästi läksid asjad ka Krossi esimesel kodumaal Eestis. Ta tegi Tallinnas IRL-i linnapeakandidaadina suurepärase valimiskampaania, ehkki päev enne valimisi tuli ilmsiks, et Interpol on Krossi tagaotsitavaks kuulutanud. Savisaart lüüa Krossil küll ei õnnestunud, aga poliitiliseks superstaariks saamise tee oli vaba.

Reformierakonna juhid teadsid Krossist varem ja rohkem kui IRL-i inimesed.
Kõigest mõni päev pärast kohalikke valimisi, oktoobris 2013 sai Krossist kaitseminister Urmas Reinsalu nõunik. Just see, et tegu polnud enam eraisiku, vaid ministri nõunikuga, võis olla põhjus, miks ameeriklased otsustasid 2013. aasta sügisel kaardid avada või õigemini lasta neid piiluda. Krossi poliitilise tõusu taustal olid tema sõbrad ju püüdnud teda viisakeelust vabastada. Näiteks mõni aeg enne X-i ja Y-i kohtumist Washingtonis oli riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saatnud USA senati väliskomisjonile kirja, milles palus Krossi asja vaadata. Washingtonis resideerivate Eesti diplomaatide arvates oli Mihkelsoni kiri aga stiililt nii piinlik („nõretav”, nagu öeldi), et saatkond häbenes seda otse üle anda, vaid pani kirja senati üldpostkasti.

Ameerika sõber
Kaks aastat varem oli toimunud samalaadne aktsioon. Siis olid eestlaste asemel tegusad Krossi Ameerika sõbrad, kes 2011. aasta novembri alguses saatsid mõne päeva jooksul Ühendriikide võimudele toetuskirju, milles küsiti, miks Ameerika sõber Kross enam viisat ei saa. Kirjutasid näiteks konsultatsioonifirma Holland & Hart partner Thomas L. Sansonetti, The Jamestown Foundationi president Glen E. Howard, USA armee kolonel Philip J. Dermer, Ühendatud Balti Ameerika Komitee direktor Karl Altau, Rand Corporationi Venemaa ja Euraasia keskuse juht Olga Oliker. Kõige lõpuks, 16. novembril 2011 tegi senaator Mark Kirk kirjaliku arupärimise USA tulevasele Venemaa-suursaadikule Michael McFaul’le, uurides muu hulgas, kas ta oskab seletada Krossi viisakeeldu.

Ainult valitud kõrvadele
Tagasi 2013. aastasse. Niisiis, esimene ametlik teabe*jagamine riigidepartemangus. Kui Eesti välisministeeriumi ametnik X „omade” juurde tagasi jõuab, käivitub rutiinne ametkondlik infojagamine. Ainuke erinevus on selles, et kuna teema on ülimalt delikaatne, levib info suuliselt ja ainult kõige valitumate kõrvadeni.

Peale Saakašvili käepigistuste ja tunnustuse mõjus Gruusia ots hästi ka rahakotile.
Teavitatakse välisminister Urmas Paeti. Teavitatakse peaminister Andrus Ansipit. Ansip on nii oluline, et peale info välisministeeriumi kaudu liikumise käib Stenbocki majas peaministri jutul ka USA saatkonna inimene. Teavitatakse presidenti. Kapo ja teabeameti juhte. Samuti on informeeritud toonast Eesti Washingtoni suursaadikut Marina Kaljuranda ja saatkonna julgeolekupoliitika nõunikku Indrek Kannikut. Millalgi vahendab välisministeerium ameeriklastelt saadud infot ka kaitseminister Urmas Reinsalule, kes 2014. aasta alguses oma USA visiidil veelgi üksikasju kuuleb. Siis saab kaudselt asjadest aimu veel vähemalt üks Reformierakonna tipp-poliitik. Valitsuse vahetudes 2014. aasta kevadel lisandub teadjate ringi ka siseministriks saanud Hanno Pevkur. Ongi kõik, kaheksa-üheksa inimest Eesti riigi tipust. Ühtegi memo teavitamistest maha ei jää.


Illustratsioon: Ott Vallik
Omamoodi huvitav, et Reformierakonna juhid Ansip ja Paet teadsid Krossist seega varem ja rohkem kui IRL-i inimesed. Igal juhul tekib Krossi poliitika*karjäärile takistus. 2014. aasta 15. jaanuaril tuleb teade, et Eerik-Niiles Kross ei kandideeri 8. veebruaril toimuval IRL-i üldkogul esimeheks. Kümmekond päeva hiljem, 28. jaanuaril ilmub Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga: „USA võttis Reinsalult tõotuse: Kross ei saa kunagi riigisaladuse luba.” 29. jaanuaril esitab Kross kaitseminister Reinsalule lahkumisavalduse. Sellega lõpeb Krossi kolmekuune nõunikukarjäär. Sügisel 2014 astub Kross IRL-ist välja ja liitub Reformierakonnaga.

Märtsis 2015 kandideerib Kross riigikokku Nõmme ringkonnas, kus esinumbriks on parteikaaslane Urmas Paet. Seesama Paet, kes 2013. aasta sügisel oli Eesti poliitikutest esimene, kelleni ameeriklaste jagatud info jõudis. Nüüd on Paeti ülesanne oma häältega ka Kross riigikokku vedada. Kui valimistel antud hääled kokku loetakse ja valituks osutunud Paet teatab, et tema siiski riigikokku ei lähe, pääseb Paeti asendusliikmena parlamenti just Kross.

Isamaa reetmine
Kross on elanud huvitavat ja salapärast elu. Palju lugenud, palju näinud, palju teinud. Temas on sarmi. Poliitiliselt on ta alati olnud Isamaa poole kaldu. Üks Mart Laari lähedane ütleb Krossi kohta „Laari mees”, aga just sellepärast ja seda sügavamalt võeti Krossi sügisest parteivahetust ja Reformierakonda minekut. Kui isiklikku reetmist. „Kross on minu jaoks lõppenud ja ennast ammendanud teema. Ma loodan, et oma viiekümnendal sünnipäeval saab tal oma uute sõpradega, nagu Lillo, Michal ja Rosimannus, väga lõbus olema,” ütles Mart Laar oma aastalõpuintervjuus Eesti Ekspressile.


Illustratsioon: Ott Vallik
Krossi ametikäik on kulgenud julgeoleku, luure ja välissuhete valdkonnas. 1990-ndate lõpus juhtis ta mitu aastat julgeoleku koordinatsioonibürood. Tõsi, tegelikult on luurekoordinaator tavaline „juhe” luureasutuste ja peaministri büroo vahel. Ometi just koordinatsioonibüroost lahkudes Krossi haare laienes. Ta oli ametis Iraagis. Andis oma firma Trustcorp kaudu mitmele riigile nõu. Jackpot’i tabati Gruusias. 2007. aastal ennast Thbilisis Gruusia parlamendihoone lähedases 16-korruselises majas sisse seadnud väikest seltskonda hakkasid grusiinid kutsuma „Eesti köögiks”. Sealt nõustati ekspresident Mihheil Saakašvilit ja Gruusia valitsust ka kõige kriitilisematel päevadel 2008. aasta sõja ajal. Üks ülesanne oli muu hulgas infosõda lääne poolel ehk see, et CNN näitaks asju Gruusiale soodsast vaatenurgast. Töö õnnestus.

President Ilvesega kohtunud USA diplomaat rääkis, et Kross esineb CIA agendina.
Rahvusvahelisel finantsturul tehakse suurt raha just hämaras tsoonis finantsregulatsiooni piiri peal. Sama kehtib ka Krossi leiva – rahvusvahelise strateegilise nõustamise – kohta. Sellist nõustamist ei tehta Seine’i kaldapealse sumedates kohvikutes, Viienda avenüü korterites vaatega Central Parkile või Kensington Palace Gardensi plaatanipuude all. Sellist nõustamist tehakse ikka Albaania mägedes, Kurdistani kõrbetes, tolmuses Malis, vihmases Guatemalas ja sõjahämuses Thbilisis. Kui nõustamine hästi läheb, alles siis on tasuks uhked autod, toredad mõisad ja suurlinnade sära. Krossil läks Gruusias igatahes hästi. Peale Saakašvili käepigistuste ja tunnustuse mõjus Gruusia ots hästi ka rahakotile. Näiteks soetas ja remontis Kross Harjumaal Kõue mõisa. See on stiilne ja äge, tõesti äge, kuid võib ainult ette kujutada, kui palju miljoneid see ägedus maksma võis minna.

Rahvusvahelisel nõustamisel on veel üks külg. Samuti omamoodi hall tsoon. See tähendab, et pole otseseid sidemeid konkreetsete riikidega, aga kaudseid sidemeid küll ja veel. Kasvõi Krossi meeskond Thbilisis tegutsenud „Eesti köögis”. Ühelt poolt puhas eraettevõtlus, teisalt olid enamik neist endised kõrged riigiametnikud. Mõni jätkas riigiametniku tööd ka Gruusiast tagasi tulles. Mõnele, näiteks Martin Plaserile, kes samuti Gruusias Krossi seltskonda sattus, läks see „ots” aga maksma riigipalgalise töökoha – Plaser kaotas ameti kaitseväe eriüksuses ESTSOF.

Guatemala? Gruusia?
Hallis tsoonis töötades juhtub, et leiad endale sõpru ja fänne, aga ka vaenlasi ja kritiseerijaid. Krossi Gruusia tiimiski oli lahkhelisid. Üks eestlasest tiimiliige mainib ebaeetilisust. Selle all ei pea ta silmas tegevust ennast, vaid raha jagamist. Ikka vana lugu: kes kui palju teenis, kes kellelegi midagi lubas. „Eesti köögi” rahaasjad on siiani lahti rääkimata. Kross ise on öelnud, et tellija ja raha maksja oli Gruusia riik.

Kus täpselt oli see „hall tsoon”, kus Krossi tegevus lõpuks Ameerika võimude omaga ristus, polegi täpselt teada. Selliseid kohti ja aegu oli rohkem kui üks. Midagi toimus Ladina-Ameerikas. Gruusia äri ajal Krossi orbiidile sattunud Martin Plaser töötas näiteks mõnda aega Guatemalas. Krossi alluvana. Ja nagu Kross, sai ka Plaser ameeriklastelt viisakeelu. Kross kutsuti saatkonda 2010. aasta detsembris ja paluti pass kaasa võtta. Plaser veidi aega hiljem. Kui Plaser kohale jõudis, pikka juttu polnud. Nii nagu Krossile, löödi ka talle passi tempel „Revoked” (tühistatud) ja oligi kõik. Millalgi, kui Kross kompis viisakeelu tagamaid, saatis ta just Plaseri saatkonda proovima, kas keeld on maha võetud. Plaser ei läinud.


Illustratsioon: Ott Vallik
Võib-olla juhtus midagi ka Gruusia puhul. 2010. aasta kevadel kohtus Tallinnas Ühendriikide saatkonnas resideeriv CIA esindaja Gruusia Eesti-saadikuga ja ütles: „Kross ei esinda Gruusias USA-d.” Grusiinist diplomaat ei saanud sellest krüptilisest sõnumist küll mõhkugi aru, aga andis teate Thbilisisse edasi. Esindamine või mitteesindamine tuli jutuks veel sama aasta sügisel, kui üks USA diplomaat kohtus president Ilvesega, et teda Krossi kohta teavitada. Muu hulgas ütles ta, et Kross esineb CIA agendina. 2010. aastal uuriti Krossi tausta ja sidemeid nii Eestis kui ka mujal. Juba tollal üritati asja eri kanalite kaudu selgitada, muu hulgas kombati näiteks brittide kaudu, miks ameeriklased Krossi torgivad ja kas ei saaks seda kuidagi omavahel selgeks rääkida. Tulemust aga polnud ja 2010. aasta detsembris tõmmatigi Krossi USA viisale kriips peale.

Bulgaarias tegeles Krossi „vabastamisega” telefoniõigust kasutades välisminister Paet.
Igal juhul on Kross praegu keerulises seisus. Maailma kahe suurvõimu, USA ja Venemaa juures on ta mustas nimekirjas. Inimesele, kes on viimased 10–15 aastat ajanud paljudes riikides rahvusvahelist „konsulteerimisäri” (mis tahes poleks olnud selle äri sisu), on see raske hoop. Sealt on tulnud sinu raha ja kuulsus, aga nüüd ei saa lennukissegi minna mõtlemata, kas äkki ei astu lennukilt maha tulles sinu juurde mundris ametnik, et öelda: „Mr. Kross, *please follow me…” Mäletatavasti juhtus just selline asi möödunud aasta 15. aprillil Bulgaarias, kus Kross lennujaamas mõneks tunniks kinni peeti. Toona tegeles Krossi „vabastamisega” telefoniõigust kasutades välisminister Paet.

Venemaa huvi Krossi vastu võib veel kõrvale lükata, sest oli Arctic Seaga, mis oli, Venemaa pole õigusriik ja sõltumatut uurimist ei ole sealt oodata. See tähendab, Venemaale Eesti Krossi ega Krossiga seotud infot välja ei anna.

Ameeriklastega on teine asi. Nemad on sõbrad ja liitlased. Kuid ka nendega on oma häda. Nad süüdistavad Krossi, aga ega nemadki oma kahtluste sisu ei ava. Kui neilt küsida, olgu küsijaks ajakirjanik või kõrge riigiametnik, vahet pole, põrkab ta vastu vaikimismüüri. Kross ise ütleb, et ilmselt on tegu allikakaitsega ehk keegi „linnuke” on ameeriklastele midagi laulnud, aga linnukest paljastada ei saa. „Aga mina tahan öelda, et kes iganes see „linnuke” on, ajab ta jama,” võtab Kross asja kokku. Lõpuks dilemma missugune. Ühelt poolt annab Eesti tähtsaim liitlane märku tõsistest süüdistustest (mõrvad ja salakaubandus), aga teisalt süüdistuste sisu ei avata ja sellepärast on sisuliselt võimatu neid ka ümber lükata.

Mõrvakahtluse alus
Üks USA-s praktiseeriv kriminaalõiguse kogemusega advokaat selgitab, et mõrvakahtluse võib kaasa tuua näiteks luureametnikele teada olev info, et salaja tarnitud relvadest on keegi kusagil surma saanud. Kahtlustatav ise ei pea olema mõrva sooritanud. Ja peale selle, et salaja kogutud andmed võivad agentide identiteedi ohtu seada, on USA-s ka põhimõte, et kui tõendeid pole kogutud juriidiliselt lubatud viisil, siis ei saa neid kohtus kasutada.

Epiloog
2005. aastal valminud filmis „Lord of War” („Sõja*jumal”) mängib Nicolas Cage rahvusvahelist relvakaupmeest. Cage ei tegutse ainult „hämaras ja hallis”, vaid vahel lausa pigimustas tsoonis. Filmis jälitab teda noor ja innukas FBI agent. Lõpuks ongi Cage trellide taga, aga kui FBI agent tuleb kongi teda vaatama, peab Cage talle elukogenud kõne: sul pole mõtet rõõmustada, sest ma ei püsi siin kongis kaua. Varsti tulevad siia sinu ülemuste ülemused, mehed, kelle pagunitel olevaid tärne sa ei jõua kokku lugeda, ja lasevad mu vabaks. Miks? Sest vahel peavad ka väga paljude tärnide ja uhkete pagunitega mehed tegutsema mustas ja hämaras tsoonis, aga selleks et oma käsi mitte määrida, vajavad nad minusuguseid vahendajaid. Seekord Cage’i kehastatud relvakaupmees pääsebki, kuid mõtetes lisab siiski: ma pole loll, seekord nad lasid mu vabaks, aga see ei tähenda, et mõni teine kord poleks nad valmis mind ohvriks tooma.


Foto: Andres Putting
Eerik-Niiles Kross: See on jama! Ma ei ole seotud mõrvade ega salakaubandusega!
Kärt Anvelt, Mikk Salu
„Ma ei tea sellest rohkem kui siis, kui te sellest kirjutasite. Ma tean seda, et mingisugusel eestlaste visiidil Washingtoni tõmmati üks Eesti välisministeeriumi ametnik kõrvale ja öeldi talle umbes nii, et ärge toppige seda teemat meile.” Nii vastab Eerik-Niiles Kross, kui Eesti Päevaleht temaga kohtub ja kommentaari palub. Kross viitab 2014. aasta jaanuaris Eesti Päevalehes ilmunud loole „USA võttis Reinsalult tõotuse: Kross ei saa kunagi riigisaladuse luba”. „Mõrvad ja salakaubandus? Täielik jama muidugi,” ütleb Kross, kui talle ameeriklaste teavituse sisu tutvustame. Kross on sellest kombinatsioonist ilmselgelt häiritud. Ta viitab, et Eestil on USA-ga koostöölepe kriminaalasjade uurimiseks ja kui USA-l on talle midagi ette heita, siis heitku ette. „Mul on ennast väga keeruline kaitsta, kui mul ei ole õrna aimugi, mis mulle ette heidetakse. Kui aetakse täielikku luulu. Palun väga, sel juhul on ju tegemist kriminaalasjaga sõna otseses mõttes.” Aga kui etteheidetav asi ei toimunud USA pinnal? „Kuskil jurisdiktsioonis on see sellisel juhul kriminaalasi. Kui ma olen seotud sellise asjaga, siis tuleb seda uurida. Keegi, kas USA või Eesti – kui meie ametnikel on teada selline info – peaks siis selle välja nõudma. Mind tuleks sellisel juhul üle kuulata ja seda asja uurida,” rõhutab Kross. Ta tunnistab, et teda häirib väga mitu aastat kestnud „sokk, et Kross on mingite tohutute asjadega seotud”. Kross leiab, et Eesti Vabariik peaks teda kaitsma, nõudma õigusabi lepingu alusel info välja ja seda uurima. „Kui see nii tõsine asi on ja keegi menetlust ei algata, siis milles asi on?” küsib ta.
Ameeriklaste valeinfo
Kross nendib, et tal on raske end kaitsta, sest riigid ei kavatse asja uurida ega kohtusse minna. Teisalt möönab ta, et aja*kirjanduse jaoks on mõistagi tegemist uudisväärtusliku teemaga. „Aga loomulikult on see kõik jama! Ma ei ole seotud mõrvade ja salakaubandusega.” Kross kinnitab ka, et ei ole USA valitsusega mingit koostööd teinud. „Eraisikuna,” täpsustab ta. „Ma pole enda teada teinud midagi USA valitsuse või huvide vastu. Ma pole teinud USA-ga mingisuguseid tehinguid. Minu ainus tuletus on, et ameeriklased on saanud mingisuguse info, mis on ilmselgelt vale – sest ma ise peaksin ju teadma, mida ma olen oma elus teinud – ja mida nad mingisugustel põhjustel usuvad. USA peaks hoolega analüüsima, kes need „linnukesed” on ja mida nad räägivad. Ma pole enda arvates neile ise kuidagi ette jäänud. Neile on lihtsalt loodud kujutlus, et ma olen nende vastu toimetanud või midagi teinud.” Samuti väidab Kross, et tal polnud USA-ga mingit rahalist suhet ka Gruusias, kus ta valitsust nõustas. „Mul oli kirjalik leping Gruusia julgeolekunõukoguga. Kõik maksed toimusid Gruusia riigikassast pangaarvetega Eesti pankadesse. See on kõikidele maksuametnikele ja eriteenistustele näha.” Kross eitab, et ta oleks kunagi esinenud CIA või meie eriteenistuste – teabeameti ja kapo nime all. Küll möönab Kross, et segased suhted USA ja Venemaaga pole tema ärile kaasa aidanud. Interpoli tagaotsimiskuulutus 2013. aasta sügisel muutis reisimise keerukaks, kuid Krossi äri puhul on kõige suurem probleem just see, kui reisida on raske. USA-sse mittepääsemine pole Krossi enda väitel nii hull, „kuna seal mul ärisid pole ja see tekitab pigem perekondlikult raskusi”. Kuid teiste riikide puhul küll. „Ma ei arva, et mul on jäänud selle tõttu mingisugune leping tegemata, et mul on venelaste ja ameeriklastega mingisugune probleem. Küll aga seetõttu, et pole saanud mõnda kohta ise kohale minna. Sedasorti äri on keeruline ajada, kui inimestega ise näost näkku ei räägi. Kui ameeriklaste ja venelaste eesmärk on olnud takistada minu rahvusvahelist tegevust, siis teataval määral on see ka vilja kandnud,” tunnistab Kross. Mis edasi saab, seda lubab ta vaadata. 2010–2011 üritas ta enda sõnutsi USA-ga toimuvast aru saada ja seda klattida. Viimastel aastatel on ta aga kogu aeg osalenud valimiskampaanias. „Eks nüüd tuleb natukene rahulikum aeg.” Eelmisel nädalal tööd alustanud uues riigikogus liitus Kross kohe Eesti-USA parlamendi*rühmaga. Kas riigikogu liikmena on ameeriklastega kergem probleemi lahendada? „Seda ma ei tea. Nii üht- kui ka teistpidi. Ükskõik mida ma selles osas teen, kindlasti tõmbab see veel rohkem avalikkuse tähelepanu ja tundes bürokraatiaid üle ilma, siis vaevalt ka USA-le meeldib, et ajan asju ajalehe kaudu.”