Kui mõned nädalad tagasi pidin blogi postituse imema pastakast välja Boss Privadori soovil siis täna oleme analoogse probleemi ees – seekord imeme postituse välja pokkerikindral Burgeti käsul.
Asja point seisneb selles, et laupäeval toimus too TrioBet’i bloggerite freeroll, kus ka mina osalesin ja üheks osalemise tingimuseks oli, et peale turniiri tuleb vändata post oma blogisse väikese turniiri kirjeldusega.
Nii kurb, kui see ka ei ole siis minu arvates (rõhutan: see on minu isiklik arvamus) turniir ei olnud nii põnev, kui eelmine aasta. Ometi olid kõik tingimused ja ka auhinnad samad, osalejate arv natuke suurem ja turniiri struktuur sügavam aga kuidagi puudus see vürts ja ootusärevus ning hea mängu tegemise tahe. Võib viga olla ka minus muidugi.
Kui ma õigesti mäletan, siis turniiril tuli 31 mängijat, kellede seas nägin mina küll võõraid nimesid ja tõesti tahaks nende blogisid lugeda (küll ma nüüd googeldama hakkan ja üles nad leian). Kätte andi 10,000 mängumärki, pausid olid minuteada iga pooleteise tunni tagant aga blaindid jooksid väga kiirelt ülesse, peale 1h45m mängu olid blaindid juba 1000/500 (või ma ei mäleta enam õigesti). Lauas sain räigelt hea koha – laud oli tight-weak, kassike oli sitting out ja istus mu vasakul käel ja seega sai tema blaindide kulul elada, kuna vähesed olid huvitatud varastamisest.
Nii imelik, kui see ka ei ole siis kätest ei mäleta absoluutselt mitte midagi. Tegin ülimalt agresiivset mängu ja eriti ei kartnud nuppe sisse panna. Lightil squeezin, 3bettisin, varastasin suht igat blaindi, kaitsesin blainde, ühtegi flippi ei foldinud jne. See põhjustas selle, et stäkk käis jõhkralt üles alla ning lõppeski sellega, et chipleaderite hulgast vajusin viimaseks ja kaotasin flipi. Kena 7-es koht (5 said auhinnad) – oleks suure stäkiga käigud maha tõmmanud oleksin kindlasti parema koha saanud – see oligi ainuke suur viga, mis tegin turniiril, et ei suutnud maha rahuneda.
Loading ...